2-19-286/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. september 2019

Tsiviilasja number

2-19-286

Tsiviilasi

A.A. hagi XX valla (XX Põhikooli kaudu) vastu

töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1125 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX ),

esindaja Harland Paas

Vastustaja (kostja): XX vald (XX Põhikooli kaudu)

(registrikood 75002608), volitatud esindaja Silver Peepmaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda. XX

vallal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse XX valla (XX Põhikooli kaudu)

(kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks alates

18. septembrist 2018 töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, hüvitise 375 euro töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatatud aja 30 kalendripäeva eest TLS § 100 lg 5 alusel ja kolme kuu

keskmise töötasu 1125 euro TLS § 109 lg 1 alusel, väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon

rahuldas 4. detsembri 2018 otsusega avaldaja nõuded töövaidlusasjas nr 4-1/2046/18 osaliselt

(rahuldamata jäi hüvitise nõue 375 eurot). XX vald esitas 8. jaanuaril 2019 taotluse avalduse

hagimenetluse korras läbivaatamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja tähtajatu kirjaliku töölepingu nr 78-2015 alusel XX

Põhikoolis koristajana alates 17. augustist 2015. Alates 2. jaanuarist 2018 täitis hageja

töökohustusi 0,75 koormusega ehk 30 tundi nädalas. Kostja kohustus maksma palka 375 eurot

kuus iga kuu eelviimasel tööpäeval.

Eesti Töötukassa hindas 4. jaanuaril 2018 hageja töövõime osaliseks. Sotsiaalkindlustusameti

25. aprilli 2018 otsusega määrati hagejale keskmine puue perioodil 1. mai 2018 – 20. juuli 2022.

Kostja ütles 18. septembril 2018 hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1

alusel, sest hageja tervislik seisund ei võimaldanud töösuhet jätkata. Töötukassa otsusest teada

saamisel oleks kostja pidanud saatma hageja tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde, kuid

seda ei tehtud. Kostja ei ole kordagi öelnud, et pole hageja tööga rahul.

Hageja on viibinud 2018 haiguslehel 81 kalendripäeva (mitte järjestiku), s.o 2,5 kuud. Tööandja

on jätnud järgimata TLS § 88 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduse, et tööülesannete täitmine peab olema

takistatud nelja kuu jooksul (perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult).

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja varjas kostja eest pikka aega, et on osaliselt töövõimetu

ja talle on määratud keskmine puue. Kostja lõpetas töölepingu erakorraliselt, sest koristaja töö

on hagejale vastunäidustatud. Hageja viibis perioodil jaanuar kuni august 2018

töövõimetuslehel kokku 109 kalendripäeva. Lisaks viibis hageja kostja nõusolekul 2018

puhkusel 2. juulist – 5. augustini (35 päeva). Töö teostamise mahu ja kvaliteedi osas olid

pidevalt probleemid, kuid need jäeti kolleegide palvel kirjalikult vormistamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 24. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti hageja hüvitise nõue 375

eurot TLS § 100 lg 5 alusel rahuldamata. Hageja vastavasisulist taotlust kohtule esitanud ei ole.

Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud.

Pooled ei vaidle, et hageja töötas XX Põhikoolis töölepingu alusel alates 17. augustist 2015

kuni 18. septembrini 2018 koristajana. TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda,

kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita (töövõime

vähenemine terviseseisundi tõttu). Eesti Töötukassa 4. jaanuari 2018 otsusega määrati hagejale

osaline töövõimetus. Otsusest tuleneb, et hagejal on takistatud kõndimine, treppidest käimine,

püsti tõusmine ja seismine. Piiranguid põhjustavad lülisamba piiratud liikuvus, selja- ja jalgade

valud ning kiire väsimine. Kõnnak on ebakindel ja tempo aeglane. Liikumispiirangud esinevad

igapäevaselt. Vasaku õlaliigese piiratud liikuvus, valu ja labakäte tundlikkuse häired

raskendavad esemete käsitsemist, tõstmist ja kandmist. Töövõime vähenemise kestus on

hagejal kuni vanaduspensionieani. Hageja on viibinud 2018. a haiguslehel 2. veebruarist –

2. märtsini, 12. märtsist – 7. maini ja 11. juunist – 29. juunini ning on ära kasutanud kogu

pikendatud puhkuse 2018. a eest 2. juulist – 5. augustini 2018.

Eeltooduga on tõendatud, et hageja ei ole olnud pika aja jooksul võimeline ja ei suuda ka

edaspidi täita koristaja tööülesandeid, mille tulemusel ei ole töösuhte jätkamine võimalik.

Koristaja tööülesannete täitmine eeldab füüsilist võimekust, sh suures ulatuses liikumist.

Töötukassa otsuses kirjeldatud hageja liikumisvõime piiratus on aga sellise iseloomu ja

ulatusega, mis maakohtu hinnangul ei võimalda koolis koristaja tööd teha. Seega on olemas

erakorralist ülesütlemist õigustav mõjuv põhjus. TLS § 88 lg 1 p 1 ei välista tööandja poolt

töölepingu erakorralist ülesütlemist ka enne neljakuulist perioodi lõppu, s.t tegemist ei ole

ajalise piiranguga tööandjale. Töövõime vähenemine võib olla sellist laadi, et töötaja ei suuda

töötada selle aja jooksul. TLS § 88 lg 1 p 1 järgi ainult eeldatakse töötaja töövõime vähenemist,

kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööd teha nelja kuu jooksul, mitte et tööandja peaks sellist

tingimust ilmtingimata järgima.

Tööandja ei pidanud hagejat eelnevalt saatma tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Töötaja

terviseseisundi

tõttu

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

tingimuseks

ei

ole

töötervishoiuteenuse osutaja poolt läbi viidud tervisekontroll. Tööandja peab töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 7 järgi töötaja suunama töötervishoiuteenuse osutaja

juurde tervisekontrolli juhul, kui töötajal on oht sattuda kokkupuutesse ohutegurite, ohtlike

protsesside või töötingimustega. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ning hageja

tervislik seisund on tuvastatud. TTOS eesmärk on luua ja tagada töötaja tervisele ohutu

töökeskkond, mitte tuvastada töötaja töövõime määra.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt viibis hageja aasta jooksul summeeritult töövõimetuslehel 101

kalendripäeva, mis on vähem kui neli kuud. Seetõttu puudus kostjal TLS § 88 lg 1 p-st 1 tulenev

eeldus töölepingu ülesütlemiseks. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuses on antud

hinnang hageja töövõime ulatusele koos põhjendustega, kuid see ei sisalda hinnangut hageja

töövõimele konkreetses töökeskkonnas ja töökorralduses.

Hageja töötas kostja juures alates 17. augustist 2015 ja kordagi ei ole tehtud temale märkusi

tööülesannete ebakorrektse täitmise tõttu. Seega on tõendamata, et hageja ei ole tulnud toime

oma tööülesannete täitmisega või et see oleks seotud hageja terviseseisundiga.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Lähtudes Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuses nr TVH/18/000635 sätestatust ning

hageja töövõimetuse perioodi pikkusest (11 päeva vähem kui neli kuud), käitus kostja töösuhte

lõpetamisel õiguspäraselt ning tegi hageja tervise edasise kahjustamise vältimiseks

ainuvõimaliku otsuse, sest koristaja töö on hagejale vastunäidustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendsutega, ei pea ringkonnakohus

TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus

hageja kanda.

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 17. augustil 2015 tööleping, mille p-i 2.1 alusel asus hageja

tööle koristajana. 2. jaanuaril 2018 töölepingu p-i 2.1 järgi asus hageja tööle koristaja 0,75

ametikohale. Hageja väitel oli tema töökohaks XX Põhikool. Kostja ütles hageja

terviseseisundile tuginedes töölepingu 17. septembri 2018 avaldusega erakorraliselt üles.

8. TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega

terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi

tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei

võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TLS § 88 lg 1 p 1 ei välista tööandja poolt

töölepingu erakorralist ülesütlemist ka enne neljakuulist perioodi lõppu. TLS § 88 lg 1 p 1 ei

sea

eelduseks

töötaja

tervisseisundi

kindlakstegemiseks

tööandjapoolse

täiendava

töötervishoiuarsti kontrolli läbiviimist.

Töövõime vähenemine tähendab, et töötaja ei suuda tervisest tulenevate asjaolude tõttu oma

töölepingujärgseid kohustusi täita. Töölepingu järgi pidi hageja töötama 6 tundi päevas. Eesti

Töötukassa 4. jaanuari 2018 otsuse järgi on hagejal takistatud nii kõndimine, treppidest

käimine, püsti tõusmine kui ka seismine. Piiranguid põhjustavad lülisamba piiratud liikuvus,

selja- ja jalgade valud ning kiire väsimine. Hageja kõnnak on ebakindel ja kõnnitempo aeglane.

Esemete käsitsemist, tõstmist ja kandmist raskendavad vasaku õlaliigese piiratud liikuvus, valu

ja labakäte tundlikkuse häired. Töövõime vähenemise kestus

on hagejal kuni

vanaduspensionieani. TTOS 14 lg 1 p 6 järgi on töötaja kohustatud kohe teatama tööandjale või

tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust,

tööõnnetusest

või

tööülesande

täitmist

takistavast

tervisehäirest

ning

kõikidest

kaitsesüsteemide puudustest.

9. Hageja terviseseisundist tulenevad piirangud on sellist laadi, mis ei võimalda tal edaspidi

koristaja tööd jätkata. Hageja liikumine on asjas esitatu põhjal püsivalt piiratud.

Ringkonnakohus nõustub kostja vastuses esitatuga, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane

ka hageja tervise edasise kahjustamise vältimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel

juhul TLS § 88 lg 1 p 1 eeldused täidetud ning tööandjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles

öelda.

Töötukassa 4. jaanuari 2018 otsuse nr TVH/18/000635 kohaselt on hageja töövõime

vähenemise kestuseks märgitud vanaduspensioniiga. Töötukassa otsuse p-i 3 viimase lause

kohaselt on hageja töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv, arvestades hageja

tervisekahjustuse iseloomu. Tööandjal puudub alus kahelda hageja töövõime pikemaajalises

vähenemises ning sellest tulenevas võimatuses töökohustusi kokkulepitud määral täita.

Kostja märkis töölepingu ülesütlemisavalduses, et tal ei ole hagejale teist tööd pakkuda. Kuigi

2. jaanuari 2018 tööleping nr 78-2018 sätestab üldised töötaja kohustused (töölepingu p 4), on

iseenesest mõistetav, et koristaja töö nõuab füüsilisi pingutusi, pidevat liikumist, esemete

tõstmist ja liigutamist. Seega on töökohustuste täitmine hagejal tulenevalt Eesti Töötukassa

4. jaanuari 2018 otsusest ülekaalukas osas piiratud. Vaidlust ei ole, et hageja oli 2018. aastal

kuni töölepingu ülesütlemiseni 18. septembril 2018 üle 100 päeva haiguslehel, seega ca 9-

kuulise perioodi jooksul kokku üle 3 kuu. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab nimetatud

asjaolu, et hageja ei ole olnud pika aja jooksul võimeline ja ei suuda ka edaspidi täita koristaja

tööülesandeid.

TLS § 97 lg 3 võimaldab TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjapoolne ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata

põhjendatud.

10. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et Eesti Töötukassa poolses hageja töövõime hindamise

otsus ei sisalda hinnangut hageja töövõimele konkreetses töökeskkonnas ja töökorralduses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tööandja ei pea töötaja pikemaajalise haiguslehel viibimise

puhul korraldama töötaja töövõime hindamist konkreetses töökeskkonnas. TLS § 88 lg 1 p 1

sellist kohustust ei näe. Kuivõrd hageja töövõime vähenemise tinginud tervisehäired on

Töötukassa otsusega tuvastatud, need on sellist laadi, mis ei võimalda koristaja tööd jätkata

ning hageja on viibinud pikemaajaliselt haiguslehel, on ilmselge, et hageja töövõime kostja

juures töö tegemisel on piiratud.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus töötaja viibib 9 kuu jooksul ca kolmandiku

haiguslehel, on ilmselge, et ta ei saa tööülesannete täitmisega hakkama oma terviseseisundi

tõttu. Töötaja kohustused on sätestatud TLS § 15, ning selle järgi peab töötaja muuhulgas

tegema kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Haiguslehel olev töötaja ei saa

oma töölepingulisi kohustusi täita.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kostjat esindas ringkonnakohtus kostja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese

lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes

sõidukulud. Ringkonnakohus lahendas tsiviilasjas kirjalikus menetluses. Sellest tulenevalt

kostjale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke