1-19-5233/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5233 (19231701038) Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi I.L-i I.L) süüdistuses S § 120 lg 1; § ( Kar

121 lg 2 p 2, 3 ja -

§ 199 lg 1 § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja Harju Maakohtu

otsus 14. augusti 2019.a kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

I.L (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON Jätta I.L-i läbi apellatsioon Harju Maakohtu 14. augusti 2019.a otsuse peale vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. augusti 2019.a otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti I.L süüdi KarS § järgi ja KarS § 120 lg 1 järgi ja

121 lg 2 p 2, 3 karistati vangistusega 8 kuud; karistati vangistusega 6 kuud; KarS § 199 lg 1 § 25 lg 2 järgi ja - karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg

1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 kuud. eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2019 - KarS § 68 lg 1 alusel loeti 21.04.2019 s.o 2 päeva karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu otsusega mõistetud

1.02.2018 karistuse (vangistus )

1 aasta 10 kuud 22 päeva ärakandmata osa s.o 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 9.05.2019. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni

. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. I.L-ilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 810 eurot ja kaitsja tasu 750 eurot, kokku 1560 eurot. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 130 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

2. Kohtuotsuse koos makseinfoga sai

14.08.2019.a ja kohtuotsuse

I.L allkirja vastu kätte

tõlke ärakirja 3.09.2019.a Tallinna Vanglas.

3. 17.09.2019.a esitas

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonis I.L vaidlustab süüdistatav maakohtu otsuse temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Leiab, et seoses vangistuses viibimisega puudub tal võimalus menetluskulusid tasuda, lisaks on tema ülalpidamisel alaealine tütar ja selle aasta jaanuaris sündis veel üks laps. Palub ennast menetluskulude tasumisest vabastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega leiab, et

I.L-i apellatsioon

tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Maakohus lahendas

kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse käesolevat vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad kaebepiirangud ka nimetatud. menetluskulude Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav üksnes tasumise kohustust.

6. -de 8 ja Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p

12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kuriteo kvalifikatsiooni ning kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse kui süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.

7. 14. augustil 2019.a Ringkonnaprokuratuuri ringkonna

N. Lebed,

sõlmisid Põhja prokurör süüdistatav

, millest nähtuvalt

I.L ja kaitsja M. Mahlapuu kokkuleppe (kd I , 19-20) II tl taotleb prokurör maakohtult menetluskuludena I.L-ilt välja mõista riigi tuludesse sundraha

810 eurot ja kaitsjatasu 360 eurot + eelduslikult kohtumenetluses tekkivad kulud, mis tuleb tasuda

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppest nähtub, et

I.L-ile on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. on sõlmitud Kokkuleppe tõlgi juuresolekul Süüdistatav on omakäeliselt kinnitanud, et .

kokkulepe on arusaadav.

8. Kokkuleppe arutamisel 14.08.2019.a , ja tema kaitsja kohtuistungil jäid prokurör süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on selgitanud I.L-ile tema õigusi ja kohustusi KrMS §

35 lg 2 järgi, millised on süüdistatavale arusaadavad.

I.L-ile

on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega

uleppes märgitud (kd I, 23). Apelleeritud kohtuotsusega ongi

II tl I.L kokk süüdistuses süüdi tunnistatud kokkuleppes märgitule ja süüdimõistva kohtuotsusega , karistatud kaasnevad menetluskulud summas 1560 eurot (kd I, 26-28). välja mõistetud II tl

9.

maakohtu Apellatsiooni sisust nähtuvalt ei nõustu I.L kokkuleppe sõlmimise otsusega temalt menetluskulude väljamõistmise osas, sõlmitud kokkuleppest s.t sisuliselt soovib ta loobuda. Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lgs 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81- rkinud, et tulenevalt

247 lg-

11. Riigikohus on mä KrMS § st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS

§ 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on

318 lg

- 4 ja lg-

3 p st st pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

10.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud süüdistatava ühelegi eatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb

KrMS 9. p

I.L-i apellatsioon - KrMS § 318 lg s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p-st 3

318 lg-st 4 on ringkonnakohus

§ ja § seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata

.

(allkirjastatud digitaalselt)