2-19-6210/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6210

Tsiviilasi

Swedbank AS-i kaebus kohtutäituri Elin Vilippuse

9. aprilli 2019. a

otsuse

peale

täiteasjas

nr

022/2015/7378

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 11. juuli 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

kohtutäituri Elin Vilippuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Puudutud isik (võlgnik) XX (endine X, isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudtatud isik (sissenõudja) Korteriühistu Sadama 15

(registrikood 80181607), seaduslik esindaja AM

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus,

esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. juuli 2019. a määrus ning teha uus määrus, millega

jätta Swedbank AS-i kaebus kohtutäituri Elin Vilippuse 9. aprilli 2019. a otsusele

täiteasjas nr 022/2015/7378 rahuldamata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Hüvitatavaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. Swedbank AS (avaldaja) esitas 22. aprillil 2019 (täiendatud 2. mail 2019) Harju

Maakohtule avalduse, milles palus tühistada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur)

abi Viljo Konsapi 9. aprillil 2019. a otsuse täiteasjas nr 022/2015/7378, millega kohtutäitur

jättis rahuldamata avaldaja 19. märtsi 2019. a kaebuse ning keelata kohtutäituril eduka

enampakkumise järel avaldaja kasuks Harjumaal Lääne-Harju vallas Paldiski linnas XXX

(registriosa nr XXXXXXX) asuvale korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamine.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Korteriühistu Sadama 15 (korteriühistu, sissenõudja)

avalduse

alusel

XX

(võlgnik)

suhtes

täitemenetluse

022/2015/7378

(täiteasi).

Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-62380

(kohtuotsus), millega kohustati võlgnikku võõrandama talle kuuluv korteriomand ja määrati, et

juhul kui võlgnik korteriomandit ei võõranda, tuleb korteriomand võõrandada täitemenetluse

korras enampakkumise teel. Kohtutäituri 28. veebruaril 2019 avaldatud enampakkumise teate

kohaselt toimub täiteasjas enampakkumine keelumärkega tagatud nõude rahuldamiseks ning

keelumärge ja kõik hüpoteegid kustutatakse pärast edukat enampakkumist.

Avaldaja esitas 19. märtsil 2019 kohtutäiturile kaebuse avaldaja kasuks võlgniku

korteriomandile

seatud

hüpoteegi

kustutamise

vaidlustamiseks.

Kohtutäitur

jättis

9. aprilli 2019. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja leiab, et kohtutäitur eksib selles, et avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile

esimesele järjekohale seatud hüpoteek tuleb pärast edukat enampakkumist kustutada.

Täitmisavalduse aluseks oleva kohtuotsuse täitmine ei anna seaduslikku alust avaldaja kasuks

seatud hüpoteegi kustutamiseks, sest sellest ei nähtu, et võlgnik oleks pikaajaliselt korteriühistu

arved tasumata jätnud. Korteriühistu väljastatud arved võivad küll olla tõendiks

kommunaalkulude tasumata jätmise kohta, kuid need ei saa olla täitmisavalduse aluseks

olevaks täitedokumendiks. Lisaks ei ole korteriühistu poolt täitmiseks esitatud 10 161,94 euro

suurune võla arvutuskäik jälgitav ja võlg on osaliselt aegunud. Eelnevat arvestades ei võimalda

kumbki täitedokument koos ega eraldi avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist.

2. Maakohus võttis avalduse menetlusse ja küsis puudutatud isikutelt seisukohad.

3. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kohtutäitur jäi 9. aprilli 2019. a otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja kasuks seatud

hüpoteek tuleb korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 44 lg 2, § 72 lg 1 ja

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg 3 alusel pärast täiteasjas korteriomandi sundmüügiks

läbiviidud edukat enampakkumist kustutada. Seda seisukohta toetab ka Tallinna

Ringkonnakohtu 11. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10007.

4. Korteriühistu ja võlgnik oma seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 11. juuli 2019. a määrusega avalduse ja keelas eduka enampakkumise

järel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamise täiteasjas nr 022/2015/7378. Menetluskulud

jättis maakohus puudutatud isikute kanda ja mõistis neilt avaldaja kasuks välja 15 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole täitemenetluse aluseks olevate täitedokumentide

alusel võimalik avaldaja kasuks seatud hüpoteeki TMS § 158 lg 3 kohaselt kustutada.

Täitemenetluse aluseks olevast kohtuotsusest ei nähtu, et hagi esitati majandamiskulude

saamiseks ning formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur seda asjaolu ka

kohtuotsusest tuletada. Kohtute Infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et selliseid hagisid oleks

võlgniku vastu esitatud. Seega viiakse täitemenetlust läbi korteriomandi võõrandamise nõude

täitmiseks, mitte majandamiskulude saamiseks. Korteriühistu tõendi alusel rahuldatakse üksnes

täitemenetluse ajal ja vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita.

3 (5)

Varem tekkinud majandamiskulude sissenõudmiseks on vaja tavapärast täitedokumenti, mida

praegusel juhul kohtu- ega täitemenetluses esitatud ei ole.

Maakohus selgitas, et KrtS-i seletuskirja kohaselt lisati korteriühistu tõend korteriomandist

tuleneva nõude kohta täitedokumentide loetellu selleks, et korteriühistu nõuded ei jääks

täitemenetluses korteriomandi omaniku vahetuse tõttu korteriomandi arvel rahuldamata (TMS

§ 2 lg 1 p 27). See säte ei anna korteriühistu arvele või mistahes võlateatele siiski

täitedokumendi tähendust, sest ainult korteriühistu tõendi alusel täitemenetlust alustada ei saa

(TMS § 2 lg 4). Korteriühistu saab täitedokumendiks oleva tõendi esitada koos

täitmisavaldusega, millele on lisatud tavapärane täitedokument või kui korteriomandile on

pööratud sissenõue mõne muu sissenõudja avalduse alusel (TMS § 23 lg 44 ja § 1491 lg 3).

Seega vajab korteriühistu täitemenetluse alustamiseks endiselt kohtulahendit, sest ainult tõendi

alusel täitemenetlust alustada ei saa. Lisaks tuleb korteriühistul oma nõude põhjendatust

tõendada. Selleks tuleb esitada kehtiv majanduskava ja nõude põhjendatuse kontrollimist

võimaldavad andmed (TMS § 23 lg 44 p 1). Täitemenetluses rahuldatakse selle ajal ja vahetult

enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita, kuid varasema võla

sissenõudmiseks peab korteriühistul olema täitedokument.

Veel selgitas maakohus, et asjas ei oma tähtsust see, kas sundvõõrandamise otsus tehti võlgniku

suhtes seetõttu, et ta jättis korteriühistu majandamiskulud pikema perioodi vältel tasumata, sest

varem tekkinud majandamiskulude võla sissenõudmiseks täitedokumenti ei ole. Kohtutäituri

viide Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2017. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-10007 ei

ole asjakohane, sest asjaolud on erinevad.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata või saata asi samale

maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta menetlusosaliste endi

kanda.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendamatult, et sissenõudjal ei ole täitemenetluses

täitedokumenti, mis võimaldaks TMS § 158 lg 3 alusel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi

kustutamist. Täitedokumendiks on korteriühistu kasuks tehtud kohtuotsus korteriomandi

sundvõõrandamise nõude täitmiseks. TMS § 23 lg 44 alusel rahuldatakse täitemenetluse ajal ja

vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita. See toimub tõendi

kui täitedokumendi alusel TMS § 2 lg 1 p 27 mõttes. Praegusel juhul tõendas korteriühistu, et

tal

on

lisaks

korteriühistu

võõrandamise

nõudele

ka

sissenõutavaks

muutunud

majandamiskulude nõue ja ühines selle nõude täitmiseks TMS § 149 ja § 1491 alusel

täitemenetlusega. Asjaolu, et korteriühistul ei ole esitada täitedokumenti varem tekkinud

majandamiskulude võla saamiseks, ei anna alust avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamata

jätmiseks.

Maakohus

jättis

põhjendamatult

arvestamata

Tallinna

Ringkonnakohtu

11. septembri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10007. See lahend on asjakohane, kuna

käsitleb korteriühistu pandiõiguse tähendust.

7. Korteriühistu toetas määruskaebust.

8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 667 lg 2 alusel tühistada TMS-i väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue

määruse, millega jätab kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

4 (5)

11. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile

esimesele järjekohale seatud hüpoteek tuleb pärast edukat enampakkumist TMS § 158 lg 3

alusel kustutada. Maakohus leidis, et sissenõudjal puudub täitemenetluses täitedokument, mis

võimaldaks TMS § 158 lg 3 alusel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

12. Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-14-62380, millest tulenevalt nõuab korteriühistu võlgniku korteriomandi

võõrandamist täitemenetluse korras enampakkumise teel (tl-d 15–16). Kohtuotsus on TMS § 2

lg 1 p 1 mõttes täitedokument. Kuigi iseenesest märkis maakohus õigesti, et selle

täitedokumendi alusel ei saa korteriühistu pandiõigust KrtS § 44 lg 1 mõttes tekkida, jättis

maakohus tähelepanuta, et korteriühistu saab täitemenetluses esitada korteriomandile

sissenõude pööramisel TMS § 2 lg 1 p 27 alusel täitedokumendi korteriomandist tuleneva nõude

täitmiseks. Selleks esitas korteriühistu kohtutäiturile TMS § 149¹ lg-s 4 sätestatud andmed

(võlgnevuse aruanne ja 2019. a majanduskava, tl-d 33–35). Täitemenetluses piisab

korteriühistu pandiõiguse tekkimiseks sellest, et korteriühistu esitab TMS § 2 lg 1 p-s 27

nimetatud tõendi koos TMS-is sätestatud andmetega.

Majandamiskulude nõue on KrtS § 44 lg 1 alusel pandiga tagatud ja sellele kohaldatakse sama

sätte lg 2 järgi esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut, mistõttu sellest nõudest

tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega (TMS § 158 lg-d 2 ja 3).

Seda arvestades on kohtutäituril õigus kustutada avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile

esimesele järjekohale seatud hüpoteek pärast täiteasjas nr 022/2015/7378 läbiviidud edukat

enampakkumist.

13. TMS § 149¹ lg 1 järgi kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole

korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate

arestimise kohta korteriühistule. Kümne päeva jooksul teate saamisest arvates peab

korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste

andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks

kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse

kontrollimist võimaldavad andmed; 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus (TMS § 149¹

lg 4 p-d 1 ja 2). Kolleegium leiab, et korteriühistu pandiõiguse rakendamine ei sõltu sellest, kas

täitemenetlus on algatatud korteriühistu avalduse alusel või korteriühistu ühineb

täitemenetlusega, milles on sissenõue pööratud korteriomandile. Sellist tõlgendust toetab KrtS-

i seletuskiri ja Justiitsministeeriumi seisukoht (tl-d 54–54 pöördel). Praeguses asjas on

korteriühistu esitanud täitmiseks korteriomandi võõrandamise nõude ning korteriühistu saab

samas täitemenetluses nõuda ka korteriomandist tuleneva (rahalise) nõude täitmist TMS § 2 lg

1 p-s 27 sätestatud tõendi alusel. Kuna TMS § 2 lg 1 p-s 27 märgitud tõendi alusel ei saa

täitemenetlust alustada, siis ei ole TMS § 23, sh lg 44, asjas kohaldatav.

Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korteriühistu vajab majandamiskulude

sissenõudmiseks jõustunud kohtulahendit. Korteriühistu on sissenõudmiseks esitanud

korteriomandi võõrandamise kohustamise nõude (mitte rahalise nõude) ning kuna selle nõude

täitmisel pööratakse sissenõue korteriomandile, siis rakendub ka KrtS § 44 lg-st 1 tulenev

korteriühistu pandiõigus majandamiskulude võlgnevuse osas.

14. Kolleegium märgib, et see, kui suur on korteriühistu majandamiskulude võlgnevus, ei oma

praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest kohus lahendab üksnes küsimust, kas

korteriühistul on pandiõigus, mille tagajärjel on avaldaja hüpoteek järjekohas tagapool ja lõpeb

pakkumise parimaks tunnistamisega. Korteriühistu tõendist nähtuvalt on korteriühistul

pandiõigusega tagatud korteriomandist tulenev nõue (tl 34).

15. Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3

alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja lg 10 alusel jätta avaldaja kanda.

5 (5)

TsMS § 175 lg 3¹ järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses

kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Praeguses asjas kindlaksmääratavaid

menetluskulusid ei ole.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest