4-19-4478/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2019 Valga kohtumaja

Väärteoasja number

4-19-4478

Kohtunik

Roman Levin

Väärteoasi J.B kaebus Politseija Piirivalveameti 15.08.2019 otsuse nr 2610,19,004586) peale väärteoasjas

Menetlusalune isik J.B , isikukood XXX xxx; e-post ; xxx

Kohtuväline menetleja PPA Lõuna

prefektuur

Esindaja

vanemväärteomenetleja Kaimar Karm

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.B kaebus osaliselt.

2. T Politseija Piirivalveameti 15.08.2019

ühistada otsus väärteoasjas nr

2610,19,004586 osas, millega J.B-le määrati lisakaristuse ks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

3.

Jätta ülejäänud osas kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 24.09.2019.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 24.09.2019. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

Kaevatav otsus

1. PPA

Lõuna prefektuuri

Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi

vanemväärteomenetleja otsuse väärteoasjas nr Kaimar Karm tegi 15.08.2019

2610,19,004586 J.B-le liiklusseaduse , millega kohtuväline menetleja määras (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Lisakaristusena määras kohtuväline menetleja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

O J.B juhtis 21.07.2019 kl 11.35 xxx

tsusest nähtuvalt mootorsõidukit

seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,55 mg/l, võttes aluseks laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,50 mg/l.

J.B rikkus otsuse kohaselt LS § ja LS § 69 lg 3 (lubatud

33 lg 11 p 2 alkoholipiirmäära ületamine).

Kaebuse sisu

2. J.B esitas Tartu Maakohtule 30.08.2019 kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse rahatrahvi suuruse, tasumise viisi ning kohaldatud lisakaristuse osas.

Kaebuse esit istab, et oli eelneval aja ei vaidlusta liiklusnõuete rikkumist ning tunn päeval tarbinud alkoholi, kuid ta ei tajunud rooli istudes, et ta ei tohiks veel sõidukit juhtida. Seega leiab isik, et ta ei pannud tegu toime tahtlikult. Samas tunnistab kaebuse esitaja, et ta ei kontrollinud rooli istudes oma joovet. Kaebuse esitaja nõustub ja mõistab, et tegemist oli väga raske rikkumisega, samas selgitab J.B, et ta omab väga pikka juhistaaži ning teda ei ole kordagi karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest. Kaebuse esitaja leiab, et teda on karistatud liiga rangelt. Rahatrahv summas 600 eurot on talle, kui pensionärile väga suur karistus. Tema sissetulekud ühes kuus kokku (pension + puudetoetus) 534,96 eurot. Kaebuse esitaja märgib, et ta väga kahetseb oma tegu ja ta on teinud vastavad järeldused. Kaebuse esitaja palub kohtul arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja vähendada rahatrahvi ning võimaldada tasuda rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul.

Kaebuse esitaja leiab, et tema puhul ei ole tegemist isikuga, kes järjepidevalt ja süstemaatiliselt rikuks liikluskorda, kelle suhtes tuleks kohaldada ilmtingimata lisakaristust. Tegemist oli juhuslikku laadi rikkumisega, mitte teadliku hoolimatu käitumisega ning tuste puudumine. Seega ei saa väita, seda kinnitab ka kehtivate karis et ta oleks mootorsõiduki juhina liikluses niivõrd ohtlik, et tema liiklusest kõrvaldamine oleks hädavajalik. Lisaks on sõiduki juhtimisõigust on kaebuse esitajal vaja nii enda kui ka abikaasa liikumiseks, kuna mõlema puhul on tegemist liikumispuudega isikutega.

J.B taotleb otsuse tühistamist määratud rahatrahvi suuruse osas, mõistes väiksema rahatrahvi ning võimaldada rahatrahv tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul. Lisaks taotleb kaebuse esitaja tühistada otsus määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 3 kuuks, ning jätta lisakaristus kohaldamata.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

3. PPA Lõuna prefektuur esitas 30.08.2019 seisukoha, milles leiab, et 21.07.2019 koostatud väärteomaterjalid on õiguspärased ja nende koostamisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) norme. Karistuse määramisel 15.08.2019 otsusega lähtus kohtuväline menetleja karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 mõttes – karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse.

Kohtuväline menetleja leiab, et tegu oli tahtlik, kuna menetlusalusel isikul tuvastati joobeks 0,50 mg/l, kusjuures kriminaalseks joobeks loetakse juba 0,75 mg/l või rohkem. Seega menetlusaluse isiku joove oli 27.07.2019 enne lõunat veel sedavõrd suur, et ta pidi tegelikkuses sõiduki rooli istudes endale oma seisundit teadvustama ja aru saama, et ta ei ole veel kaineks saanud. Kohtuväline menetleja möönab, et väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud, kui palju isik eelnevalt üldse alkoholi oli tarvitanud, kuid see pidi olema kindlasti rohkem kui pool liitrit. Väidetavalt jõi menetlusalune isik kell 00.30 öösel šampust ja läks magama, kuid enne lõunat oli tema joobeks veel 0,50 mg/l. Maanteeameti infovoldiku kohaselt 85kg kaaluval tervel meesterahval kulub 5 pudeli (2 liitrit) õlu (5%) ära joomisel täieliku kainenemiseni ligikaudu 10 tundi. Menetlusalune isik ei veendunud enne alustamist, et tema tervislik seisund lubab sõidu

sõidukit juhtida. J.B organismis tuvastati alkoholisisaldus üle ühe promilli, mis üldtuntud arusaamade kohaselt peab olema isikule tuntav seisund ning on vähetõenäoline, et isik seda seisundit adekvaatselt ei tajunud. J.B on kaebuses väitnud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle hädavajalik edasiseks elukorralduseks. Kohtuväline menetleja viitab, et KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Samas märgib kohtuväline menetleja, et enne väärteolahendi koostamist vastulause esitamise tähtaja jooksul menetlusalune isik aga selliseid tõendeid puude kohta ega ka vastavat taotlust ei esitanud. Lähtudes eelpool kirjeldatust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohtuväline on

menetleja otsuse osalise misega nõus tühista , jättes kohaldamata lisakaristuse.

Põhikaristusena rahatrahvi määramine on aga toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja igakülgselt õiguspärane ja seda on rakendatud optimaalses määras (1/2 sanktsiooni maksimumist). Kohtuväline menetleja viitab, et menetlusaluse isiku poolt 19.08.2019 esitatud avalduse alusel on kohtuväline menetleja koostanud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse ja pikendanud määratud rahatrahvi tasumist kuni 01.03.2020.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. asjakohased

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- Sotsiaalkindlustusameti 14.07.2017 otsus nr P26O-2017-83117 J.B puude raskusastme tuvastamise kohta (tl 6) esitatud J.B poolt koos ; kaebusega; Väärteotoimikus olevad tõendid:

- 21.07.2019

väärteoprotokoll nr 1465367 (tl 13);

- 21.07.2019 m lamise protokoll ( 14);

enetlusaluse isiku ülekuu tl

- 21.07.2019 tunnistaja 15);

ülekuulamise protokoll (tl

- ;

21.07.2019 otsus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks (tl 16)

- 19.08.2019 avaldus

rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks (tl 17);

- 19.08.2019 (tl 18);

määrus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise kohta

- (tl 19

15.08.2019 otsus väärteoasjas nr 2610,19,004586 );

-

21.07.2019 tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk.

6. juhtis J.B 21.07.2019 kl 11.35 xxx juures Väärteoprotokolli kohaselt

mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris Citroen Berlingo xxx väljahingatavas õhus oli 0,55 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemikus 0,50 mg/l.

7. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on J.B 21.07.2019 kl 12.10-

12.13 mõõdetud joovet lõpliku mõõtetulemusega 0,50 mg/l.

8.

J.B 21.07.2019 ülekuulamise protokollis on J.B andnud ütlusi, mille kohaselt oli ta 20.07.2019 xxx, kus tähistas 60 aastat keskkooli lõpetamisest. Seal viibis ta päeval kella 1400 00.30, kus tarvitas alkoholi (šampust). Seejärel läks koju -

magama. 21.07.2019 hommikul läks J.B kl 11 ajal oma sõidukiga Citroen Berlingo reg nr xxx juurest sõitma kauplusesse Maxima. J.B hakkas kaupluse koju sõitma ning peatus xxx juures, kus viskas taara autost välja, seejärel tuli üks võõras mees tema auto juurde ja võttis sõiduki võtmed ära. Seejärel tuli politsei ja tal tuvastati alkoholijoove.

9.

Tunnistaja J. K. on andnud ütlusi, mille kohaselt märkas ta 21.07.2019 kl 11.35 paiku xxx tänaval liikumas sõiduautot, mis peatus ning juht viskas pudeli maha. Tunnistaja tuli vaatama, aga sõiduk hakkas liikuma, tunnistaja jooksis järgi ja peatas sõiduki. Tunnistaja nägi, et pudel, mis visati, oli viinapudel ning juhi käitumine oli kahtlane ning ta tundis alkoholi lõhna. Tunnistaja võttis sõidukijuhilt võtmed ning kutsus politsei.

10. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse lt kohaselt on 21.07.2019 xxx linnas J.B

kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt.

11. Kohus leiab, et väärteoprotokolliga, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ütlustega ning sõiduki juhtimiselt , tunnistaja J. K. kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et J.B juhtis 21.07.2019 kl 11.35 ajal xxx linnas xxx maja juures suunaga xxx tänava poole alkoholijoobes mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga ning tema joobeks mõõdeti 0,50 mg/l. xxx

12. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelat joobeseisundis või alkoholi piirmäära ud ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. J.B on eelnevast tulenevalt rikkunud LS § 33 lg 11 p 2 ning LS § 69 lg 3.

13. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et J.B on pannud rikkumise toime otsese tahtlusega

16 lg 3

KarS § mõttes.

Kohus ei pea veenvaks J.B väiteid selle kohta, et ta ei saanud rooli istudes aru oma teo keelatusest. J.B on oma ütlustes kinnitanud, et tarvitas alkoholi eelmisel päeval ja ööl kuni kl 00.30. ootorsõiduki juhi kohustuseks sõitma asudes M on

kontrollida, kas tal ei esine sellist seisundit, mille puhul on sõiduki juhtimine keelatud. Juhiloa omanikuna, s.o vastava koolituse läbinud isikuna ning enda kinnitusel staažika juhina pidi J.B teadma, et eelneval ööl alkoholi tarbinuna tuleb olla eriliselt hoolikas, et mitte asuda joobes sõidukit juhtima. J.B siiski ei kontrollinud oma seisundit enne sõitma asumist.

14. Kohus loeb J.B süü suuruse keskmiseks, arvestades ka asjaoluga, et temal tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,50 mg/l, mis jääb LS § 224 lg 2 sätestatud keskmise piirmäära juurde (0,495 mg/l).

15. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et väärteoasjas puuduvad J.B VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Aset on leidnud tegu, milles J.B süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et J.B on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

Karistus

16. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi kari – statakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 võib kohus või kohtuväline menetleja p 1 kohaselt kohaldada

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

17. Kohtuväline menetleja on määranud J.B-le põhikaristusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtu hinnangul on J.B-le

kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmiseks. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuid ei pea seda piisavaks aluseks karistuse vähendamiseks.

Määratud karistus on sanktsiooni keskmises määras ning vastab J.B süüle. Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada edaspidi korrektselt järgima J.B liiklusseadusega

kehtestatud nõudeid.

18. Kohus tühistab lisakaristuse täies ulatuses. Kohus arvestab J.B esitatud tõendiga selle kohta, et tal on tuvastatud raske puue ning ta vajab terviseseisundist tulenevalt kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval (tl 6).

Sotsiaalkindlustusameti 14.07.2017 otsusest nähtuvalt esinevad J.B liikumisfunktsiooni raske ja muude elundite (südame-veresoonkond) talitluse mõõdukas piirang. Taotlejal on raskendatud pikemate vahemaade käimine, liigub tugikepiga. Kohus ei pea J.B terviseseisundit arvestades otstarbekaks tema karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega.

19. Kohtuväline menetleja on J.B 19.08.2019 avalduse alusel lükanud rahatrahvi täitmisele pööramise edasi alates 04.09.2019 kuni 01.03.2010. Seega on J.B juba saavutanud oma eesmärgi tasuda määratud rahatrahv talle jõukohase tähtaja jooksul ning kohus jätab kaebuse selles osas rahuldamata.

Kohtunik Roman Levin