2-18-128694/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.09.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-128694

Tsiviilasi

K Oi ja O Oi hagi V R vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja 1 nõude hind 2 250 eurot

Hageja 2 nõude hind 2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 K O (isikukood xxxx)

Hageja 2 O O (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja O O

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi

Kents

Kostja V R (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja Kaire Põld

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.09.2019 Poolte nõusolekul kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V Rlt K O kasuks igakuine elatis 250 eurot alates 12.11.2018 kuni K

O täisealiseks saamiseni s.o kuni xxxx.

3. Välja mõista V Rlt O O kasuks igakuine elatis 250 alates 12.11.2018 kuni O O

täisealiseks saamiseni s.o kuni xxxx.

4. Kõik kostja poolt alates 12.11.2018 hagejatele elatise katteks tasutud summad (sh

kostja poolt alates 12.11.2018 O Oi eest tasutud trennitasu) tuleb väljamõistetud

elatisega tasaarvestada.

5. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja O O xxxx arvelduskontole

selgitusega „elatis“ hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. K O (edaspidi hageja 1) ja O O (edaspidi hageja 2) esitasid kohtule hagi V R (edaspidi

kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis alates

12.11.2018 miinimumsummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad

hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt elab hageja 1 alates jaanuarist 2007 oma isa

juures. Hageja 2 elab oma isa juures alates 06.10.2018.

2. Hageja 1 on Eesti omaealiste tippu kuuluv kergejõustiklane, kes kuulub Eesti

noortekoondisesse ning esindab Eesti Vabariiki ka välisvõistlustel. Hageja 1 treeningud

toimuvad seejuures nii xxxx, xxxx kui ka xxxx. Hambumuse eest hoolitsemise eesmärgil käib

hageja ka eriarsti vastuvõtul, kelle praksis asub Haapsalus (eelkõige lühemad järjekorrad).

Lisaks, hoolimata sellest, et hageja elukoht on xxxx, õpib ta xxxx. Hageja tippsporti on

toetanud ka kolmandad isikud (kohati KOV, sponsorid jne), kuid vastav toetus ei ole püsiv.

Hageja 1 igakuised kulud on järgmised. Eluasemekulud 103,75 eurot, toidukulu 150 eurot,

transpordikulu 80 eurot, sidekulu 20 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu 20

eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 40 eurot, riiete ja jalanõude kulu 120 eurot,

muud vältimatud kulud 120 eurot ja vabaajakulud 30 eurot. Kokku on hageja 1 igakuised

kulud 703,75 eurot) (vt digitaalne kohtutoimik 23.05.2019 kohtuistungi protokoll, lk 7).

3. Hageja 2 on samuti mitmekülgne Eesti omaealiste tippu kuuluv kergejõustiklane, kelle

alade ampluaa nõuab spetsiaalseid erinevat liiki spordijalanõusid (sprindi naelikud,

kaugushüppe naelikud, jooksutossud. Hageja 2 elukoht ja kool asuvad xxxx, treeningud

toimuvad 6 korda nädalas xxxx eripaigus. Hageja 2 igakuised kulud on eluasemekulud

119,75 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 60 eurot, sidekulu 28,60 eurot,

tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu

30 eurot, riiete ja jalanõude kulu 120 eurot, huviringid muud vältimatud kulud 120 eurot ja

vabaaja kulud 20 eurot. Kokku on hageja 2 püsikulud 688,35 eurot (vt digitaalne kohtutoimik

06.06.2019 menetlusdokument).

4. Kostja poolt kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et kostja sissetulek võimaldab kostjal

anda ülalpidamist nii vahetult kostjaga koos elavale alaealisele R Hile kui ka elatise näol

hagejatele seadusjärgses miinimumsuuruses. Kostja viimase kaheksa kuu (s.o november kuni

juuni) keskmine neto töötasu on ca 1 258 eurot ja sellele lisandub peretoetus 60 eurot kuus.

Kohus on tuvastanud ja kostja kinnitanud kostja kolmandale alaealisele lapsele R Hile kuluva

ülalpidamiskulu suuruseks 229,91 eurot. Hagejad paluvad kohtul jätta tähelepanuta kostja

uued väited 20.06.2019 menetlusdokumendis, nagu oleks R Hi kulud väidetavalt tulevikus

suuremad. Kostja sissetulekutest laste ülalpidamiskohustuse suurust lahutades selgub, et

kostjale jääb pärast laste ees ülalpidamiskohustuste täitmist ainuüksi enda kuludeks veel

vähemalt 548,09 eurot. Kostja väide kostja töötasu vähenemisest tulumaksu tagastuse tõttu ca

50 euro võrra ei ole eluliselt usutav, on tõendamata ja oletuslik. Kostja varaline seisund ei ole

ühelgi juhul ega vähimalgi määral kehv ning puuduvad mistahes alused PKS § 102 kostja

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla seadusjärgse miinimumi. Kostja ei ole töövõimetu

ning kostja esitatud tõendid kinnitavad, et kolmas alaealine laps ei osutu hagejatele

miinimumelatise maksmise tõttu hagejatest halvemasse olukorda.

5. Xxxx on maksnud ühekordseid toetusi ja xxxx vilistlaskogu 2018. aastal stipendiumit

hagejale 1 sportlike saavutuste eest. Nimetatud summad on erandlikud ja ühekordsed,

mistõttu ei saa nende summadega lapse ülalpidamisel arvestada. Kusjuures hageja 1 ei õpi

enam xxxx, mistõttu on vilistlaskogu stipendiumiga arvestamine antud vaidluses igal juhul

välistatud. Toetuste eest ei saa tasuda enda eluaseme, transpordi, toidu või vabaaja kulusid,

vaid saadud toetused kuluvad tippspordi tegemiseks vajalike vahendite soetamisele ja

tippspordiga jätkamiseks vajalike reiside finantseerimisele. Vastab tõele, et hageja 1 töötas

eelmisel aastal ühe kuu vältel juulis xxxx, kuid sellest ühekordsest lisateenimisest suvel, ei

saa järeldada, et alaealine ja täiskoormusel koolis käiv hageja 1 saaks või peaks end juba ise

ülal pidada ning vanemad vabaneksid osaliselt oma seadusest tulenevast kohustusest.

6. Kostja väited kostja poolt soetatud spordivarustuse kaasavõtmisest on asjakohatud,

kuivõrd jalatsid, mis hageja 2 kaasa võttis olid katkised ning enamus spordiriideid oli hagejale

2 väikseks jäänud. Samuti on kostja vastuväited seonduvalt transpordikuluga summas 60

eurot käesoleval juhul asjakohatud. Hageja 2 käib jätkuvalt trennis ja trennilaagrites (nt

treeninglaager juuli lõpus), kuid seonduvalt kostja keeldumisega kergejõustikuklubi

liikmemaksu ümbervormistamisest ja kostja korduvate kõnedega treenerile, tuli hageja 2

liikmelisus kokkuleppel treeneriga formaalselt peatada. Spordialase arengu jätkamiseks käib

hageja 2 ka edaspidi viis korda nädalas xxxx trennis, mis tähendab seda, et sõltumata

transpordi liigist (marsruuttakso pilet 2,30 eurot või autosõit edasi-tagasi ca 30 km) maksab

transport xxxx trenni või vaba aja veetmiseks edasi-tagasi 3-4,6 eurot kord. Vanemate

vahelised varasemate aastate kokkulepped ei puutu vähimagagi käesoleva vaidluse sisusse,

mis keskendub ajaperioodile alates 12.11.2018. Ka kostja pakutud lahendused kompromissiks

on ebamõistlikud, kuivõrd hagejate ümbervormistamine kostja nimele suurema toetuse

saamiseks tähendab sisuliselt hüvitise väljapetmist riigilt, millega hagejate seaduslik esindaja

nõus ei ole. Muuhulgas ei oma hagejate elatise nõude lahendamisel mistahes tähtsust ega saa

arvestada kostja poolt välja toodud asjaolu, et hagejate seadusliku esindaja abikaasa teenib

samuti sissetulekut. Samuti on välistatud võimalus hageja 2 tagasikolimisest kostja juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja palub vähendada elatist alla seaduses sätestatud

miinimummäära ja välja mõista elatis vastavalt hagejate vanemate varalise seisundiga

proportsionaalselt. Kostja on võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus,

kokku 200 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Kuni

isa juurde kolimiseni elas hageja 2 kostja juures ja oli tema ülalpidamisel. Hageja 1 elas alates

jaanuarist 2007 isa juures ja oli isa ülalpidamisel. Kumbki hagejate vanematest elatist ei

maksnud.

8. Kostja leiab, et hageja 1 kulutusi ei kanna hageja seaduslik esindaja suuremas osas ise. Osa

kulutusi, sh spordivarustus, riided ja jalatsid kannab hageja 1 ise talle xxxx poolt makstud

sporditeotuste, xxxx kogu poolt kastud stipendiumi arvelt. Samuti on tasunud võistluste

stardimaksete ja spordivarustuse eest treener. Breketid on hagejale paigaldatud Haigekassa

finantseerimisel tasuta ning visiidi ja tarvikute eest tasub kas hageja vanaema või hageja 1

enda arveldusarvel olevate vahendite arvelt. Kostjal on ka kolmas alaealine ülalpeetav xxxx

sündinud R H, kes elab koos kostjaga. Harju Maakohus vähendas 10.12.2018 kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-18-8718 R Hile makstavat elatist summale 169,91 eurot. Nimetatud

kohtuotsusele on esitatud apellatsioonkaebus. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejatele elatist

miinimummääras, kuna sellisel juhul jääks oluliselt kehvemasse olukorda noorim poeg R H.

R Hi kulud on intensiivsest kasvuajast ja kiirest arengust tingituna niivõrd suured, et kostjal

vaba raha üldse ei jäägi. Kostja töötab xxxx bruto töötasuga 1 480 eurot kuus. Kostja on

täitnud hagejate ülalpidamiskohustust vastavalt reaalsetele võimalustele. Alates novembrist

2018 kuni jaanuar 2019 andis kostja kummalegi hagejale ülalpidamist 75 eurot kuus ja alates

01.02.2019 annab kostja kummalegi hagejale ülalpidamist 100 eurot kuus.

9. Kostja ja temaga koos elava alaealise lapse R Hi vältimatud püsikulutused ühes kuus on

1 402 eurot, millest kostja kulud on 650 eurot ja lapse kulud 532 eurot. Kostja kulud

koosnevad eluasemekuludest 200 eurot, eluasemekuludega seotud kuludest (maksed III

pensionisambasse) 57 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, toidukuludest 150 eurot,

sidekuludest 38 eurot, kulutustest tervishoiule 35 eurot, kulutustest riietele 30 eurot,

kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 20 eurot ja lemmikloomadega seotud kulust

30 eurot. Kostjaga koos elava alaealise lapse R Hi igakuised kulud koosnevad

eluasemekuludest 200 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, lasteaiakuludest 70 eurot,

toidukuludest 75 eurot, sidekuludest 12 eurot, kulutustest tervishoiule 15 eurot, kulutustest

riietele 50 eurot, kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 10 eurot ja kulutustest

vabale ajale, hobidele 10 eurot. Kuna kostja kogusissetulek on ühes kalendrikuus (koos

elatisega ja lastetoetusega) kokku ca 1 500 eurot, millest 100 eurot on öötöö ning

minimaalsed kulud kokku ca 1 400 eurot. Kostja sissetulek kõigub ja oleneb öötööst. Kostja

peab oma tervisliku seisundi tõttu muutma töö iseloomu. Kostjal ei ole võimalik väikese lapse

kõrvalt ka lisatöö võimalusele. Samuti ei ole võimalik töökoha vahetus, kuna kostja on xxxx,

see on tema eriala ja ta on teeninud riiki juba üle 20 aasta. Kostja leiab, et hagejate esindajal

O Oil on oluliselt parem varaline ja majanduslik seisund laste ülalpidamiseks ja palub kohtul

arvestada vanemate erineva majandusliku võimekusega.

10. 20.06.2019 menetlusdokumendis märgib kostja, et kostja sissetulek väheneb alates

01.07.2019 u 50 euro tulumaksukohustuse võrra. Alates 2007. aastast on hageja 1 elanud

isaga. Isal on olnud lapse suhtes faktiliselt ainuhooldusõigus ja otsused (tippsport) on võetud

vastavalt isa majanduslikele võimalustele. Kostjal ei ole võimalik oma majandusliku

võimekuse juures toetada tippsporti. Seoses hageja 2 kolimisega ei ole hageja 1 seetõttu

halvemasse olukorda sattunud ning eelkõige peaks analüüsima, kui palju oleks kostjal vaja

maksta laste ülalpidamiseks seoses lisakulutustega mida põhjustas hageja 2 kolimine isa

juurde. Hagejate transpordikulud on selgelt üle paisutatud. Tegelikult ei vea hagejate

seaduslik esindaja lapsi trennidesse igapäevaselt. Lisaks ei ole kindlasti suurenenud oluliselt

ka elamisele seonduvad kulud. Hageja 2 on siiani saanud omale osaliselt ka vanema venna

spordivarustuse. Riietele märgitud kulu on ülepaisutatud tahtlikult.

11. Hageja 1 sai 10.08 töötasu 327 eurot ja koos stipendiumiga on hageja 1 aastane sissetulek

2 102 eurot. On ka võimalik, et hageja 2 elab edasi kostja juures. Kostja poolt soetatud

spordivarustuse võttis hageja 2 kaasa. Kostja maksis hageja 2 treeningutasu kuni maini 2019.

Alates maist 2019 ei käi kostja 2 xxxx. Seega ei saa olla ka transpordikulu. Kostja on peres

vaid üksi palgasaaja, hagejate peres on kaks palgasaajat. Kostja on varasemalt pidanud

kasvatama kahte ühist last oluliselt väiksemas määras. Samuti loobus kostja lahutamisel vara

poolitamisest ja leppis 1/5 osaga. Hagejate seaduslikule esindajale jäi kogu korteri sisustus.

Kostjal ei ole lisateenimise võimalusi töö iseloomu ja raskuse tõttu, kuna töötab xxxx graafiku

alusel. Kostjal ei ole võimalik vahetada elukohta või piirata nt transpordikulusid, kuna need

on seotud väiksema lapse hooldusõiguse teostamisega.

12. 06.09.2019 kohtule esitatud menetlusdokumendis palub kostja arvestada asjaoluga, et

hageja seaduslik esindaja saab peretoetust summas 120 eurot, mida kostja palub elatise

määramisel arvesse võtta ja selle võrra elatist vähendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

14. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates 12.11.2018

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist

andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohus

tuvastab, et xxxx sündinud K O ja xxxx sündinud O O on V R ja O Oi alaealised lapsed.

Seega on kostja hagejate ema ning hagejad on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama ning

perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate emana kohustatud hagejatele ülalpidamist

andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg

2). Vaidlust ei ole selles, et hageja 1 elab alates jaanuarist 2007 oma isa juures ning hageja 2

elab oma isa juures alates 06.10.2018.

15. Kohus on pooltele selgitanud toimunud istungil poolte tõendamiskohustust (vt digitaalne

kohtutoimik 23.05.2019 kohtuistungi protokoll, lk 13).

16. Kohtule esitatud elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, mis on 2018. aastal 250 eurot kuus ja 2019. aastal 270 eurot kuus.

Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab

lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud

siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps

elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11).

17. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud 15.10.2018 hagejate seaduslikule esindajale

100 eurot selgitusega „Oiga seotud kulude katteks okt 2018“, 19.11.2018, 10.12.2018 ja

02.01.2019 tasus kostja hagejate ülalpidamiseks kokku 150 eurot (kummalegi hagejale 75

eurot) ning alates 01.02.2019 tasub kostja hagejate ülalpidamiseks kummalegi hagejale 100

eurot, kokku 200 eurot. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja andis hagejatele elatist

ebaregulaarselt (erinevatel kuupäevadel) ja miinimumelatisest väiksemas summas.

18. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kostja vastuväideteks

miinimumsuuruses elatise maksmisele on halb majanduslik olukord, hagejate väiksemad

kulud hagejate isa poolt näidatust, kostja noorim poeg jääks oluliselt halvemasse olukorda

ning samuti on kostja seisukohal, et kostja ei pea toetama tippsporti. Kostja on enda sõnul

võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus, kokku 200 eurot. Riigikohus on

märkinud,

et

tuleb

eeldada,

et

lapse

ülalpidamiseks

kulub

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-

1-160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi

tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.

Kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest

väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine

on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Kui kohus soovib välja mõista

miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit

hinnata (RKTKo 2-16-118651, p 14). Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab olema piisavalt kaalukas, mille

juures tuleb tagada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk, ning et ka kohustatud

vanem suudaks elatise maksmise järel toime tulla ühetaoliselt lapsega, ning et teised lapsed ei

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-11905, p 18; 2-16-

118651, p 12; 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2; 3-2-1-174-16, p 13).

19. Seega võivad kostja alaealine laps R H ning kostja varaline seisund anda alust mõista

kostjalt välja miinimumelatisest väiksema elatise, kuid sealjuures tuleb arvestada hagejate

huve ning seda, kas elatise vähendamine on kostja ja hagejate huve kaaludes

proportsionaalne. Kostja kolmanda alaealise lapse olemasolu annab aga alust elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine

alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Arvestada tuleb sellega, millised on

hagejate vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Kuna kostja palub

elatise vähendamist alla miinimumi, siis tuleb kindlaks teha hagejate igakuised vajadused.

20. Hageja 1 on välja toonud enda igakuised vajadused kogusummas 703,75 eurot. Kohus

leiab, et hageja eluasemekulud on põhjendatud ja tõendatud summas 98,25 eurot (keskmised

kommunaalkulud 52 eurot ja eluaseme laenukulu 46,25). Nimetatu on tõendatud kohtule

esitatud laenulepingu üldandmetega, maksegraafikuga ning kommunaalarvetega. Samuti on

põhjendatud ja vajalik toidukulu 150 eurot. Kostja vaidleb hageja 1 transpordikulule 80 eurot

vastu. Kostja ei vaidlusta, et hageja 1 tegeleb tippspordiga ja käib seoses sellega treeningutel

xxxx. Hageja 1 elab xxxx ning õpib xxxx. Hageja 1 seaduslik esindaja selgitas 23.05.2019

toimunud istungil, et hageja 1 transpordikulud koosnevad hageja 1 kooli sõidutamise

kuludest, koolist koju sõidutamise kuludest ning treeningutele ja treeningutelt koju

sõidutamise kuludest. Samuti selgitas hageja 1 seaduslik esindaja, et hageja 1 liigub ka tasuta

transpordiga, kuid ainult tasuta transpordiga liikuda ei ole võimalik. Kohus leiab, et hageja 1

mõistlikeks ja põhjendatud transpordikuludeks tuleb arvestada 60 eurot. Kostja hageja 1

sidekulusid 20 eurot ja tervishoiukulusid 20 eurot ei vaidlusta, seega arvestab kohus

sidekuludeks 20 eurot ja tervishoiukuludeks 20 eurot. Kostja ei nõustu hügieenitarvete kuluga

20 eurot (juukselakid, hambapasta, näohooldusvahendid ja habemeajamisvahendid) ning

kostja arvates piisab 5 eurost. Kohus leiab, et hügieenitarvete mõistlikuks kuluks tuleb hageja

1 puhul arvestada 20 eurot kuus. On üldteada asjaolu, et hügieeni eest hoolitsedes tuleb

kasutada deodoranti, seepi ja/või dušigeeli, hambapastat. Hageja 1 on xxxx noormees, kellel

on tarvis kasutada ka näohooldusvahendeid ja habemeajamisvahendeid.

21. Kostja vaidlustab ka hageja 1 koolikohustuse täitmisega seotud kulu 40 eurot, riiete ja

jalanõude kulu 120 eurot, muud vältimatud kulud 120 eurot ja vabaajakulud 30 eurot. Hageja

1 tõi välja koolikohustuse täitmise kuluna kulutused vihikutele, õpikutele, ekskursioonidele,

teatrikülastustele ning kuna hageja 1 soovib minna USA ülikooli edasi õppima, siis tuleb teha

ka autojuhiload. Kohus leiab, et koolikohustuse täitmise põhjendatud kulud on 30 eurot kuus.

On üldteada asjaolu, et koolis käimiseks on tarvis vihikuid, kirjutusvahendeid, samuti käiakse

klassiga ekskursioonidel ning külastatakse muuseume, kino ja käiakse teatrietendustel.

Autojuhilubade tegemise kulu ei ole käesoleval ajal esinev kulu ja kohus sellega ei arvesta.

Riiete ja jalanõude (sh spordiriiete ja -jalanõude) kuluks arvestab kohus 120. Nimetatud kulud

on põhjendatud ja ka osaliselt tõendatud. Nö igapäevastele riietele ja jalanõudele arvestab

kohus 50 eurot kuus. Hageja 1 on selgitanud, et kõiki tõendeid soetusmaksumuse kohta

säilinud ei ole, samuti on tasutud ka sularahas. Xxxx noormees ei ole küll enam kiires

kasvueas, kuid aasta jooksul on ikkagi tarvis garderoobi uuendada ja/või midagi välja

vahetada. Kohtule esitatud ostutšekkidest nähtuvalt on ostetud hagejale 1 jooksupüksid 37,95

eurot, plätud 24,95. Hageja 1 vanaema on ostnud hagejale 1 jooksutossud hinnaga 103,95

eurot. Kohus käsitleb nimetatut kingitusena. Rohkem tõendeid jalatsite soetusmaksumuse

kohta hagejal 1 esitada ei olnud, kuna hageja 1 sõnul tõendid ei ole säilinud. Hageja 1 isa

selgitas kohtuistungil, et jalanõud maksavad 300 eurot ja sponsoreerituna ostetuna 200 eurot,

ühel aastal kulub 4 paari. U P kirjaga on tõendatud, et jooksujalatsid kestavad 4-6 kuud ja siis

on neid vaja välja vahetada. Hageja 1 jalatsid maksavad laohinnaga 80-100 eurot ja üks

sporditarvete firma aitab jalanõude hankimisel, kuid osa summast tuleb ka vanematel kanda.

Lisaks spordiriided, pulsikell, taastuvad vahendid (vt digitaalne kohtutoimik U. P 31.05.2019

kiri). Kohtule esitatud fotolt nähtuvalt on hagejal 1 spordijalatseid mitu paari. Kohtu

hinnangul on ka eluliselt usutav, et tippspordiga tegeleval noormehel kulub spordiriietele- ja

jalatsitele märkimisväärne summa. 5-6 päeva nädalas treenides peabki olema mitu paari

spordijalanõusid ja -riideid. Seega arvestab kohus spordiriietele ja -jalanõudele 70 eurot kuu.

Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asju oleks võimalik soetada odavamalt või oleks kogu

varustus võimalik saada sponsorite abil. Seega on põhjendatud hageja 1 riiete ja jalanõude

kulud kokku 120 eurot.

22. Kostja muud vältimatud kulud eurot on tõendatud summas 120 eurot. Nimetatu on

tõendatud tallatoe arvega 65 eurot, taipoksitreeningu kuluga 60 eurot, U P sport treeningute

arvega 25 eurot, rullmassaazi arvega 180 eurot ja SEB jooksu stardimaksuga. Samuti on U P

07.03.2019 e-kirjaga tõendatud, et transport laagrisse on osalejate enda korraldada. Samuti on

U P 31.05.2019 kirjaga tõendatud, et juulis 2019 ootab hagejat 1 ees Euroopa Noorte Olümpia

Aserbaidžaanis ning teatud osa kuludes tuleb kanda vanematel. Osadele võistlustele saamine

on suures osas vanemate rahakoti arvel. Selleks, et sõit Marokosse 2018. aasta võistlusele

üldse toimuda saaks pöördusid vanemad abi saamiseks xxxx poole, kes toetas last 640 euroga,

ülejäänud 160 eurot, kindlustus ja taskuraha tuli tasuda vanematel (vt digitaalne kohtutoimik

U.P 31.05.2019 kiri). Pulsikell on ühekordne kulu ja on kantud suvel 2018. Seega ajal kui üks

hageja oli täielikult ema ülalpidamisel ja teine isa ülalpidamisel. Samuti on poksivarustus

soetatud enne elatise nõude esitamist ning kohus nimetatud tõendeid ei arvesta. Muude kulude

hulka tuleb arvestada ka juuksuris käimise kulu ja kosmeetiku juures käimise kulu.

Kosmeetiku juures käimise kulu 25 eurot ja juuksurikulu 20 eurot on tõendatud kostja poolt

kohtule esitatud hageja 1 pangakonto väljavõttega ning salongi xxxx hinnakirjaga. Igakuine

juuksurikulu 20 eurot on põhjendatud ja vajalik. Hageja 1 ei ole tõendanud, et igakuine

kosmeetiku juures käimine on vajalik tulenevalt püsivast probleemist. Seega arvestab kohus

kosmeetikule kuluks ühes kuus 12,50 eurot. Vabaajakuludele (kino, teater jne) arvestab kohus

20 eurot kuus.

23. Eeltoodust tulenevalt on hageja 1 põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus kokku 658,25

eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele, et tema ei pea toetama tippsporti ja, et tegemist on

hageja 1 isa ainuisikulise otsusega, leiab kohus järgmist. Hageja 1 vanematel on hageja 1

suhtes ühine hooldusõigus. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja 1 elab isa juures. Seega oli

hageja 1 tippspordiga tegelemine vanemate ühine otsus.

24. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja 1 kannab oma kulusid oma arvelduskontol

olevate rahaliste vahendite arvelt. Kohus tuvastab, et kohtule kostja poolt esitatud

arvelduskontolt nähtuvalt on hageja 1 arvelduskontole 20.06.2018 laekunud 1 250 eurot JG

VIL! Spordistipendium, 28.02.2018 xxxx 485 eurot selgitusega „preemia“ ja 12.02.2019

Xxxx poolt 472 eurot, selgitusega „preemia“. Hageja 1 on kohtule selgitanud, et ta ei õpi

enam xxxx ja stipendiumiga enam arvestada ei saa. Kohus märgib, et hagejad nõuavad elatise

välja mõistmist alates 12.11.2018 ja seega enne seda makstud preemiad ja stipendiumid

arvesse ei lähe. Samuti nähtub hageja 1 pangakonto väljavõttest, et Xxxx maksab hagejale

preemiat üks kord aastas ning kohus nõustub hageja 1 seisukohaga, et nimetatud summad on

ka erandlikud ja ühekordsed, mistõttu ei saa nende summadega hageja 1 igapäevasel

ülalpidamisel arvestada ning saadud toetused kuluvad tippspordiga seotud kuludeks. Samuti

nähtub hageja 1 pangakonto väljavõttest, et hageja 1 sai 10.08.2018 töötasu 327,18 eurot.

Nimetatu on ühekordne laekumine ning hageja 1 on kohtule seletanud, et töötas eelmisel

aastal ühe kuu vältel juulis. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt hagejal 1 perioodil

01.11.2018-30.04.2019 maksustatav tulu puudub. Seega on tuvastamist leidnud, et hagejal 1

ei ole endal igakuist sissetulekut ega vara mille arvelt saaks tema ülalpidamiskulusid katta.

Seetõttu on alaealise hageja 1 ülalpidamiskohustus tema vanematel, so hagejate isal ja kostjal.

Hagejate ülalpidamiskohustust ei ole hagejate isa abikaasal. Seega on kostja väited selle

kohta, et hagejate peres on kaks palgateenijat aga kostja peres üks, asjakohatud.

25. Järgmisena analüüsib kohus hageja 2 igakuiseid kulusid. Hageja 2 on välja toonud enda

igakuised vajadused kogusummas 688,35 eurot. Kohus leiab, et hageja eluasemekulud on

põhjendatud ja tõendatud summas 98,25 eurot (keskmised kommunaalkulud 52 eurot ja

eluaseme laenukulu 46,25. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud laenulepingu

üldandmetega, maksegraafikuga ning kommunaalarvetega. Samuti on põhjendatud ja vajalik

toidukulu 150 eurot. Kostja vaidleb hageja 1 transpordikulule 60 eurot vastu, kuna hageja 2 ei

käi enam treeningutel xxxx alates maist 2019. Hageja 2 on 19.07.2019 esitatud tõenditega

tõendanud, et ta käib jätkuvalt treeningutel xxxx. Kohus leiab, et hageja 2 mõistlikeks ja

põhjendatud transpordikuludeks tuleb arvestada 60 eurot. Kostja sidekulusid 28 eurot ei

vaidlusta, seega arvestab kohus hageja 2 sidekuludeks 28 eurot. Kostja ei nõustu

hügieenitarvete kuluga 20 ja tervishoiukuluga 20 eurot. Kohus leiab, et hügieenitarvete

mõistlikuks kuluks tuleb arvestada 20 eurot kuus. On üldteada asjaolu, et hügieeni eest

hoolitsedes tuleb kasutada deodoranti, seepi ja/või dušigeeli, hambapastat. Hageja 2 on 14-

aastane noormees, kellel on tarvis kasutada tulenevalt akne probleemist spetsiaalset kreemi ja

näohooldusvahendeid. Akne esinemine nähtub hageja 2 anamneesist. Hageja 2 on akne

ravikulu ka tõendanud. Samuti on tõendatud vitamiini kulud ja D-vitamiini tarvitamise

vajadus nähtub kohtule esitatud anamneesist. Koolikohustuse täitmisega seotud kulu 30 eurot

(vihikud, ümbrised, kilekaaned, kirjutusvahendis, kooli väljasõidud ja ekskursioonid) on

põhjendatud ja kostja nimetatut ka ei vaidlusta. Kostja vaidlustab hageja 2 riiete ja jalanõude

kulu 120 eurot ning muud vältimatud kulud 120 eurot. Riiete ja jalanõude (sh spordiriided ja -

jalanõud) kuluks arvestab kohus 120. Nimetatud kulud on põhjendatud. 14-aastane noormees

on veel kasvueas ning seetõttu tuleb soetada uusi riideid ja jalanõusid nii igapäevaseks

kasutuseks kui ka sportimiseks. Samuti riided ja jalatsid ka kuluvad ja lagunevad.

Spordiriided ja jalanõud vajavad aeg-ajalt väljavahetamist. Hageja 2 on selgitanud, et jalatsid,

mis hageja 2 kaasa võttis olid katkised ja enamus spordiriideid oli hagejale 2 väikeseks

jäänud. Hageja 2 on vastavalt võimalustele riiete-jalanõude kulu ka tõendanud (vt digitaalne

kohtutoimik hagejate 19.97.2019 menetlusdokumendi lisa 1).

26. Hageja 2 muudeks vältimatuteks põhjendatud kuludeks arvestab kohus 100 eurot.

Kosmeetiku juures käimise kulu 25 eurot ja juuksurikulu 20 eurot on vajalikud ja põhjendatud

kulud. Eelnevalt leidis kohtule esitatud anamneesiga tõendamist, et hagejal 2 on diagnoositud

akne ja seetõttu on vajalik kosmeetiku juures käimine. Kohtule esitatud 19.07.2019 esitatud

tõenditega on tõendatud hagejale 12 madratsi ostmine 78 eurot, telefoni kulu 139 eurot,

hageja 2 Kurgjärve laagri kulu 180 eurot, 16.04.2019 tasutud hageja 2 treeninglaager

Jõulumäel 90 eurot, 17.10.2018 tasutud hageja 2 spordilaagri osalustasu 100 eurot. Muude

vältimatute kulude alla kuuluvad veel trennimaksud ja võistluste stardimaksud. 45 eurot kulub

igakuiselt juuksurile ja kosmeetikule ning 55 eurot arvestab kohus spordiga seotud kuludeks.

Vabaajakuludele arvestab kohus 20 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja 2 põhjendatud

ja vajalikud kulud ühes kuus kokku 616,25 eurot. Seega ületavad hageja 2 kulud kahekordset

elatisemiinimumi.

27. Järgnevalt teeb kohus selgeks hageja vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused

elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15).

28. Hagejate vanemad on esitanud kohtule enda majandusliku olukorra kohta tõendid.

Hagejate isa igakuine sissetulek on töötasu 1 311,04 eurot, millele lisandub alates jaanuarist

peretoetus 120 eurot (vt digitaalne kohtutoimik hagejate isa konto väljavõte perioodil

01.01.2019 kuni 24.01.2019). Hagejate isale kuulub korteriomand asukohaga xxxx (vt

digitaalne kohtutoimik kinnistusregistri väljavõte). Hagejate ema (kostja) keskmiseks

sissetulekuks on perioodil 14.11.2018 kuni 08.05 2019 1 289,29 eurot (vt digitaalne

kohtutoimik kostja pangakonto väljavõte perioodil 12.11.2018 kuni 29.05.2019). Nimetatule

lisandub peretoetus 60 eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxx (vt digitaalne

kohtutoimik kinnistusregistri väljavõte).

29. Kohus märgib, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et

vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see

on liiga väike.

30. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues ka põhjuseks, et

kostjal on ka kolmas alaealine laps, R H (sünd xxxx). Riigikohus on selgitanud, et vanemal,

kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on

kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste

vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust

laste ülalpidamisse (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Kostja on vastuses hagile toonud välja

R Hi igakuiste kuludena 532 eurot. Kohus on seisukohal, et R Hi igakuised kulud summas

459,83 eurot on tuvastatud Harju Maakohtu 10.12.2018 otsusega. Kummagi vanema kanda jäi

nimetatud otsuse kohaselt lapse kuludest pool, so 229,91 eurot. Nimetatud otsuses on kohus

arvestanud asjaoluga, et hageja 2 elukoht on otsuse tegemise ajal isa juures ning arvestas

lapse R Hi kuludeks eluasemele kokku 156,83 eurot. Seega on R H põhjendatud igakuised

vajadused 459,83 eurot millest kostja kanda jääb 229,91 eurot. Kostja ei ole tõendanud oma

väidet, et käesoleval ajal on R Hi kulud suurenenud.

31. Kostja on kohtule 06.09.2019 esitatud lõplikes seisukohtades tuginenud sellele, et elatise

suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike

toetustega. Seega tugines kostja lapsetoetusele alles lõplikes seisukohtades. Kohtu hinnangul

on kostja minetanud õiguse sellele asjaolule tugineda ja see tuleb jätta tähelepanuta. Hagejatel

ei olnud võimalik sellele omapoolset seisukohta esitada. Kostja pidi ise õigeaegselt

lapsetoetuse arvesse võtmisele tuginema ja kohus ei pidanud menetluses ise juhtima kostja

tähelepanu sellele, kuna kostjal on menetluses lepinguline esindaja. Kohus peab vajalikuks ka

märkida, et nimetatu ei oleks ka põhjendatud, kuna kohus tuvastas, et hagejate kulud on

kahekordsest miinimumelatisest suuremad. Riigikohus on märkinud, et PKS-i sätetest ei

tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat

elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada

lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka

sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende

tegelikust vajadusest (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 14).

32. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja varaline seisund ega kostja kõige noorem

alaealine ülalpeetav ei anna alust vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra,

mille suuruseks hagi esitamisel oli 250 eurot. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et

hageja 1 ja 2 igakuised põhjendatud vajadused on suuremad kui kahekordne miinimumelatis

(2018 aastal 500 eurot ja 2019 aastal 540 eurot). Kohus ei tuvastanud, et hagejate isa

majanduslik olukord oleks kostja omast sedavõrd parem, et oleks alust mõista elatis kostjalt

välja tulenevalt varalisest seisundist proportsionaalselt. Kohus tuvastas, et hageja 1 kulud on

658,25 eurot ja hageja 2 kulud 616,25 eurot. Seega jääb hageja 1 kuludest isa kanda 408,25

eurot ja hageja 2 kuludest isa kanda 366,25 eurot. Seega jääbki hagejate isa kanda hagejate

ülalpidamiskuludest suurem osa. Põhjendatud ei ole jätta hagejate kuludest veel suurem osa

isa kanda. Spordiga seotud kulud ületavad igapäevaseid vajadusi ning seega on kohtu

hinnangul hageja 1 isa kanda nagunii kõik spordiga seotud kulud. Samuti on U P kirjaga

tõendatud, et hageja 1 isa otsib ja on otsinud igati võimalusi tippspordiga seotud toetuste

saamiseks. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et hageja 2 kostja juures elades pidi kostja

kandma üksinda kõik hagejaga 2 seotud kulud, kuna hageja 1 kulud kandis üksinda hagejate

isa. Riigikohus on märkinud, et eelduslikult kulub ühe lapse ülalpidamiseks kahekordne

elatise miinimummäär. Eluliselt usutav ei ole see, et kostjal kulus hageja 2 ülalpidamiseks

ainult 200 eurot. Kostja väitel oli hagejal 2 tema juures tagatud elementaarsed

elamistingimused ja muud toetust kuskilt juurde ei tulnud. Seega tuleb eeldada, et kostjal

kulus hageja 2 tema juures elades hageja 2 ülalpidamiseks umbes sama summa mis tuleb

tasuda kahele hagejale kokku. Seega ei saa kuidagi kostja majanduslik olukord sedavõrd

halveneda. Samuti ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et kui kostja neljandale lapsele, kes on

käesoleval ajal xxxx, kulub ühes kuus 459,83 eurot (kostja sõnul on kulud käesoleval ajal veel

suuremad) ja hagejale 2 (kes on käesoleval ajal xxxx) kulus kostja juures elades tunduvalt

vähem. Suuremal lapsel ongi suuremad kulud, seda on ka kostja ise maininud, et R H kulud

suurenevad kasvades.

33. Tõendatud ei ole, et kostja ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama,

tagamaks alaealistele hagejatele ülalpidamist. Kostja võimalus oma igakuist sissetulekut

suurendada ei ole kohtu hinnangul suur aga kostja saab kaaluda kas olemasoleva

korteriomandi asemele väiksema soetamine aitab eluasemekulusid vähendada. Kohtul tuleb

lähtuda käesoleval ajal saadavast töötasust. Seega ei saa kohus arvestada hageja tõendamata

väitega, et tervislikel põhjustel ilmselt tema töötasu väheneb. Kostja väide, kostja töötasu

vähenemisest tulumaksu tagastuse tõttu ca 50 euro võrra, on tõendamata. Kostja kinnitusel

kulub kogu tema sissetulek ära R Hi igakuistele kuludele, kostja enda kuludele ning tal on

võimalik maksta hagejatele kokku 200 eurot. Kostja on toonud 30.05.2019

menetlusdokumendis välja enda kuludena 650 eurot, mis koosnevad eluasemekuludest 200

eurot, eluasemega seotud kuludest 57 eurot, transpordikuludest 90 eurot, toidukuludest 150

eurot, sidekuludest 38 eurot, tervishoiukuludest 35 eurot, riiete-jalanõude kulust 30 eurot,

hügieeni ja pesuvahendite kulust 20 eurot, lemmikloomaga seotud kulust 30 eurot. Kohus

leiab, et kostjal on võimalik enda kulusid piirata (nt transpordikulude arvelt). Riigikohus on

märkinud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma

vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi

piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). Riigikohus on ka leidnud, et kui

ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele

elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tsiviilasjas (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 14). Kohus leiab, et kui

arvestada kostja igakuist keskmist sissetulekut 1 289,29 eurot, siis on võimalik kostjal anda

kummalegi hagejale ülalpidamist 250 eurot kuus (kokku 500 eurot kuus), R Hile anda elatist

229,91 eurot kuus ilma, et kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostjal jääb pärast

kõigile kolmele lapsele ülalpidamise andmist enda kulude katteks eurot 559,38 eurot

(1 289,29 eurot – 250 eurot – 250 eurot – 229,91 eurot).

34. Eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul PKS § 102 lg-2 sätestatud elatise vähendamise

aluseid ei esine, kuna kostja kõige noorem alaealine laps ei jää kummalegi hagejale 250 euro

väljamõistmise korral vähem kindlustatuks ning ei kahjustu ka kostja enese tavaline

ülalpidamine. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks elatise alates hagi esitamisest, so

alates 12.11.2018 pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2018. aastal

250 eurot). Kohus ei rahulda hagejate taotlust, et elatis ei oleks väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul, kui kohus seoks väljamõistetud

elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast sõltuvaks, siis jääks kostja

kõige noorem poeg R H hagejatest halvemasse olukorda.

35. Kõik kostja poolt hageja seadusliku esindaja arvelduskontole alates 12.11.2018 makstud

elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele. Samuti tuleb

väljamõistetud elatisega tasaarvestada kostja poolt alates hagi esitamisest hageja 2 eest

tasutud trennitasu.

36. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga

kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

O Oi arvelduskontole nr xxxx. Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks

(RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5).

37. Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või

elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg

1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse

vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks

olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

38. Kostja poolt menetluses esitatud väited ja tõendid, mida kohus käesolevas otsuses ei

käsitlenud, on käesoleva elatise vaidluse puhul asjasse puutumatud (sh hagejate vanemate

vahelised varasemad kokkulepped).

MENETLUSKULUD

39. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

40. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei pea põhjendatuks jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või jätta tervikuna kostja kanda. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise

vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud

õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on

kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt

menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud

kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Kostjal tuleb oma rahalisi

vahendeid kasutada alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisele, mitte õigusabikulude eest

tasumisele. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule

kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

41. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2020 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 25.09.2019 kohtuotsus muutmata.