2-14-61003/90 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Rain Keres kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-14-61003

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik ja usaldusisik Rain Keres (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post XXX)

Võlausaldajad

Aktiva Finants OÜ (reg. kood 10746479, omandatud

nõue Versobank AS-ilt), lepinguline esindaja Maarja

Radziwill, e-post maarja@julianus.ee

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (reg. kood

70000349, e-post emta@emta.ee)

Eesti Energia AS (reg. kood 10421629), lepinguline

esindaja

Aleksandr

Tikka,

e-post

aleksandr.tikka@energia.ee

Swedbank AS (reg. kood 10060701), lepinguline

esindaja

Külli

Reinfeld,

e-post

kulli.reinfeld@swedbank.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

14.05.2019

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Rain Kerese (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada Rain Kerese kohustustest vabastamise menetlus.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Rain Kerese kohustustest

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 16.02.2015 määrusega välja Rain Kerese pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Olev Kuklase. 06.12.2016 määrusega (jõustunud 24.12.2016) lõpetas

kohus Rain Kerese pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Sama määrusega algatas kohus Rain Kerese suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

2/7

menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, sh esitama kohtule

kaks korda aastas aruandeid. Esimene aruanne tuli esitada 01.06.2017, järgmine

01.12.2017, jne. Samuti kohustus võlgnik tegema kord aastas väljamakseid

võlausaldajatele, seda iga aasta 20. novembril.

2. Kohus saatis 12.06.2017 Rain Keresele kirja meeldetuletusega aruande esitamiseks. Kirjas

olid välja toodud alateemad, mida aruanne kajastama peaks. Võlgnik kohtule aruannet ei

esitanud. Kohus saatis järgmise meeldetuletuse 27.09.2017.

3. Rain Keres esitas kohtule aruande 15.10.2017. Kohus leidis, et aruanne ei vasta nõuetele

ning leppis võlgnikuga telefoni teel kokku, et võlgnik esitab 01.12.2017 nõuetekohase

aruande terve aasta kohta.

4. Rain Keres esitas kohtule aruande 04.12.2017. Aruande kohaselt puudub võlgnikul

arestitav sissetulek. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat.

5. Kohus tegi võlgniku aruande kontrollimiseks päringud arvelduskonto avamist

võimaldavatesse pankadesse ning Maksu- ja Tolliametisse. Päringu tulemusel selgus, et

võlgnikul on arveldusarved Swedbank AS-is, Luminor Bank AS-is, LHV Pank AS-is ning

SEB Pank AS-is, kuid kõikidel arveldusarvetel puuduvad tehingud. Samuti esitas kohus

05.01.2018 kirjas võlgnikule küsimused seoses esitatud aruandega.

6. 21.01.2018 vastas Rain Keres kohtu küsimustele. Võlgniku vastuse kohaselt on ta

kandideerinud suurematesse puidufirmadesse ning Statoili ja Olerexi müüjaks. Võlgnik

omab kesk-eriharidust ning on lõpetanud 16KKK mööblitislerina. Võlgnik omab

Swedbank AS-is ühte pangakontot.

7. 09.02.2018 toimus kohtuistung, kus võlgnik selgitas, et õnnetuse tagajärjel on tal

probleeme käega ning vajab operatsiooni. Võlgnik ei ole töötuna arvel, sest talle ei osatud

sealt midagi pakkuda. Võlgnikul puudub tervisekindlustus, sest tal ei ole kindlat

sissetulekut. Võlgnik otsib tööd, kuid ei ole leidnud. Elatub juhutöödest ehitusel ja metsas.

Sissetulek on XXX eurot kuus, ei ole tõendatav. Võlgnik elab abikaasast lahus, tal on kaks

last, kes elavad ema juures. Võlgnik ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele, kuid on

motiveeritud võlgadest vabanema ning läheb alates 01.03 tööle taksojuhina, mis

võimaldab tal hakata võlgnevusi tasuma.

8. Võlgnik esitas järgmise aruande 23.04.2018. Aruande kohaselt on võlgnik endiselt töötu

ja otsib tööd. Võlgnik võttis end töötukassas arvele. Võlgnik on vähendanud võlga tänu

juhutöödele. Võlgnik esitas kontoväljavõtte, millelt nähtus väljamakse Swedbank AS-ile

summas 22.75 eurot ja Eesti Energia AS-ile summas 2 eurot.

9. Kohus palus 26.04.2019 kirjas aruandele täiendavaid selgitusi ning juhtis tähelepanu

asjaolule, et väljamakseid tuleb teha kõikidele pankrotivõlausaldajatele.

10. 10.05.2018 esitas võlgnik kohtule aruande täienduse, mille kohaselt ei teinud ta

väljamakset Maksu- ja Tolliametile, sest nende võlg on tasutud ning Versobank AS-ile ei

saanud väljamakset teha, sest puudusid kehtivad makserekvisiidid. Võlgnik on aruande

täienduse hetkeks need omandanud. Võlgnik ei saa esitada tõendeid kandideerimise kohta,

kuid esitas tõendi Töötukassas arvele võtmisest alates 28.02.2018. Võlgnik tegeleb

juhutöödega, sissetulek ei ole arestitav ega tõendatav.

11. Rain Keres esitas järgmise aruande 29.07.2018. Aruande kohaselt on võlgnik jätkuvalt

töötu, kuid otsib Töötukassa abiga tööd. Võlgnik osaleb koolitustel. Võlgniku sissetulekud

on endiselt juhutöödest ega ületa arestitava sissetuleku piiri. Võlgnik on teinud

väljamaksed võlausaldajatele 17.06.2018 Eesti Energia AS-ile 2 eurot, Versobank AS-ile

5 eurot, Swedbank AS-ile 15 eurot ning 22.07.2018 Versobank AS-ile summas 2,50 eurot,

Swedbank AS-ile 19 eurot ning Eesti Energia AS-ile summas 2 eurot.

3/7

12. Kohus juhtis 01.08.2018 kirjaga võlgniku tähelepanu asjaolule, et jaotiste arvutamisel on

eksitud ning andis juhised edaspidiseks toimimiseks.

13. Võlgnik esitas järgmise aruande 29.11.2018. Aruande kohaselt töötas võlgnik ettevõttes

PP2 OÜ. Võlgnik oli novembris 2018 saanud töötasuna 900 eurot ning päevarahana 1 198

eurot. Võlgnik oli 20.11.2018 teinud väljamaksed Swedbank AS-ile summas 91,81 eurot,

Versobank AS-ile summas 7,83 eurot ning Eesti Energia AS-ile summas 0,36 eurot.

09.11.2018 on tehtud ülekanne Oliver Keresele selgitusega „võla tagasimakse“.

14. Kohus saatis võlgnikule kirja, kus juhtis tähelepanu, et usaldusisikule loovutatud summad

peaksid asuma eraldi arveldusarvel, palus koopiat töölepingust ning tabelit sissetulekute

kohta.

15. Võlgnik esitas aruande täpsustuse 10.12.2018. Võlgnik tegeleb üldehitusega.

16. Kohus selgitas võlgnikule 12.12.2018 kirjas, et päevaraha on sissetulek täitemenetluse

seadustiku § 130 lg 11 mõistes.

17. Võlgnik esitas kohtule 17.12.2018 seisukoha, et päevarahad ei ole sissetulek, sest see on

vajalik toimetulekuks välisriigis.

18. Kohus esitas võlgnikule 18.12.2018 kirjas täiendava selgituse päevarahade olemuse kohta

ning palus täpsustust Oliver Keresele tehtud ülekande kohta summas 500 eurot.

19. 23.01.2019 esitas võlgnik kohtule allkirjastamata töölepingu. Töötamine oli kokku lepitud

01.10.2018-30.11.2018.

20. Kohus saatis võlgnikule 12.02.2019 järjekordse kirja, kus juhtis tähelepanu, et päevarahad

tuleb arvestada sissetuleku hulka ning palus võlgnikul esitada allkirjastatud töölepingu.

21. Võlgnik vastas 19.02.2019 kohtule, et tema hinnangul on raha eraldatud nõuetekohaselt,

sest päevarahad olid ette nähtud Norras elamiskulude ja söögi katteks. Tööleping sõlmiti

kaheks kuuks.

22. 11.03.2019 esitas Swedbank AS taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlausaldaja hinnangul

väljendab võlausaldaja käitumine ükskõikset suhtumist temal lasuvatesse kohustustesse

ning annab alust arvata, et võlgnik varjab asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kuivõrd on

keeldunud esitamast olulist infot ning dokumente, jätnud täitmata kohtu korraldused jne.

Võlgnik ei ole esitanud korrektset ülevaadet teenitud sissetuleku ja võlausaldajatele tehtud

väljamaksete osas, mistõttu ei ole kohtul ega võlausaldajatel võimalik kontrollida, kas

võlgnik on teinud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses või mitte. Võlgniku väited

töö otsimise kohta on paljusõnalised. Võlgnik peab olema võimeline põhjendama ja

tõendama, et on andnud endast parima võlausaldajate nõuete täimiseks. Võlausaldaja

leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

23. Kohus edastas võlausaldaja taotluse võlgnikule 12.03.2019 ning palus vastust hiljemalt

26.03.2019. Võlgnik kohtule vastust ei esitanud.

24. 14.05.2019 toimus kohtuistung, kus võlgnik selgitas, et tema sissetulek on XXX euro

vahel ning ta saab selle sularahas. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele nii palju, kui ta on

olnud võimeline. Võlgniku hinnangul on ta täitnud kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik

selgitab, et on kandideerinud tööle, kuid kõikjal on pakutud talle töötasu alla 500 euro.

Võlgniku lapsed elavad taas tema juures. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja

võlausaldaja taotlusele vastamiseks.

25. Võlgnik esitas 29.05.2019 kohtule aruande, millest nähtus, et võlgnik oli detsembris 2018

saanud OÜ-lt PP2 töötasu 900 eurot ning päevarahasid summas 878 eurot. Märtsis 2019

oli võlgnik saanud tulumaksutagastust summas 450 eurot. Märtsis 2019 eraldas võlgnik

4/7

usaldusisiku arveldusarvele 17 eurot, sellest 3,43 eurot on automaatselt tagasi kantud

võlgniku peamisele arveldusarvele. Seega on usaldusisiku arveldusarve jääk 13,57 eurot.

Võlgnik andis teada, et teenib sularahas töötasu vahemikus 785-900 eurot.

26. 29.08.2019 küsis kohus teiste pankrotivõlausaldajate seisukohta Swedbank AS taotlusele.

27. 30.08.2019 esitas Eesti Energia AS seisukoha, milles väljendas toetust Swedbank As

taotlusele. Võlausaldaja märgib, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel on

võlausaldajale laekunud kokku 6,36 eurot ehk 2,98% kogunõudest ning võlgniku

käitumine ei ole lubatav isikule, kes taotleb enda kohustustest vabastamist.

28. 11.09.2019 teavitas Aktiva Finants OÜ kohut, et on omandanud Versobank AS nõude

Rain Kerese vastu.

29. 12.09.2019 esitas Aktiva Finants OÜ seisukoha, milles väljendas toetust Swedbank AS

taotlusele. Aktiva Finants OÜ hinnangul ei ole võlgnik piisava hoolsusega täitnud

aruannete esitamise kohustust, sest aruanded on valdavalt tähtaegselt esitamata ning ei

sisalda adekvaatset ülevaadet võlgniku sissetulekute ja senise tegevuse kohta. Samuti ei

ole võlgnik arvestavas mahus oma kohustusi täitnud, kuid kuna puudub ülevaade võlgniku

tegelikust varalisest seisundist, ei saa võlausaldaja ka hinnata, kuivõrd põhjendatud on

mittetäitmine.

30. 13.09.2019 teavitas Maksu- ja Tolliamet, et neil puudub nõue Rain Kerese vastu ning

jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

31. Kohus tegi päringu töötamise registrisse, millest nähtuvalt on võlgnik olnud Tartu

Varahaldus OÜ juhatuse liike 01.01.2015-31.12.2015. Võlgnik on olnud töölepingulises

suhtes Tartu Varahaldus OÜ-ga 01.01.2016-01.07.2016 ning OÜ-ga PP2 01.10.2018-

01.12.2018.

32. Äriregistri andetel puuduvad võlgnikul osalused ettevõtetes. Kinnistusraamatu andmetel ei

ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kinnistuid omandanud. Võlgniku

nimele ei ole registreeritud sõidukeid, võlgnik ei ole ühegi sõiduki vastutav kasutaja.

KOHTU SEISUKOHT

33. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne

viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

34. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175

lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

35. Võlausaldaja Swedbank AS on 11.03.2019 esitanud kohtule taotluse menetluse

lõpetamiseks seoses PankrS § 173 toodud kohustuste rikkumisega. Taotluse kohaselt

näitab võlgniku käitumine välja ükskõikset suhtumist kohustustesse ning annab alust

arvata, et võlgnik varjab asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Võlgnik ei ole kohtule esitanud

korrektset ülevaadet teenitud sissetuleku ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete osas,

mistõttu ei ole võlgniku kohustuste täitmine kontrollitav.

5/7

36. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

37. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Rain Keres on kohustustest

vabastamise menetluse kestel töötanud kaks kuud OÜ-s PP2 ning sealt on laekunud talle

arveldusarvele tulu. Ülejäänud menetluse kestel ei ole võlgnik ametlikult töötanud.

Võlgnik on selgitanud, et elab juhutöödest, hiljem teenis tulu taksosõiduga. Võlgniku

sissetulekud laekuvad sularahas ning võlgnik ei saa tõendada sissetulekute suurust.

Võlgnik on oma aruannetes esitanud kohtule tabelid, milles on kirjas igakuine sissetulek,

kuid kohtul puudub võimalus võlgniku sissetulekuid kontrollida, sest võlgnik ei ole

esitanud kohtule kontoväljavõtteid, millelt tulu laekuks ega muid tõendeid, mis võiksid

tõendada sissetuleku suurust.

38. Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlgnik peab asuma ametlikult tööle

(nt kohtuistungi protokoll II kd tl 59). Võlgnik on kohtule selgitanud oma aruannetes, et

tal ei ole õnnestunud tööd leida. 14.05.2019 kohtuistungil märkis võlgnik, et talle on küll

pakutud tööd, ent liiga madala töötasuga (II kd tl 59). Kohtu hinnangul hõlmab PankrS §

173 lg 1 võlgniku kohustust vastu võtta igasugune töö, kui võlgnikul ei ole võimalik

sellest paremat tööd leida. Võlgnik selgitas 14.05.2019 kohtuistungil, et mitteametlikult

töötamine on tulusam (II kd tl 59). Kohtu hinnangul on võlgnikul küll kohustus eelistada

tulutoovamat tööd, kuid mitte sattudes niiviisi vastuollu Eesti Vabariigis kehtivate

seadustega. Pankrotiseaduse eesmärk ei ole sundida võlgnikku hoidma kõrvale maksude

tasumisest selleks, et teenida suuremat töötasu ning seega ka võlausaldajate nõudeid

paremini täita. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku väited tööst

keeldumise kohta.

39. Kohtul puudub selge info, milliseid töökohti on võlgnikule pakutud ning kas nendest

saadav sissetulek võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg-st 1

tuleneva töötamiskohustuse eesmärgiks on, et võlgnik teeniks tulu, millest teha igakuiseid

eraldisi võlausaldajatele. Antud menetluses ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova

tegevusega, mis võimaldaks teha igakuiseid eraldisi võlausaldajate nõuete katteks.

Võlgnik väidab, et on mõistlikult tulutoovat tööd otsinud, kuid tal on õnnestunud saada

pakkumisi üksnes vähetasustatud töödele (II kd tl 59). Kohus leiab, et tööst keeldumine,

töötegemise vältimine või valiv suhtumine töösse ei ole kooskõlas kohustustest

vabastamise menetluse eesmärkidega ning selle kaudu on võlgnik rikkunud PankrS § 173

lg 1 toodud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova töö või selle otsimisega selle kaudu.

Võlgnik on olnud teadlik töötamiskohustusest, mistõttu on ta rikkunud kohustust süüliselt

VÕS § 104 lg 5 mõistes. Võlausaldaja huvide kahjustamine on antud juhul tuvastatav

asjaolust, et võlausaldajatel oleks võlgniku ametliku töötamise korral õigus võlgniku

arestitavale sissetulekule või arestitava sissetuleku puudumisel võimalus kontrollida, kas

võlgnik täidab oma kohustust nõuetekohaselt.

40. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varajama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

41. Võlausaldaja märgib taotluses, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2

teavitamiskohustust jättes esitamata dokumente, esitades neid hilinenult ning jättes

täitmata kohtu korraldused. Kohus leiab, et kuigi võlgnikuga on esinenud probleeme

tähtaegade järgimises (näiteks I kd tl 137, 144, 149), siis on võlgnik kohtule edastanud

vajaliku info või esitanud selle info kohtuistungil. Riigikohus on rõhutanud, et

kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras

6/7

võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13 p 14). Kohus nõustub võlausaldajaga, et võlgnik ei

ole aruannete ja kohtu päringutele vastamisega hilinemisel andnud endast parimat, kuid ei

leia, et asjaolusid arvestades oleks tegemist rikkumisega, mis üksi annaks alust

kohustustest vabastamisest keelduda.

42. 29.11.2018 esitatud aruandes märkis võlgnik, et on asunud tööle ettevõttesse PP2 OÜ.

Aruannet kontrollides tuvastas kohus, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust.

Kohtuametniku ja võlgniku kirjavahetusest selgus, et võlgnik oli töötanud kaks kuud

Norras (II kd tl 37, 51). Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust

teatada tegevuskoha vahetusest. Kohtule ei ole aga teada, et võlgnik oleks seda kohustust

rikkunud teadlikult sooviga kahjustada võlausaldajate huve. Kohtule on võlgnikuga

suhtlusest tekkinud veendumus, et kohustust rikuti teadmatusest.

43. PankrS § 173 lg 3, 4 ja 5 kohaselt on võlgnik kohustatud loovutama usaldusisikule 75%

oma arestitavast sissetulekust, kui kohus pole teisiti määranud. Kohus on võlgniku

29.11.2018 aruannet kontrollides tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele

loovutama 632,33 eurot. Võlgnik tasus võlausaldajatele 100 eurot.

44. Võlgnik avaldas seisukohta, et kuna osa laekunud summast oli päevaraha, siis ei olnud

tegemist sissetulekuga. Võlgniku hinnangul oli töötasu XXX eurot ning ta on

nõuetekohaselt täitnud loovutamiskohustust (II kd tl 37, 51).

45. Arestitava sissetuleku arvutamisel lähtutakse ka pankrotimenetluses täitemenetluse

seadustiku regulatsioonist. Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 11 kohaselt loetakse

sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha,

konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest

saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat

soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis-

või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

46. Päevaraha on täitemenetluse seadustikus loetletud sissetulekuna ning tuleb seega

arvestada nende sissetulekute hulka, millest võlgnikul tekib loovutuskohustus. Tööandjal

puudub kohustus töötajat ülal pidada ning praktikas on tavapärane, et töötaja kannab

eluaseme, toidu ja muu toimetulekuga seotud kulud oma töötasust. Seega tuleb lugeda ka

need rahasummad, mis maksti võlgnikule selgitusega „päevaraha“ võlgniku sissetulekute

hulka.

47. 29.05.2019 esitatud aruandest nähtuvalt sai Rain Keres detsembris 2018 töötasu summas

XXX eurot ning päevarahasid summas 878 eurot, seega olid võlgniku sissetulekud

detsembris 2018 1778 eurot, millest oleks pidanud usaldusisikule loovutama 472,34 eurot.

Rain Keres loovutas usaldusisiku arvele 13,57 eurot.

48. Seega on Rain Keres rikkunud PankrS § 173 lg 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust,

jättes novembris 2018 usaldusisiku arvele loovutamata 532,33 eurot ning detsembris 2018

458,77 eurot.

49. Kohus on võlgnikule selgitanud, et päevaraha tuleb arvestada sissetuleku hulka ning

võlgniku arvestus ei ole korrektne (II kd tl 39, 50). Seega on võlgnik olnud teadlik oma

kohustustest ega ole neid tahtlikult täitnud ka tagantjärele. Järelikult on võlgnik kohustust

rikkunud süüliselt VÕS § 104 lg 5 mõistes.

50. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud juhul loovutuskohustuse olemusest,

sest selle kohustuse rikkumisega jäävad võlausaldajad ilma rahast, millele neil on seaduse

alusel õigus.

51. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast,

enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks

7/7

soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku, kes täitab iseenese usaldusisiku rolli, ära

14.05.2019 toimunud kohtuistungil. Kohus saatis võlausaldajatele 29.08.2019 kirja, milles

andis võimaluse arvamuse esitamiseks. Oma seisukoha on esitanud võlausaldajad Eesti

Energia AS ja Aktiva Finants OÜ, kes leiavad, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud ning

toetavad Swedbank AS avaldust. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet jätab kohustustest

vabastamise kohtu otsustada.

52. Eelolevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-st 1

tulenevat töötamiskohustust ning PankrS § 173 lg-st 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust

ning keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgniku kohustustest vabastamast.

53. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise

menetluse.

Kuna

kohus

on

otsustanud

keelduda

Rain

Kerese

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Rain

Kerese pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik