2-16-19273/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

19.09.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-19273

Kohtuasi

CC (C) ja YY hagi FF vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FF määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I CC (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja II YY (ik XXXXXXXXXXX)

Hagejate esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob

Kostja FF (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja esindaja vandeadvokaat Karin Mölder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.04.2019 määrus osas, milles maakohus jättis CC-lt ja

YY-lt võrdsetes osades FF kasuks välja mõistmata 2 520 euro võrra suurema

menetluskulude hüvitise.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista CC-lt ja YY-lt võrdsetes osades FF

kasuks täiendavalt välja 2 520 euro suurune menetluskulude hüvitis, millest 1 260

eurot jääb CC kanda ja 1 260 eurot YY kanda.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada FF avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2) Mõista CC-lt ja YY-lt FF kasuks välja menetluskulude hüvitis 10 122 eurot, millest

5 061 eurot jääb CC kanda ja 5 061 eurot YY kanda.

3) Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb CC-l ja YY-l tasuda FF-le hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. CC ja YY (hagejad) esitasid 23.12.2016 Harju Maakohtule hagi FF (kostja) vastu testamendi

tühisuse tuvastamiseks. Hagejad esitasid menetluse kestel erinevad hagi tagamise taotlused.

2. Maakohus jättis 14.12.2018 otsusega hagi rahuldamata ja hagejate menetluskulud nende endi

kanda ning kostja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Kohus tühistas ka hagi

tagamise abinõu ja rahuldas protokolli parandamise taotluse. Otsusele menetlusosalised kaebust

ei esitanud.

3. Kostja esitas 18.01.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks,

paludes hagejatelt võrsetes osades kostja kasuks välja mõista 14 220 eurot ja sellelt viivise

alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagejad palusid nendelt väljamõistetavat

menetluskulude hüvitist vähendada.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejatelt kostja kasuks võrdeliselt

välja 7 602 eurot ja sellelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kostja esindajate tunnihinnad (vandeadvokaat Karin Mölderi tunnitasu 150 eurot, millele

lisandub käibemaks ja vandeadvokaadi abi Kati Pino tunnitasu 125 eurot, millele lisandub

käibemaks) ei olnud ebamõistlikult suured. Tsiviilasi oli keskmisest veidi keerukam, kuid seda

mitte niivõrd õiguslikust aspektist lähtuvalt, vaid tõendamise sisukohalt. Tsiviilasja kestus ei

olnud tavapärasemast pikem ning materjalide ja tõendite maht ei olnud suur. Esindajad olid

kogenud ja kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad.

Samas ei esinenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-tes 1, 3 nimetatud aluseid

mitme esindaja kulude hüvitamiseks. Ei saanud pidada põhjendatuks mõlema esindaja

(vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi) kulu ühe ja sama toimingu tegemiseks. Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt esines dubleerivaid toiminguid järgmiselt: 17.01.2017 kohtumine

kliendiga 48 minutit, 24.01.2017 kliendikohtumine 54 minutit, 17.04.2017 esindamine

kohtuistungil. Kohus arvestas menetluskulude määramisel kostja esindajaks üksnes

vandeadvokaadi ning lähtus menetluskulude nimekirjas esitatud kululiikidest, milles oli

märgitud tunnihinnaks 150 eurot.

Kuluartiklite osas märkis kohus järgmist:

1) kostja esitas 10.02.2017 vastuse hagiavaldusele, mida koostas perioodil 17.01.2017-

10.02.2017. Iseenesest on õige, et esindaja peab oma kliendiga nõu pidama ning

vajalikke päringuid esitama, kuid ca 8 lehekülje pikkuse dokumendi koostamise ajakulu

oli menetluskulude nimekirjas siiski ülepaisutatud ning kohus arvestas perioodil

17.01.2017-10.02.2017 ajakuluga 8 tundi;

2) perioodil 10.03.2017-03.04.2017 toimusid ettevalmistused seisukoha koostamiseks,

mis esitati 03.04.2017. See oli ligikaudu 6 lehekülge pikk. Kliendiga suhtlemiseks ja

dokumendi ettevalmistamiseks ning koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 6 tundi;

3) kostja esindajal kulus protokolli parandamise taotluse koostamisele 42 minutit, kuid

kohtu hinnangul ei saanud selleks kuluda enam kui 24 minutit, arvestades, et dokument

oli alla poole lehekülje pikk;

4) ajakulu kohtuistungiks asja materjalide läbitöötamisele ja digitoimiku koostamisele

(19.04.2018) kogukuluga 0,54 h ei olnud põhjendatud, sest 25.04.2018 toimuma

pidanud kohtuistung jäi ära ning toimiku koostamise puhul pole tegemist

õigusabikuluga, mida vastaspool oleks kohustatud hüvitama. Viimase puhul ei ole tegu

tsiviilasja lahendamise seisukohalt vajaliku menetlustoiminguga, mis aitaks kohtul

lahendada tsiviilasja sisuliselt;

5) kostja esindajal kulus kohtuistungi ettevalmistamisele 04.10.2018 1 tund ja 09.10.2018

1,24 tundi. Kohus vähendas kohtupraktikat arvestades kohtuistungiks ettevalmistamise

aega 30 minutile;

6) teised menetluskulude kindlaksmääramise avalduses menetluskuludena välja toodud

õigusabitoimingud olid nende põhjendatust ja vajalikkust arvestades märgitud ulatuses

tarvilikud.

Kokku oli põhjendatud menetluskulude suurus praeguses asjas 7 602 eurot. Kooskõlas

TsMS § 177 lg-ga 4 tuli sellelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

5. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada

osas, milles kohus jättis hagejatelt võrdsetes osades välja mõistmata 6 618 eurot. Tühistatud

osas palus kostja saata asi tagasi maakohtule uueks otsustamiseks või teha uus lahend, millega

mõista hagejatelt kostja kasuks välja 14 220 eurot.

Maakohus ületas diskretsioonipiire. Kohus arvestas alusetult kostja esindajaks üksnes

vandeadvokaadi ja jättis hindamata ning arvestamata vandeadvokaadi abi tehtud toimingute

põhjendatuse ja vajalikkusega. Selleks puudus alus. Seda enam, et eelnevalt tuvastas maakohus,

et asi oli keskmisest keerukam, mis annab aluse mitme esindaja kulude hüvitamiseks.

Advokaadibüroodes on tavapärane, et vandeadvokaadi abi teeb ettevalmistavad toimingud. See

ei tähenda ülesannete dubleerimist, vaid ülesannete jaotust. 17.01.2017 ja 24.01.2017 toimus

mitu nõupidamist ja 17.04.2017 istungil osalesid kostja lepingulised esindajad ühiselt, sest tegu

oli esimese korraldava istungiga.

Kohus võttis menetlusdokumentide koostamise ajakulu arvestamisel ebaõiglaselt aluseks

lehekülgede arvu (üks tund ühe lehekülje kohta). Menetlusdokumendi koostamine ei koosne

üksnes menetlusdokumendi lehekülgede kirjutamisest. Kohus jättis arvestamata, et

menetlusdokumendi koostamine eeldab hagi ja vastaspoole teiste menetlusdokumentide

analüüsi, kliendiga nõupidamist, kliendi positsiooni ja õiguslike seisukohtade kujundamist,

tõendite kogumist (sh kliendile suuniste andmist tõendite esitamiseks, teabenõuete esitamist

tõendite saamiseks, tõendite kogumise käigus saabunud dokumentide tõendusväärtuse

hindamist, tõendite valimist jne) ja alles seejärel menetlusdokumendi kirjutamist.

Kohtu poolt diskretsioonipiiride ületamine viis olukorrani, kus hagejate hagi tõttu, mida kohus

ei rahuldanud, jäid kohtumenetlusse kaasatud kostja kanda seadusest tulenevate advokaadi

kohustuste täitmise kulud. Ilmselgelt oli selline olukord lubamatu, ei arvestanud seadusest

tulenevate esindaja kohustustega ja rikkus TsMS § 174 lg-s 1 ja § 175 lg-s 1 toodud

põhimõtteid.

Maakohus ei arvestanud Riigikohtu seisukohtade ja kohtumenetluse parima praktika

suunistega. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on

analoogne kahju hüvitamise menetlusega. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada isik olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Suuniste kohaselt ei tohiks kohus vähendada

menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus

peab hindama asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni lühidalt ja konkreetselt

esitamiseks ning taunib valemit „ 1 lk = 1h õigusabikulu“.

Edasine menetluse käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

7. Hagejad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kahe

esindaja kasutamine ei olnud vajalik, sest töömaht ei olnud suur ja vaja ei olnud kaasata ka

eriteadmistega isikut. Viide kahjule ei vääranud maakohtu lahendi õigsust. Kohus pidi järgima

seadust, mitte suuniseid. Asjakohatu oli viide Riigikohtu praktikale.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja

tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis

hagejatelt kostja kasuks välja 7 602 euro suuruse menetluskulu hüvitise. Viidatud osas on

maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu

11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu

poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise

hinnangul

kulus

õigusabi

osutaval

isikul

menetlusdokumendi

koostamiseks

või

menetlustoimingu

tegemiseks

rohkem

aega,

kui

maakohus

pidas

põhjendatuks.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtupoolset diskretsiooni rikkumist osas, milles maakohus

leidis, et vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas, mis oleks õigustanud menetlusosalisel kahe

esindaja olemasolu TsMS § 175 lg 3 mõttes. Maakohtu lahend ei olnud selles osas ka

vastuoluline. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus

leidis, et vaidlus oli keskmisest veidi keerukam, kuid mitte õiguslikust aspektist, vaid

tõendamise seisukohalt. See ei õigustanud maakohtu hinnangul mitme esindaja olemasolu.

Pelgalt nentimine, et vaidlus oli mõnevõrra keskmisest keerukam, ei kohustanud maakohut

leidma, et esines vajadus mitme lepingulise esindaja järele. Kusjuures ka kostja ise ei väitnud,

et esindaja töö suure mahu või eripära tõttu esines vajadus mitme esindaja järele. Kostja ütles

vaid, et teise esindaja olemasolu tingis advokaadibüroosisene töökorraldus. Seega jättis

maakohus õigesti menetluskulude nimekirjas arvestamata mitme esindaja tõttu tekkinud

dubleerivate kuludega (nt 17.01.2017 ja 24.01.2017 kliendikohtumised, 17.04.2017

kohtuistungil osalemine jm).

Seevastu nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus rikkus

diskretsioonipiire, kui hindas esindajatöö põhjendatust pelgalt kohtule esitatud dokumentide

lehekülgede arvu järgi. Menetlusosalise esindaja ajakulu tuleb hinnata lähtuvalt asja

keerukusest, menetlustoimingu tegemiseks kohaldatavate õigusaktide hulgast, läbitöötamist

nõudvate materjalide laadist ja hulgast, argumentide originaalsusest jms. Kohus ei tohi eelistada

põhjendatud ja mõistlike kulude suuruse hindamisel koostatud dokumendi lehekülgede arvu

teistele aspektidele.

Perioodil 17.01.2017-10.02.2017 seondusid kostja esindaja tegevused hagile vastamisega. Selle

raames esindaja suhtles kliendiga, analüüsis hagimaterjale, kogus materjale ja vormistas

vastuse. Selleks kulus esindajal kokku 30 tundi 6 minutit. Hagi oli võrdlemisi lühike ja

probleem kontsentreeritud, kuid hagile oli lisatud 19 tõendit, mis tuli kostja esindajal vastuse

koostamiseks läbi töötada. Kostja vastus oli läbimõeldud, sisukas ja hästi struktureeritud.

Samas ei olnud kostja esindajal vaja vastuse koostamiseks tutvuda välismaiste õigusaktidega

ning ka Eesti seadustest oli vaja kohaldada vaid mõnda üksikut. Ringkonnakohtu hinnangul oli

põhjendatud ja mõistlik kostja esindaja ajakulu perioodil 17.01.2017-10.02.2017 kokku

20 tundi.

Arvestades asjaoludega, et ringkonnakohtu hinnangul oli kostja esindaja põhjendatud ajakulu

perioodil 17.01.2017-10.02.2017 teostatud toimingute läbiviimiseks 12 tunni võrra suurem, kui

maakohus pidas põhjendatuks, ja kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihind oli 150 eurot,

millele lisandub käibemaks, tuli kostja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulude hüvitis

2 160 eurot (12 x 150 + km).

Perioodil 20.02.2017-03.04.2017 seondusid kostja esindaja tegevused peamiselt 03.04.2017

kohtule saadetud dokumendi formuleerimisega, milleks menetluskulude nimekirja kohaselt

kulus 12 tundi 48 minutit. Selles võeti seisukoht ka hagejate 09.03.2017 dokumendi ning selles

sisalduvate taotluste osas. Hagejate menetlusdokument oli lühike ja selge, kuid sellel oli kokku

15 lisa. 03.04.2017 vastuse koostamiseks

töötas

kostja

esindaja läbi hagejate

menetlusdokumendi ja sellel lisad ning kliendi esitatud täiendavad tõendid. Arvestades nii

hagejate 09.03.2017 dokumendi kui kostja 03.04.2017 dokumendi sisu ja dokumendi

raskuskeset ning asjaolu, et dokumentides ei olnud uusi asjaolusid või uusi õiguslikke käsitlusi,

oli põhjendatud kostja esindaja ajakulu perioodil 20.02.2017-03.04.2017 kokku 8 tundi.

Arvestades asjaoludega, et ringkonnakohtu hinnangul oli kostja esindaja põhjendatud ajakulu

perioodil 20.02.2017-03.04.2017 teostatud toimingute läbiviimiseks 2 tunni võrra suurem, kui

maakohus pidas põhjendatuks, ja kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihind oli 150 eurot,

millele lisandub käibemaks, tuli kostja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulude hüvitis

360 eurot (2 x 150 + km).

Kostja esindaja koostas ja esitas kohtule 31.01.2018 protokolli parandamise taotluse, mille

koostamiseks kulus tal väidetavalt 42 minutit. Maakohtu hinnangul ei saanud selleks kuluda üle

24 minuti, arvestades dokumendi pikkust. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et üksnes

dokumendi lehekülgede arvust lähtumine, ei anna adekvaatset tulemust esindaja kulude

põhjendatuse hindamisel. Samas, vaadates ka taotluse sisu ja täpsustuse mahtu, ei saanud sellise

dokumendi koostamiseks kuluda enam kui 24 minutit. Seda enam, et selle aja hulka ei kuulunud

protokolliga tutvumise aeg, mille kohta oli menetluskulude nimekirjas eraldi kanne.

Ülejäänud menetluskulude põhjendatuse hindamise osas kostja diskretsioonipiiride ületamisi

välja ei toonud. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi Riigikohus on selgitanud, et

menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, ei

pidanud Riigikohus sellega silmas, et vaidlusest võitjana väljunud poolele hüvitatakse kogu

kulu, mis tal menetluse kestel menetluskulude näol tekkis. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning hindab seda oma

siseveendumuse kohaselt. Kuna menetluskulu, iseäranis õigusabikulu väljamõistmine on

oluliselt kaugenenud totaalreparatsioonist, piiravad vastavad normid hüvitispõhiõigust, kuid on

samas vajalikud, kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest

kohtumenetluses (Riigikohtu 01.06.2011 otsus asjas nr 3-2-1-17-11, p-d 11 ja 14). Vastupidine

põhimõte ei tulene ka kohtumenetluse parima praktika suunistest, mille järgimine ei ole kohtule

kohustuslik.

Eelneva tõttu tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Seoses asja lahendava kohtukoosseisu kohtunik Mati Maksingu eemalviibimisega asendab teda

vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 kohtunik Indrek

Parrest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Indrek Parrest