1-10-1064/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Ärakiri

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.02.2010.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Kriminaalasja number

1-10-1064 (09240105670)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi

X süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav

X, isikukood XXX, XXX kodanik, elukoht: XXX, XXX,

kriminaalkorras karistatud: 12.05.1998 Lääne-Viru Maakohus

KrK § 203 lg 1 alusel rahaline karistus 840 EEK, 15.02.2000

Lääne-Viru Maakohus KrK § 195 lg 1, § 183 ja § 204 lg 3

alusel 6 kuud vabadusekaotust, 19.03.2001 Lääne-Viru

Maakohus KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 8 kuud vabadusekaotust

tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Lääne-Viru Maakohtu

04.07.2002 määruse alusel pöörati karistus 8 kuud vangistust

täitmisele, 31.05.2001 Lääne-Viru Maakohus KrK § 139 lg 2 p

2,3 alusel 3 kuud vabadusekaotust, 05.09.2005 Lääne-Viru

Maakohus KarS § 328 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 alusel 1 aasta 2

kuud vangistust, 07.11.2005 Lääne-Viru Maakohus KarS §

199 lg 2 p 1,4,7,8 alusel 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65

lg 1 alusel seoses Lääne-Viru Maakohtu 05.09.2005 otsuse

järgi kandmata karistuse liitmisega, mõisteti liitkaristuseks 3

aastat 11 kuud 10 päeva vangistust, 05.12.2007 Viru Maakohus

KarS § 121 alusel 1 kuu vangistust, millele liideti KarS § 65 lg

2 alusel Viru Maakohtu 29.10.2007 määruse alusel täitmisele

pööratud ja kandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 1

aasta 11 kuud 20 päeva vangistust; väärteokorras karistatud,

tõkend elukohast lahkumise keeld alates 29.12.2009.a.

Kaitsja: vandeadvokaat Kristel Vedro

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254,

kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada X KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50

miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, milline

juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates veebruarist 2010.a.

igakuiselt vähemalt 250.00 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt

30.novembriks 2010.a.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld X suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011

AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064

ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista X`lt menetluskuluna sundraha 6525.00

(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista X`lt menetluskuluna kaitsjatasu 420.00 (nelisada

kakskümmend) krooni (s.h käibemaks) riigituludesse vandeadvokaat Kristel Vedro poolt

osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017

AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900

ning selgituse.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva

jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus

arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

18.11.2009 kella 22.00 paiku viibisid alkoholijoobes olevad A.K ja S.V XXX asuva kaupluse

XXX juures parkimisplatsil. X hakkas oma sõiduautoga kaupluse juurest ära sõitma ja

märkamata sõiduteel olevaid alkoholijoobes A.K ja S.V riivas Xe juhitud auto küljepeegel

sõiduteel koperdavat joobes A.K. X sai auto pidama ja jalakäijatega midagi ei juhtunud, maha

nad ei kukkunud ja vigastusi ei saanud. Peale seda peatas X auto, tuli autost välja ja hakkas

A.K ja S.Vga pahandama, et viimased on joobes ja koperdavad sõiduteel ning lõi ühe korra

A.Kile rusikaga näkku. Saadud löögist A.K kukkus asfaldile maha ja sai lahtised peahaavad.

S.Vle lõi X ühe korra lahtise käega vastu nägu. Seejärel X sõitis autoga A.Ki ja S.V juurest

ära. Sündmust nägi pealt läheduses viibiv J.S, kes aitas A.Ki püsti ning kutsus kohale kiirabi

ja politsei. Kiirabi viis A.Ki traumapunkti, kus tuvastati tal esinevad vigastused - lahtised

peahaavad, talle andi esmaabi ning saadeti ambulatoorsele ravile. A.K on traumapunktis

vastu võetud kui liiklusõnnetuses kannatada saanud isik, kuid A.K tunnistab, et ta sai autolt

vaid kerge tõuke vasaku külje pihta, valu see tõuge talle ei tekitanud ja maha ta sellest ei

kukkunud. A.Ki sõnul tuli seejärel juht autost välja ja lõi talle ühe korra rusikaga näkku ja

sellest löögist ta kukkus maha ning lõi pea vastu asfalti ära ja tal tekkisid pea vigastused.

Sama tunnistavad ka kannatanu S.V ja kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad U.K. ja J.S. Ka

väärteomenetlusega tuvastati, et liiklusõnnetuse fakti ei toimunud ja väärteomenetlus lõpetati.

Käesolevaks ajaks on A.K ja S.V ära leppinud Xega, nad soovivad kriminaalasja lõpetamist,

kummalgi ei ole materiaalseid nõudmisi Xe vastu, kuna X hüvitas A.Kile ravikuludena 1500

krooni. X tunnistab, et 18.11.2009 kella 22.00 XXX asuva kauplus XXX juures tekkis tal

konflikt alkoholijoobes sõiduteel olevate A.Ki ja S.Vga, kuna viimased koperdasid vastu tema

sõitvat autot, kuid ta sai auto pidama ja neile peale ei sõitnud. Peale juhtunut tuli ta autost

välja ja hakkas A.K ja S.Vga pahandama, mispeale A.K oli talle ebatsensuurselt vastanud. Ta

ärritus sellest ja tõukas A.K nii, et viimane kukkus asfaldile maha. Kuid S.V ta ei olevat

löönud.

II Süüdistuse sisu

X`t süüdistatakse selles, et tema 18.11.2009 kella 22.00 paiku XXX asuva XXX kaupluse

juures sõiduteel isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi ühe korra A.Kile

rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus asfaldile maha ja lõi pea ära ning seejärel lõi

ühe korra S.Vle käega näkku, tekitades A.Kile füüsilist valu ja peahaavad ning S.Vle füüsilist

valu.

Seega X, kehaliselt väärkoheldes teisi inimesi, millega tekitas kannatanutele füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb X

süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 50

päevamäära ulatuses, s.o. summas 2500 krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda

ära osade kaupa, makstes alates veebruarist 2010 igakuuliselt vähemalt 250 krooni ja

lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.novembriks 2010.a.

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning

karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on

selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

KrMS § 251 alusel.

Kohus X käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub

seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava X

käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik

hüvitamine kannatanu A.Kile ja leppimine kannatanutega. KarS § 58 sätestatud karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava X puhul saavutatavad rahalise karistuse

mõistmisega.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu. KrMS § 180

kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad

väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige

T. Kullerkupp

kohtunik