2-19-7380/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Kohtujurist

KOHTUMÄÄRUS

Harju Maakohus

Laura-Liis Sarapuu

Evelin Miggur

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-19-7380

Estate Invest Ltd hagi E Ke ja I Na vastu

tehingu tagasivõitmise nõudes

Menetluse lõpetamine

Hageja: Estate Invest Ltd (välisriigi registrikood 95949,

asukoht 35 Barrack Road, 2nd Floor, Belize City, Belize)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht (e-post

veiko.viisileht@linklaw.ee)

Kostja I: E K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja II: I N (isikukood x, elukoht x)

Kostjate esindaja: x (e-post x)

RESOLUTSIOON

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8. Jätta rahuldamata E Ke ja I Na taotlus kohustada Estate

Invest Ltd-d kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks.

Võtta hagist loobumine vastu.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-7380, Estate Invest Ltd hagis E Ke

ja I Na vastu tehingu tagasivõitmise nõudes.

Tagastada Estate Invest Ltd-le pool menetluses tasutud riigilõivust

summas

262,50

eurot

Advokaadibüroo

LINKLaw

OÜ

arvelduskontole

nr

x AS-is Swedbank.

Menetluskulud jätta E Ke ja I Na kanda solidaarselt.

Mõista E Kelt ja I Nalt solidaarselt välja menetluskulu

2 782,50 eurot Estate Invest Ltd kasuks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E Kel ja

I

Nal solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses

ettenähtud määras.

Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määrusele ei saa esitada määruskaebust osas, millega kohus

jättis rahuldamata kostjate taotluse hageja tagatise maksmiseks kohustamiseks ning osas,

millega kohus rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Estate Invest Ltd hagi E Ke ja I Na vastu tehingu tagasivõitmise

nõudes. 27.06.2019 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt tasus kostja

II pärast hagi esitamist ja hagi tagamist kostja I võlgnevuse hageja ees täiteasjas 014/2019/111.

Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. 08.07.2019 esitas hageja

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu 2 992,50 eurot.

Samas esitas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

05.08.2019 esitasid kostjad vastuse hageja hagist loobumise avaldusele ja oma menetluskulude

nimekirjad. Kostjad ei vaidle hagist loobumisele vastu. Menetluskulud tuleks jätta hageja

kanda. Kostjad ei ole hagi esemeks olevat nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjatel on

kokku tekkinud menetluskulu 6 237,50 eurot, mille kostjad paluvad välja mõista hagejalt ning

tagada kohtulahend hagi tagamise abinõuga. Kostjad paluvad ka hageja kohustamist kostjate

menetluskulude katteks tagatise andmiseks. 04.09.2019 menetlusdokumendis märkis hageja, et

vaidleb kostjate taotlustele vastu.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 196 lg 1 p 3 sätestab, et hagimenetluses võib kohus

kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise,

kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude

sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot,

algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara

suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

Esitatud taotlusest ei tulene, et välja oleks kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja

pankrotimenetlus või täitemenetluses oleks jäänud hageja vastu esitatud nõue rahuldamata.

Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja on välisriigi äriühing, ei ole piisav asumaks

seisukohale, et kostjate eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on ilmselt raskendatud.

Samuti võimaldab TsMS § 196 nõuda tagatist eeldatavate, mitte juba tekkinud menetluskulude

katteks. Kostjate taotluses ei ole välja toodud, millised menetluskulud kostjatele eelduslikult

veel tekkivad. Nimetatud kaalutlustel jätab kohus kostjate taotluse hageja tagatise maksmiseks

kohustamiseks rahuldamata.

Kohus leiab, et loobumisavalduse saab rahuldada ja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 428 lg 1

p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab

asja

menetluse.

Kohus

ei

võta

TsMS

§

lg

kohaselt

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on

ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu

ning lõpetab menetluse.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist

loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub

hagist. Hageja on tasunud menetluses kokku 525 eurot riigilõivu. Seoses hagist loobumisega

tuleb hagejale tagastada 262,50 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt hageja soovile

tagastatakse riigilõiv Advokaadibüroo LINKLaw OÜ arvele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 järgi

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud. Pooled vaidlevad, kas kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Hageja on esitanud kostjate vastu hagi 14.01.2019 tehingu tagasivõitmiseks TMS

(täitemenetluse seadustik) § 187 ja § 188 alusel. Hagi kohaselt on hageja täitemenetluses

014/2019/111 sissenõudja, kostja II on võlgnik, 14.01.2019 tehing on tehtud kostja II ja kostja I

vahel. Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjed sätestab TMS § 195, mille lg 1 kohaselt kui

kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma

sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos

vilja ja muu kasuga. Vaidlus puudub, et kostja I ei ole 14.01.2019 tehinguga saadut kostja II

omandisse tagastanud. Kostjate väljatoodu kohaselt arestis kohtutäitur 22.05.2019 kostja II

14.01.2019 lepingust tuleneva nõude kostja I vastu summas 7 778,92 eurot. 28.05.2019 tasus

kostja I kohtutäiturile 7 778,92 eurot.

Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et hagist loobumise korral

jäävad menetluskulud menetluse põhjustanud poole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja ei

pöördunud kohtusse põhjendamatult. Vaidlus puudub, et hagi esitamise seisuga oli kostjal II

hageja ees võlgnevus, kostja II ei olnud täitnud 08.01.2019 viivitamata täitmisele kuulunud

kohtulahendit, nimetatud täitedokumendi alusel oli algatatud täitemenetlus, kus hageja nõuet

ei olnud õnnestunud hagi esitamise seisuga rahuldada. 14.01.2019 võõrandas kostja II oma

ainsa kinnisasja kostjale I, lepingu kohaselt oli kostjale II tasutud ostuhinnast 90 000 eurot

sularahas ning täiendavad 20 000 kohustus kostja I tasuma hiljemalt 14.01.2023. TMS § 187 lg

2 järgi sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on

muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema

nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude

rahuldamiseni. Võttes arvesse, et kostjal I oli kohustus kostjale II tasuda ostuhinna tasumata

osa hiljemalt 14.01.2023, ei olnud hagejal alust arvata, et tema nõue on võimalik mõistliku aja

jooksul rahuldada nõudeõiguse arestimise teel. Hageja nõue õnnestus täitemenetluses

rahuldada pärast hagi esitamist, kuna kostja I täitis kohtutäiturile kostja II kasuks oma

kohustuse enne selle sissenõutavaks muutumist. Kohtu hinnangul on hagist loobumise tinginud

kostjatest tulenenud asjaolud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel

kostjate kanda. Kuivõrd tegemist on vältimatute kaaskostjatega, tuleb kulud jätta kostjate

kanda solidaarselt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind on 7 778,92 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist

on hagilt tasutud õigesti vastavalt hagihinnale 475 eurot ja täiendavalt hagi tagamise taotluselt

50 eurot, so kokku 525 eurot. Võttes arvesse TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatut on hageja kulu

riigilõivule kokku 262,50 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale tegi hageja esindaja järgmised

toimingud järgmise ajakuluga:

1. hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine koos kaasnevate toimingutega

(13.05-15.05.2019 toimingud) 9 h 12 min = 9,2 h;

2. puuduste kõrvaldamine (17.05.2019 toimingud) 4 h 18 min = 4,3 h;

3. 20.05 määrustega tutvumine ja info edastamine kliendile 18 min = 0,3 h;

4. kostjate esitatuga tutvumine, loobumisavalduse ja vastuse määruskaebusele

koostamine koos kaasnevate toimingutega (26.06-27.06.2019 toimingud) 3 h 42 min =

3,7 h;

5. 08.07.2019 menetluskulude nimekirja ja taotluste koostamine 2h.

Taotluses märgitud ajakulu toimingutele kokku on 19,5 tundi. Kohus leiab, et taotluses

märgitud toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt

ülemäärane. Riigikohtu praktika kohaselt ei nõua menetluskulude nimekirja koostamine

õiguslikke eriteadmisi, mistõttu ei ole tegemist vajaliku toiminguga lepingulise esindaja poolt

(3-2-1-4-15, p 13). Kuivõrd hageja 08.07.2019 menetlusdokumendis sisaldub lisaks

menetluskulude nimekirjale ka riigilõivu tagastamise taotlus, loeb kohus põhjendatud esindaja

ajakuluks seoses nimetatud dokumendiga 0,5 tundi. Põhjendatud ajakulu kokku on seega kohtu

hinnangul 18 tundi. Taotluse kohaselt osutati hagejale õigusteenust hinnaga 140 eurot tunnis

(ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa nimetatud tasu keskmist vandeadvokaadi poolt

osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu õigusteenusele kokku on 2 520

eurot (18 x 140).

Hageja hüvitatavad menetluskulud on kokku 2 782,50 eurot (262,50 + 2 520). Võttes arvesse

menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu

2 782,50 eurot.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjatel tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik