3-19-1111/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1111

Haldusasi

Ü.

T. kaebus

hüvitada

Rae

valla

tekitatud

mittevaraline kahju summas 5000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Ü. T.

Vastustaja – Rae vald, seaduslik esindaja Martin

Minn

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ü. T. on Eesti Vabariigis tema varasemast rahvastikuregistrisse kantud eluruumist aadressilt

XXXXXXXXXXXX X, Peetri küla välja kirjutatud rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg

1 p 3 alusel. Ü. T. sai sellest teadlikuks 24.02.2019–27.02.2019, mil ta proovis korduvalt

osaleda Riigikogu valimistel, soovides anda oma häält elektrooniliselt ID-kaardi abil oma

varasema valimisringkonna nimekirjas olnud kandidaadi poolt. Valimine ebaõnnestus, sest Ü.

T. ei olnud kantud valijate nimekirja rahvastikuregistris elukoha andmete kande puudumise

tõttu.

2. Ü. T. esitas Rae Vallavalitsusele 26.03.2019 ja 11.04.2019 avalduse enda elukoha andmete

kandmiseks rahvastikuregistrisse Rae valla täpsusega selleks, et osaleda Euroopa Liidu

parlamendi valimistel. Ü. T. puudus kindel elukoht.

3. Rae Vallavalitsus keeldus 17.04.2019 vastuskirjaga Ü. T. elukohta Rae valla täpsusega

rahvastikuregistrisse kandmast. Rae Vallavalitsus põhjendas otsust järgmiselt: „/.../ 11.04.2019

e-kirjas kordate oma soovi olla valitud ja valida ning selgitate, et Teile teadaolevalt peaksite

3-19-1111

2(6)

omama piisavalt õigust olla Rae valla elanike nimekirjas. Tulenevalt Teie soovist olla valitud

ja valida, selgitame, et RRS § 83 sätestab erisuse, mille kohaselt on võimalik valla täpsusega

rahvastikuregistrisse kanda hääleõigusliku isiku elukoht valimisperioodil. Selleks, tuleb Teil

esitada vormikohane elukohateade ajavahemikul valimise eelhääletamise esimesest päevast

kuni valimispäevani. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et Te ei ole RRS §-s 87 sätestatud

menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid esitanud, jätab Rae Vallavalitsus Teie 26.03.2019

avalduse rahuldamata põhjusel, et menetluse läbiviimiseks ei ole piisavalt teavet.“

4. Ü. T. esitas Rae Vallavalitsusele 16.05.2019 kell 00.08 digitaalselt allkirjastatud avalduse:

„Palun kanda mind Rahvastikuregistrisse sisse Rae valda omavalitsusüksuse täpsusega seoses

kindla elukoha puudumisega. Soovin valida alanud valimistel kandidaati. Palun edastage mulle

tagasisidet antud emaili aadressil – xxxx@xxxxxx.ee.“ Ü. T. proovis Euroopa Liidu parlamendi

valimistel elektrooniliselt hääletada 16.05.2019 kuni 22.05.2019, kuid see ei olnud võimalik,

sest vastustajad ei olnud kandnud kaebaja elukohta Rae valla täpsusega rahvastikuregistrisse,

seega ei olnud kaebajat ka valijate nimekirjas. Kaebaja pöördus 23.05.2019 e-kirja teel

vastustajate poole: „Tere, Mind ei ole ikka veel registris aga aega on vaid 1 päev. Palun asi

korda ajada viivitamatult.“ Vastustajad vastasid kaebajale 24.05.2019: „Tere, Teie elukoht on

sisestatud omavalitsusüksuse täpsusega ning Teil on võimalik valida.“ Kuna 24.05.2019

seisuga oli elektrooniliste valimiste aeg lõppenud, siis ei saanud kaebaja elektrooniliselt enam

valida. Kuna Ü. T. viibis sellel ajal Hispaania Kuningriigis Tenerifel, ei olnud tal võimalik

objektiivselt nii ruttu ilmuda ka valimispäevaks Eestisse valima.

5. Tallinna Halduskohtule laekus 13.06.2019 Ü. T. kaebus, milles Ü. T. palus tuvastada või

tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse 17.04.2019 vastuskiri ja tuvastada või tunnistada

õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse 24.05.2019 haldusakt või toiming (millega Ü. T. 24.05.2019

kanti Rae valla elanike nimekirja valla täpsusega) selle haldusakti või toimingu andmise

viivituse tõttu või haldusakti õigel ajal andmata jätmise tõttu ning mõista õigusvastase

haldusakti või toimingu tagajärjel Rae Vallavalitsuselt ja Rae vallasekretärilt solidaarselt või

ühelt neist välja Ü. T. kasuks moraalse kahju hüvitis 5000 eurot.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 03.07.2019 määrusega kaebuse nõudes tunnistada

õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse 17.04.2019 vastuskiri ja tunnistada õigusvastaseks Rae

Vallavalitsuse 24.05.2019 haldusakt või toiming, millega Ü. T. 24.05.2019 kanti Rae valla

elanike nimekirja valla täpsusega selle haldusakti või toimingu andmise viivituse tõttu või

haldusakti õigel ajal andmata jätmise tõttu.

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et vastustaja kandis kaebaja 24.05.2019 Rae valla täpsusega

elanikuna rahvastikuregistrisse, tagades seeläbi kaebajale valimistel osalemise võimaluse.

Õigusvastane on selle kande tegemisega viivitamine alates kaebaja avalduse saamisest

16.05.2019 kuni 24.05.2019. Sellega välistati kaebaja võimalus valida elektrooniliselt ID-

kaardiga. Vastustajal puudus õiguslik alus viivituseks. Valimised peavad olema isikutele

arusaadavad ja otsesed ning isikuid tuleb valimistel kohelda võrdselt. Eluruumi või selle

puudumine ei tohi seada isikuid halvemasse olukorda võrreldes eluruumi omajate või

kasutajatega. Vastustajal oli teada, et kaebaja ei viibi valimiste toimumise ajal Eesti Vabariigis

ning et ta soovib hääletada elektrooniliselt. Vastustaja, kandes kaebaja vahetult enne

valimispäeva valijate nimekirja, toimis erakordselt hoolimatult, mille süüline tagajärg oli

vastustajatele ka ette nähtav (elektrooniliste valimiste aeg lõppes 22.05.2019 kell 18.00,

kaebajal oli raske vahetult ilmuda Hispaaniast valimiste päevaks Eestisse valima). Raske

hooletuse tagajärjel välistati kaebajal osalemine Euroopa Parlamendi valimistel, millega asetati

kaebaja samaväärsesse olukorda isikutega, kes kannavad karistust vanglas ja kellel puudub

3-19-1111

3(6)

õigus valida Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p 2 kohaselt. Vastustaja,

piirates kaebaja valimisõigust, tekitas kaebajale magamata öid: kaebaja ei saanud valida tema

poolt valitud kandidaadi poolt. See tekitas kaebajale depressiooni ja alakohtlemise tunnet.

Seevastu sai vastustaja arvatavasti hingelist rahuldust, kui sai kaebaja valimisõigust viivitades

piirata. Vastustajate viivitus ei ole vabandatav.

Puudub vaidlus, et kaebaja esitas Rae Vallavalitsusele 26.03.2019 ja 11.04.2019 avalduse enda

elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse Rae valla täpsusega osalemiseks Euroopa

Liidu parlamendi valimistel põhjendusel, et tal puudub kindel elukoht. Samas kujundas kaebaja

oma edaspidise käitumisviisi Rae Vallavalitsuse vastuskirja alusel, milles sedastati kaebajale,

et eluruumi või selle kasutamise puudumisel sätestab RRS § 83 erisuse, mille kohaselt on

võimalik valla täpsusega rahvastikuregistrisse kanda hääleõigusliku isiku elukoht

valimisperioodil. Selleks tuli kaebajal esitada vormikohane elukohateade ajavahemikul

valimise eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani. Sellise juhise kaebajale

edaspidiseks käitumiseks andis vastustaja. Kaebaja sedasi ka oma edaspidise käitumisviisi

korraldas, esitades uue avalduse 16.05.2019. Vastustaja kandis viivitades alates 24.05.2019

kaebaja Rae valla täpsusega elanikuna rahvastikuregistrisse ja valimisnimekirja.

Rae Vallavalitsuse 17.04.2019 vastuskiri, millega keelduti kaebaja elukohta Rae valla

täpsusega alates 26.03.2019 ja 11.04.2019 kaebaja avalduste alusel rahvastikuregistrisse

kandmast, on ka õigusvastane, sest kaebaja oli tähtaegselt EPVS § 13 lg 2 p 4 alusel esitanud

avaldused enda kandmiseks elanikuna Rae valla täpsusega rahvastikuregistrisse ehk 50 päeva

enne Euroopa Parlamendi valimispäeva (26.05.2019). Kaebaja kujundas õigusvastase

eelhaldusakti alusel oma edaspidised toimingud, mistõttu ei pidanudki ta teadma, et see

haldusakt on ka tühine.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kaebaja on märkinud, et esitas Rae Vallavalitsusele 16.05.2019 avalduse oma elukoha

registreerimiseks. Samuti on kaebaja selgitanud, et pöördus 23.05.2019 e-kirja teel vastustaja

poole ja teavitas, et teda ei ole ikka veel registris ja valimiste elektroonilise hääletuse lõpuni on

aega vaid üks päev. Vastustaja vastas kaebaja väitel temale alles 24.05.2019 ja teavitas, et tema

elukoht on antud kuupäevast registreeritud omavalitsusüksuse täpsusega ning tal on võimalik

sellest hetkest valida. Reaalselt toimus e-kirja teel kaebaja ja vastustaja vahel pikem suhtlus.

On õige, et kaebaja esitas vastustajale 16.05.2019 pöördumise sooviga tema elukoha

registreerimiseks Rae valla täpsusega. Antud pöördumisele on vastustaja samal päeval, s.o

16.05.2019 vastanud, et elukoha registreerimiseks on vajalik täita manusena lisatud

elukohateate vorm ja see digitaalselt allkirjastatuna tagasi saata. Kaebaja on seejärel 16.05.2019

saatnud elukohateate, millele vastustaja on omakorda vahetult 16.05.2019 e-kirjaga vastanud,

et kahjuks on kaebaja poolt saadetud elukohateatel kõik väljad täitmata, ja palunud saata

täidetud avaldus uuesti.

Järgnevalt on kaebaja pöördunud vastustaja poole 23.05.2019 ja teatanud, et teda ei ole ikka

veel registris ja aega on vaid üks päev. Samal päeval, s.o 23.05.2019 on vastustaja juhtinud oma

vastuskirjas kaebaja tähelepanu asjaolule, et tema elukohateade tagastati 16.05.2019, kuna

sellel olevad väljad olid täitmata ja samas paluti edastada täidetud väljadega elukohateade.

Ühtlasi selgitati kaebajale, et ka tema 23.05.2019 e-kirjale lisatud elukohateatel on väljad

jätkuvalt täitmata ja paluti saata korrektselt täidetud elukohateade, et vastustajal oleks võimalik

sisestada kaebuse esitaja elukoht Rae valla täpsusega rahvastikuregistrisse. Nagu kaebuse

esitaja ka ise on märkinud, siis 24.05.2019 on vastustaja registreerinud kaebuse esitaja elukoha

Rae valla täpsusega. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud vastustajale ka veel

23.05.2019 RSS §-s 75 sätestatud nõuetele vastavat elukohateadet (elektrooniline Euroopa

Parlamendi valimine lõppes 22.05.2019), mille alusel oleks saanud tema elukoha Rae valla

3-19-1111

4(6)

täpsusega rahvastikuregistris registreerida. Seega oli kaebuse esitaja elukoha registreerimine

viivituses üksnes kaebuse esitaja enda tegevusetuse tulemusel.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu ja seda ka juhul, kui vastustaja tegevus oleks

olnud õigusvastane kaebuse esitaja elukoha registreerimisel. Tulenevalt riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg-st 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastustaja tegevus ei ole

olnud süüline, samuti ei esine ühtegi tõsimeelselt käsitletavat seaduslikku alust, mis võimaldaks

mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja poolt nõuda. Täielikult arusaamatuks jääb sealjuures

mittevaralise kahju summa arvestamise meetod ja suurus. Isiku valimisõigusel ei saa olla

rahaliselt hinnatavat väärtust.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Antud asjas tuleb kohtul lahendada hüvitamiskaebus, mis on ajendatud vastustaja väidetavast

viivitusest

kaebaja

elukohaandmete

rahvastikuregistrisse

kandmisel.

Andmete

rahvastikuregistrisse kandmine on aluseks isiku valijate nimekirja kandmisele ning seeläbi

eelduseks Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele (EPVS § 4 lg 2 p 2). Kaebaja väidab, et

tal puudus vastustaja tegevusetuse tõttu võimalus osaleda Euroopa Parlamendi 2019. a

valimistel. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega.

10. Esmalt analüüsib kohus seda, kas vastustaja tegevus või tegevusetus on olnud õigusvastane.

11. Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja Rae Vallavalitsusele 26.03.2019 avalduse, millega

soovis enda elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse Rae valla täpsusega, kuna kaebajal

puudus kindel elukoht. Rae Vallavalitsus keeldus kaebaja elukoha registreerimisest 17.04.2019

kirjaga nr 3-1.2/3107-5 (tl 8). Kirjast nähtuvalt pöördus Rae Vallavalitsus 27.03.2019 kirjaga

nr 3-1.2/3107-1 kaebaja poole, paludes teatada, milline on tema viibimiskoha aadress, et oleks

võimalik läbi viia RRS §-s 87 sätestatud menetlus. Samuti palus Rae Vallavalitsus teatada

põhjus, miks kaebaja püsivat viibimiskohta ei ole võimalik registreerida kaebaja elukohana,

ning milliste toetuste ja teenustega seoses vajab kaebaja elukoha andmete rahvastikuregistrisse

kandmist Rae valla täpsusega. 29.03.2019 saadetud e-kirjas teavitas kaebaja, et Rae valla

täpsusega elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse soovib ta seoses õigusega valida ja

olla valitud. 05.04.2019 e-kirjaga selgitas Rae Vallavalitsus, et kaebaja 29.03.2019 vastusest ei

selgu RRS §-s 87 sätestatud menetluse läbi viimiseks vajalikud andmed, ja palus vajalikud

andmed siiski teatada. 11.04.2019 e-kirjas kordas kaebaja oma soovi olla valitud ja valida ning

selgitas, et talle teadaolevalt peaks ta omama piisavalt õigust olla Rae valla elanike nimekirjas.

Rae Vallavalitsus, võttes vastu otsuse kaebaja elukoha registreerimisest keeldumise kohta,

selgitas 17.04.2019 kirjas, et RRS § 83 sätestab erisuse, mille kohaselt on võimalik valla

täpsusega rahvastikuregistrisse kanda hääleõigusliku isiku elukoht valimisperioodil. Selleks

tuleb isikul esitada vormikohane elukohateade ajavahemikul valimise eelhääletamise esimesest

päevast kuni valimispäevani. Võttes arvesse seda ja asjaolu, et kaebaja ei esitanud RRS §-s 87

sätestatud menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid, jättis Rae Vallavalitsus kaebaja

26.03.2019 avalduse rahuldamata põhjusel, et menetluse läbiviimiseks ei olnud piisavat teavet.

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas 16.05.2019 Rae Vallavalitsusele uue avalduse (tl 10),

milles palus end kanda rahvastikuregistrisse Rae valda omavalitsusüksuse täpsusega seoses

kindla elukoha puudumisega. Toimikus sisalduvatest tõenditest (tl 29) nähtuvalt on Rae

Vallavalitsuse kantselei peaspetsialist M. Liiv saatnud 16.05.2019 kl 9:20 kaebajale e-kirja,

3-19-1111

5(6)

mille sisuks on „Elukoha sisestamiseks peaksite täitma manuses oleva elukohateate vormi ning

selle meile digiallkirjastatuna tagasi saatma.“ Seejärel (16.05.2019 kl 1:34 PM) on kaebaja

saatnud M. Liivile e-kirja sisuga: „Edastan täidetud avalduse.“ Sellele kaebaja e-kirjale on

vastanud M. Liiv oma e-kirjaga 16.05.2019 kl 1:50 PM, mille sisuks on „Kahjuks on Teie poolt

saadetud elukohateatel kõik väljad täitmata. Palun saatke avaldus uuesti.“ Edasi nähtub

toimikus kaebaja 23.05.2019 kl 1:58 PM (tl 28) M. Liivile ja Rae valla üldmeilile saadetud e-

kiri sisuga „Mind ei ole ikka veel registris aga aega on vaid 1 päev. Palun asi korda ajada

viivitamatult.“ Sellele e-kirjale on M. Liiv vastanud 23.05.2019 kl 2:05 PM järgmiselt: „Saatsin

Teile 16.05.2019 e-mailiga elukohateate tagasi, kuna elukohateatel olevad väljad olid täitmata

ning palusin Teil edastada täidetud väljadega elukohateade. Ka tänasele e-mailile lisatud

elukohateate väljad on täitmata, seega palun saatke meile korrektselt täidetud elukohateade, et

saaksime Teie elukoha Rae valla täpsusega Rahvastikuregistrisse sisestada.“

13. Tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab kohus, et põhjendamatu on vastustajale ette heita

tegevusetust või viivitust. Vastustaja on reageerinud nii kaebaja 26.03.2019 kui ka 16.05.2019

avaldusele. Vastustaja vastustest nähtub ka see, miks vastustaja kaebaja taotlust ei rahuldanud.

26.03.2019 avalduse rahuldamata jätmise puhul on vastustaja välja toonud, et elukohta ei saa

kaebaja soovitud moel registreerida, kuna kaebaja ei ole menetluse läbiviimiseks esitanud

piisavalt teavet (püsiva viibimiskoha aadressi ega põhjendust, miks püsivat viibimiskohta ei ole

võimalik registreerida kaebaja elukohana). Kaebaja ei ole tõendanud ega ka väitnud, et oleks

vastustajale viimase poolt küsitud andmed esitanud. RSS § 87 lg 2 kohaselt, kui nii isik kui ka

ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsuse üksusele järelepärimise väljasaatmisest arvates 30

päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega

elukohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna ja

linnaosa või valla täpsusega. Lisa-aadressiks märgitakse isiku teadaolev aadress. Kohtule ei

nähtu, et vastustaja oleks teinud midagi õigusvastast, kui küsis teavet kaebaja püsiva

viibimiskoha kohta. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks midagi selle kohta vastanud või esitanud

info küsimisele vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja 17.04.2019 vastuses nr 3-

1.2/3107-5 väljendatud keeldumine ülaltoodut arvestades õigusvastane.

14. Vastustaja juhtis oma 17.04.2019 vastuses tähelepanu sellele, et RSS § 83 sätestab erisuse

valimiste puhuks. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 26. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-15, punkt 19): „RRS § 83 on valimiste

korraldamisega seotud erisäte, mille eesmärk on kaitsta aktiivse valimisõiguse kandjaid nende

põhiõiguste liigse piiramise eest ja tagada valimistel osalemise võimalus ka inimestele, kelle

elukoht ei olnud valijate nimekirjade koostamise ajal registrisse kantud. Seetõttu on RRS § 83

lg 2 tõlgendatav viisil, et selle alusel tuleb elukoht registrisse kanda ka sellise elukohateate

alusel, kus on elukohaks märgitud kohaliku omavalitsuse üksus ilma eluruumi aadressita.“

Kaebaja ongi Rae Vallavalitsusele saatnud 16.05.2019 uue avalduse, milles palub end kanda

rahvastikuregistrisse sisse Rae valla täpsusega seoses kindla elukoha puudumisega. Asjaoludest

nähtuvalt ei ole vastustaja kaebaja elukohta registrisse kandnud põhjendusel, et kaebaja ei olnud

täitnud korrektselt elukohateate vormi ning seda ka peale teistkordset tähelepanu juhtimist.

Asjas esitatud tõenditest ei selgu, millised väljad elukohateates kaebaja täitmata jättis. Seetõttu

ei ole võimalik kohtul ka hinnata, kas vastustaja nõue avaldus uuesti esitada oli põhjendatud.

Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kaebaja oleks peale vastustajalt teistkordse vastuse

saamist 16.05.2019 midagi ette võtnud, st esitanud kõigi täidetud väljadega elukohateate või

vaielnud vähemasti vastustaja nõudele vastu. Mõlema variandi puhul oleks usutav, et vastustaja

oleks jõudnud kaebaja avalduse e-hääletuse toimumise perioodi jooksul sisuliselt lahendada ja

taotletava registreeringu teha. Kuna vastustaja oli kaebajale andnud teada, et viimase taotlus on

puudustega ning puudused tuleb kõrvaldada, ei teinud vastustaja arusaadavalt registreeringut

enne, kui kaebaja oleks omalt poolt midagi ette võtnud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole

3-19-1111

6(6)

vastustaja ametniku 16.05.2019 pöördumist kätte saanud ega esitanud väiteid ega põhjendusi

selle kohta, miks tema käest nõutavat teavet (elukohateate täitmist) tuleb pidada õigusvastaseks.

Ka RRS § 83 alusel toimub elukoha registreerimine elukohateate alusel. Kui kaebaja oli

seisukohal, et vastustaja nõuab temalt liigselt andmeid, tulnuks sellest vastustajale aegsasti

teada anda. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja vastustaja poole pöördunud alles 23.05.2019 kell

1:59. Selleks ajaks oli elektrooniline hääletamine juba lõppenud. Seega polnud vastustajal enam

võimalik tagada kaebaja osalemist elektroonilisel hääletusel. Kohtul puudub info selle kohta,

kas 24.05.2019 oli registreeringu aluseks kaebaja korrektselt esitatud elukohateade või tegi

vastustaja kande kaebaja varem esitatud avalduste alusel. Vastustaja käitumise õiguspärasuse

hindamisel ei ole sellel aga tähtsust.

15. Ülaltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et vastustaja tegevus kaebaja elukoha

registreerimisel oleks olnud õigusvastane. Vastustaja ei ole kaebaja valimisõigust piiranud.

Kaebaja toodud paralleelid vangidega ei ole kohased. Hüvitamiskaebus tuleb jätta rahuldamata

põhjendusel, et tõendamist ei ole leidnud avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Seetõttu

ei ole vaja ka analüüsida, kas teised RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused on

täidetud.

16. Kohus siiski nõustub vastustajaga selles, et hüvitamisnõue ei kuuluks rahuldamisele ka

juhul, kui vastustaja tegevust pidada õigusvastaseks. Nimelt sätestab RVastS § 9 lg 1

mittevaralise kahju hüvitamise piirangud. Nimetatud sätte kohaselt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Valimistest osavõtu mittevõimaldamine ei ole hõlmatud ühegi RVastS

§ 9 lg-s 1 loetletud alusega, mistõttu tuleks jätta rahaline hüvitis ka sellel alusel määramata.

Usutav ei ole, et valimistest kõrvale jäämine põhjustab inimesele selliseid tervisekahjustusi,

mida tuleb rahaliselt kompenseerida.

17. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad Rae valla võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee