2-18-13515/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. september 2019

Tsiviilasja number

2-18-13515

Tsiviilasi

Eesti Lennuakadeemia hagi D-Tehnika OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

141 685 eurot 71 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. märtsi 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D-Tehnika OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. august 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): D-Tehnika OÜ (registrikood 12079642),

esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann, advokaat Eli

Lahesoo

Vastustaja (hageja): Eesti Lennuakadeemia (registrikood

70005699) esindajad vandeadvokaat Raiko Lipstok,

advokaat Jüri-Karl Leppik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. märtsi 2019 otsus,

millega maakohus rahuldas Eesti Lennuakadeemia hagi

D- Tehnika OÜ vastu.

2. Teha

asjas

uus

otsus,

millega

jätta

Eesti

Lennuakadeemia hagi D-Tehnika OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. D-Tehnika OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti

Lennuakadeemia kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eesti Lennuakadeemia (hageja) esitas 10. septembril 2018 hagi D-Tehnika OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse 127 365 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4131 euro

51 sendi ning jooksva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24. mail 2017 lepingu nr 4.2-3/6-2017, mille kohaselt

kohustus kostja andma hagejale rendile kahes konfiguratsioonis lennuseadmed vastavalt

riigihanke tehinilisele kirjeldusele. 21. juuni 2017 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt andis

kostja hagejale GAUI-GX-9 platvormil pearootori ja sabarootoriga bensiinimootoriga

kopterüüpi mehitamata õhusõiduki. Hageja on tasunud õhusõiduki platvormi kasutamise eest

rendilepingu alusel kostjale nelja ülekandega 127 365 eurot (koos käibemaksuga).

Hiljem on selgunud, et üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seadmete üleandmist kostjalt

hagejale ei ole toimunud, sest kostjal ei ole kunagi olnud rendilepingus kirjeldatud õhusõiduki

platvormi valdust ega omandit. Hageja tühistas tehingu pettuse või eksimuse tõttu või

alternatiivselt taganes lepingust kostjale tehtud avaldusega 29. märtsil 2018. Hageja palus

kostjal tagastada alusetult saadud raha hiljemalt 15. aprilliks 2018. Kostja vastas hageja

tühistamis-ja nõudeavaldusele 19. aprillil 2018 ja keeldus nõuet täitmast.

Kostja on hagejat tahtlikult viinud eksimusse ehk pannud toime pettuse tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 mõttes. Kostja juhatuse liige Eiko Keeman lõi hagejale ebaõige

ettekujutuse, et mehitamata lennunduse rakendusuuringu läbiviimiseks on vaja üürida

testplatvorm. Kostja esitas riigihanke raames mehitamata õhusõiduki platvormi pakkumuse,

mille hageja tunnistas edukaks ja sõlmis selle rentimiseks 24. mail 2017 lepingu. Tegelikkuses

ei ole kostjal mitte kunagi olnud ei omandis ega valduses pakkumuses kirjeldatud mehitamata

õhusõiduki platvormi. Kostja on avaldanud, et ta ei ole OÜ-lt Flaperoni koptersüsteemi omandit

saanud (tsiviilasi nr 2-17-16605). Kohtule esitatud tõendid kinitavad, et OÜ Flaperon ei ole

andnud kostjale üle mehitamata õhusõiduki omandit ega valdust. Rakendusuuringu meeskonna

liikmed kasutasid OÜ-le Flaperon ja hagejale endale kuulunud mehitamata õhusõiduki

platvorme, täiendava platvormi üürimiseks puudus vajadus. E. Keeman tegutses projekti, mille

raames riigihange läbi viidi, juhina, ja oli seotud ka kostjaga, kes osales riigihankel ja esitas

pakkumuse. Tegelikult puudus riigihanke läbiviimiseks vajadus. Hageja sai TsÜS § 94 lg 3

järgi tehingu tühistamise alustest teada 9. veebruaril 2018 ja tegi TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 ettenähtud

kuuekuulise tähtaja jooksul 29. märtsil 2018 tahteavalduse tehingu tühistamiseks.

29. märtsi 2018 avalduses on hageja alternatiivselt tuginenud ka tehingu tühistamisele eksimuse

tõttu. Kostja avaldas hagejale ebaõigeid asjaolusid ehk lõi ebaõige ettekujutuse tegelikest

asjaoludest TsÜS § 92 lg 3 p 1 mõttes. Kuna kostjale tegelikult ei kuulunud lepingus ja

üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud mehitamata õhusõiduki platvormi valdust ega

omandit, siis oli tegemist olulise eksimusega. Kostja ei saanud anda ega andnudki hagejale selle

platvormi kasutusõigust üle ja järelikult maksis hageja kostjale raha mitte millegi eest. Hageja

ei kandnud vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ega sisule eksimuse riisikot.

Hageja tugines 29. märtsi 2018 tühistamisavalduses lepingust taganemise alternatiivsele

alusele. Pooltevahelise lepingu esemeks oli kostja kohustus anda riigihanke tehnilisele

kirjeldusele vastav mehitamata õhusõiduk tasu eest hageja kasutusse. Kostja kohustust ei

täitnud. Tegemist on üürilepingu peamise kohustuse rikkumisega võlaõigusseaduse (VÕS) §

116 lg 2 p 1 mõttes, mis annab õiguse VÕS § 277 lg 1 alusel lepingust taganeda.

Kostja vastutab E. Keemani poolt ebaõigete asjaolud avaldamise eest TsÜS § 132 lg 1 või § 94

lg 4 alusel. Tehingu võib tühistada ka siis, kui pettuse pani toime kolmas isik, kes tegutses

lepingupoole huvides. Kostja on allkirjastanud ebaõige akti seadme üleandmise kohta ja

esitanud arveid seadme kasutamise eest, kuigi talle pole sellise seadme valdust ega omandit

kunagi kuulunud, seega oli kostja pettusest teadlik ja leping pettuse tõttu tühistatav ka juhul kui

kui kostja ise ei kallutanud tahtlikult hagejat tehingut tegema. Kostja hoidis hagejat ka pärast

lepingu sõlmimist eksimuses ja esitas ebaõigeid andmeid seadme kasutusse andmise kohta.

Kuna hageja on kehtivalt lepingu tühistanud, on tal õigus nõuda kostjalt alusetult tasutut ja

viiviseid TSÜS § 90 lg 2 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel.

Kasutuslepingute olemusest tulenevalt peab kasutusse andja tagama, et tal on õigus

kokkulepitud asi kasutusse anda. Õigus anda seade hageja kasutusse oli kostja mõjusfääris ja

kostja riisiko. Hageja ei kandnud eksimuse riisikot.

Leping ei ole kohase täitmise tõttu lõppenud ja hagejal oli õigus lepingust taganeda, kuna esines

oluline lepingu rikkumine.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Leping on kohase täitmisega lõppenud. Riigihanke korraldamise vajadus tulenes hageja ja

Instigo Eesti OÜ vahel sõlmitud mehitamata lennunduse rakendusuuringu hankelepingust,

mille p.2.2. järgi kohustus hageja teostama rakendusuuringu mehitamata lennukilahenduste

väljatöötamiseks insenerseire jaoks. Riigihankel tunnistati edukaks kostja pakkumine, hageja

ja kostja sõlmisid lepingu 24. mail 2017. Hageja omandas lepingu täitmiseks vajaliku seadme

13. juulil 2017 OÜ-lt Flaperon. 21. juunil 2017 allkirjastasid pooled üleandmise- vastuvõtmise

akti, milles hageja kinnitas, et seadme konfiguratsioon vastab pooltevahelises lepingus esitatud

nõuetele. Kostja ostis seadmele juurde ja andis hageja uurimisgrupi käsutusse veel osi. Hageja

uurimisgrupp asus tegema arendus- ja testtöid. Testtööd (kasutustunnid) akteeriti juunis, juulis,

augustis ja septembris 2017. Hageja on akteeritud kasutustundide eest tasunud. Hageja ja

hageja uurimisgrupi liikmed olid teadlikud, et seade on renditud kostjalt. Hageja kasutas seadet

rohkem kui 4 kuud, tasus kostjale seadme kasutamise eest renti. Lepingu täitmise perioodil

juunist septembrini oli OÜ Flaperon ja kostja vahel kehtiv müügileping. OÜ Flaperon esitas

kostjale müügilepingust taganemise avalduse 27. septembril 2017. Hageja esitas kostjale

tühistamis- ja nõudeavalduse 29. märtsil 2018.

Puuduvad alused lepingu tühistamiseks pettuse tõttu. Ükski normi eeldustest pole täidetud.

Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et kostja oli teadlik, et hagejal puudub vajadus riigihanke

korraldamiseks. E. Keeman sai kostja prokuristiks ja juhatuse liikmeks alles mitme kuu

möödumisel pooltevahelise lepingu täitmisest. Lepingu sõlmis hagejaga kostja nimel Eno

Menov. E. Keemani poolt väidetavalt toime pandud etteheidetavaid tegusid ei saa kostjale

omistada.

Hageja ei ole põhistanud, milles seisnes hageja eksimus tehingu tegemisel. Hageja on seadet

kasutanud. Asjaolu, et OÜ Flaperon poolt kostjale müügilepingu alusel üleantud seadmed ei

vastanud riigihanke tingimustele, ei saa järeldada kostjapoolset lepinguruikkumist hageja ees.

Kostja on parendanud ja täiendanud OÜ-lt Flaperon ostetud seadet. Hageja väited, et kostja ei

saanud müügilepingu alusel seadme valdust ega omandit, ei ole õiged. Pooltevahelise lepingu

täitmise perioodil oli OÜ Flaperon ja kostja vaheline müügileping kehtiv, OÜ Flaperon taganes

müügilepingust peale selle täitmist. Eeldused lepingu tühistamiseks eksimuse tõttu ei ole

täidetud. Riigihangete protsessi omapära tõttu ei oleks kostja saanud hagejat mõjutada just

temaga lepingut sõlmima.

Puuduvad alused lepingust taganemiseks. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust.

Pooltevaheline leping on kohase täitmisega lõppenud 1. oktoobril 2017. Hageja ei ole näidanud

mõjuva põhjuse olemasolu lepingust taganemiseks.

Tsiviilasjas nr 2-17-16605 esitatu ei ole antud vaidluses rakendatav. Viidatud tsiviilasjas

tuvastas kohus üksnes müügilepingust taganemise lubatavust OÜ Flaperon poolt. Kostja ja

OÜ Flaperon vaheline suhe ei oma hageja ja kostja vahelise lepingu täitmise osas tähendust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 19. märtsi 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 136 792 eurot 29 senti, millest põhivõlg 127 365 eurot ja viivis 9427 eurot 29 senti

seisuga 19. märts 2019 ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhisummalt alates 20. märtsilt 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt välja menetluskulud 9048 eurot 50 senti, s.o

riigilõiv 1500 eurot, dokumendi saamise kulu 2 eurot, õigusabi tasu 7546 eurot 50 senti (koos

käibemaksuga) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kuivõrd maakohus käsitles hageja nõude rahuldamist pettuse alusel, jättis kohus teised

alternatiivsed alused pikemalt käsitlemata (TsMS § 442 lg 8 viimane lause).

Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel 24. mail 2017 sõlmitud lepingu alusel ja 21. juuni

2017 aktiga ei andnud kostja hagejale rendile ja üle kahes konfiguratsioonis lennuseadmeid

vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele. Hageja lähtus nii lepingut sõlmides, 21. juuni 2017

akti allkirjastades kui ka kostjale renditasu makstes kostja poolt loodud ebaõigest

ettekujutusest, et hageja lennunduse rakendusuuringu teostamiseks on vajalik kostjalt tasu eest

vastavate seadmete rentimine. Kostja omandis ega valduses (riigihanke) ei olnud pakkumuses,

lepingus ega üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seadmeid ja hagejal puudus ka vajadus

neid kostjalt rentida. Hagejale ebaõigeid asjaolusid avaldades viis kostja hageja tahtlikult

eksimusse ja hoidis hagejat tahtlikult eksimuses eesmärgiga kallutada hagejat sõlmima kostjaga

lepingut, seejärel koostama üleandmise-vastuvõtmise akti ja seejärel maksma seadme

kasutamise eest kostjale tasu. Kostja tegevus on pettus TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.

Hageja teostas mehitamata lennunduse rakendusuuringut Instigo Eesti OÜ-ga sõlmitud

hankelepingu alusel. Rakendusuuringu käigus kasutasid rakendusuuringu meeskonna liikmed

OÜ-le Flaperon kuulunud ja hagejale kuulunud mehitamata õhusõiduki platvorme. See on

tõendatud tunnistajate Siim Heeringu ja Siim Maripuu ütlustega. Mõlemad tunnistajad on OÜ

Flaperon juhatuse liikmed ja samal ajal ka rakendusuuringu projektimeeskonna liikmed.

Hageja arendusprorektori Karl-Erik Seegeli ütluste kohaselt selgitas E. Keeman

rakendusuuringu projektijuhina hagejale 2017 alguses vajadust korraldada riigihange

õhusõiduki platvormi rentimiseks, kuna seni kasutatud platvorm on vahetanud omanikku, uus

omanik on kostja ja edaspidi on seadme kasutamise eest vaja maksta renti. E. Keeman koostas

ka seadme rentimiseks riigihanke dokumentatsiooni. E. Keeman oli hageja lepinguline töötaja,

kelle ütluste kohaselt vältimaks uuringus kasutatava kopteri baasil riigi vara tekkimist, otsustati

rendilepingu kasuks ja vormistati riigihange. Kui oli teada, et hange on välja kuulutatud,

allkirjastas kostja OÜ-ga Flaperon lepingu kopterilahenduse omandamiseks. Kostja võitis

riigihanke. Kostja sõlmis hagejaga lepingu, teades, et ta on kopteri omanik. Riigihange kopteri

rentimiseks oli vajalik, et seadustada seadme kasutamine Instigo Eesti OÜ tellimuse täitmiseks.

Riigihanke korraldamise perioodil ei olnud E. Keeman kostja juhatuse liige, ta oli Rohelohe

OÜ juhatuse liige, mis omas 20% kostja osadest. Lepingu sõlmimisel ja üleandmise-

vastuvõtmise akti koostamisel esindas kostjat Eno Menov. Kui lepingut ja akte alla kirjutati,

selgitas ka E. Menov, et kostja ostis seadme OÜ-lt Flaperon. Seetõttu seadet lepingu ja akti

allkirjastamisel üle ei vaadatud, tehnilist kirjeldust ei kontrollitud. K.-E. Seegel teadis, et seade

on uurimisgrupi tööruumides olemas, seda kasutatakse jätkuvalt edasi, tööd jätkuvad.

21. juuni 2017 seadmete üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt võttis hageja kui rendilevõtja

vastu mehitamata õhusõiduki, mille konfiguratsioon vastab lepingus esitatud nõuetele. Järgneb

seadmele esitatavate nõuete loetelu (positsioonid 1–17), mis langevad kokku riigihanke nr

184118 tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega positsioonidel 1–17. Tunnistajad S. Maripuu ja

S. Heering kinnitasid, et OÜ Flaperoni omandiks olnud ja rakendusuuringus kasutataval

kopteril ei olnud olemas riigihanke nõuete p-de 7a, 10, 12, 16 nõudeid, rakendusuuringu käigus

pidi loodama p-de 14a,b,c,d ja 17 nõuded. Neid omadusi ei olnud OÜ 0Flaperoni kopteril

olemas ei 24. mail ega 21. juunil 2017.

7. novembril 2017 esitas kostja hagi OÜ Flaperon vastu müügilepingu täitmiseks

kohustamiseks ja müügilepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-17-16605).

8. juuni 2018 kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et kostja ei ole tasunud OÜ-le Flaperon

mehitamata koptersüsteemi esimest müügiarvet täies ulatuses ja tal ei olnud kavatsust tasuda

ka edaspidiseid müügilepingust tulenevaid osamakseid (otsuse p.9.2.2.). Sel põhjendusel pidas

kohus OÜ Flaperon poolt müügilepingust taganemist põhjendatuks.

Maakohus leidis, et on tõendatud, et hageja poolt teostatava rakendusuuringu käigus vähemalt

2017. a algusest kasutatud kopteri tüüpi mehitamata õhusõiduk kuulus selle seadme ehitanud

S. Maripuu ja S. Heeringu osalusega äriühingule OÜ Flaperon. Selle omandiõigust ega valdust

kellelegi üle ei antud. Riigihanke pakkumuste esitamise ajal aprillis 2017, aga ka hageja ja

kostja vahel 24. mail 2017 lepingu sõlmimise ajal puudus kostjal alus väita, et ta on õigustatud

sõlmima lepingut õhusõiduki platvormi hageja kasutusse andmiseks. Rakendusuuringu

projektijuhil E. Keemanil puudus alus keelitada hagejat viima läbi riigihanget õhusõiduki

platvormi kasutamiseks põhjendusel, et seni kasutatav õhusõiduk vahetas omanikku.

13. juunil 2017 OÜ Flaperon ja kostja vahel sõlmitud müügilepingut ei täidetud kokkulepitud

viisil, kostjal puudus tahe tasuda müügilepingust tulenevaid osamakseid ja OÜ Flaperon

taganes lepingust. Esmalt E. Keemani ja hiljem ka kostja poolt tema seadusliku esindaja

E. Menovi isikus hagejale antud teave kostja, kui õhusõiduki omaniku kohta, on hagejale

tahtlikult ebaõige ettekujutuse loomine ja hageja hoidmine eksimuses ehk pettus. Sellise pettuse

eesmärgiks oli saavutada lepingu sõlmimine hagejaga õhusõiduki kasutamiseks ja selle eest

hagejalt tasu saamine, s.o pettus TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.

Tegemist on tahtliku pettusega. E. Keeman selgitas hagejale vajadust viia lennuseadme

kasutamiseks läbi riigihange, kuna seni kasutatud lennuseade vahetas omanikku. E. Keemani

poolt esitatud ebaõiged asjaolud lennuseadme omaniku vahetumise kohta viisid rendilepingu

sõlmimiseni hageja ja kostja vahel. Tahtlus pettust toime panna seisnes E. Keemani puhul

selles, et ta teadis, et avaldab hagejale ebaõiget teavet ja selle eesmärgiks on saavutada

rendilepingu sõlmimine poolte vahel. 24. mail 2017 lepingu sõlmimisel ei saanud kostja teada,

et ta on lennuseadme omanik või valdaja, kuna selleks ajaks puudus isegi formaalne eeldus

väita, et kostja on õigustatud õhuseadme rendileandmiseks lepingut sõlmima, sest müügileping

kostja ja OÜ Flaperon vahel kirjutati alla 13. juunil 2017. Ka järgmiste dokumentide ja seadme

kasutamise aktide allkirjastamisel kinnitas kostja rendileandjana oma õigust seadet rendile anda

ja kasutatud mahus tasu saada, s.t kostja tahtlikult hoidis hagejat eksimuses. Seda, et kostja ise

teadis, et seadet ei ole talle üle antud ega tehtud võimalikuks omandi üleminekut, kinnitas kostja

enda poolt esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-17-16605.

Hageja sai kostjapoolse pettuse kohta kinnituse S. Maripuu ja S. Heeringu kinnituskirjast

9. veebruaril 2018, misjärel esitas tehingu tühistamise avalduse kostjale 29. märtsil 2018. Seega

on tehingu tühistamise avaldus esitatud pärast pettusest teadasaamist TsÜS § 99 lg 1 p-s 2

sätestatud tähtaja jooksul. Viimane makse kostjale (26. oktoobril 2017) lepingu täitmiseks on

tehtud viis kuud enne tehingu tühistamise avaldust. Kuna tehingu tühistamise materiaalsed ja

formaalsed eeldused on täidetud, on tehing hageja poolt kehtivalt tühistatud.

Hageja kontrollis lepingu sõlmimisel E. Menovi esindusõigust äriregistrist, E. Menov oli

ainuesindaja. Juba riigihanke raames tehtud pakkumus sisaldas kostja kuulutust, et tal on

olemas rakendusuuringuks sobiv seade. K.-E. Seegeli ütluste kohaselt lähtus ta E. Menovi

väitest, et see on seesama seade, mis on arendusmeeskonna kasutuses ja kostja ostis selle OÜ- lt

Flaperon ära. Sellisena hoidis kostja oma seadusliku esindaja E. Menovi isikus hagejat

eksimuses, et kostja on seadme omandanud. Kostja oli riigihankel ainus pakkuja. Selliste

ebaõigete asjaolude hagejale avaldamise ajal oli E. Keeman juhatuse liige osaühingus

Rohelohe, mis omas 20% kostja osalust. E. Keeman on alates 13. veebruarist 2018 kostja

prokurist ja alates 4. juunist 2018 juhatuse liige. Selliste seoste juures puudub eluline usutavus

väitel, et kostja ei teadnud E. Keemani poolt hagejale avaldatust. Pärast seda, kui E. Keeman

oli avaldanud hagejale teadlikult ebaõige info, et lennuseadme omanik on nüüd kostja, esitaski

kostja pakkumuse temal väidetavalt olemasoleva lennuseadme rendileandmiseks. E. Keemani

puhul on tegemist isikuga, kelle käitumise eest kostja vastutab TsÜS § 132 lg 1 järgi.

Esitatud tõenditest nähtub, et E. Keeman oli juba enne kostja prokuristiks ja juhatuse liikmeks

saamist kostja nimel ja huvides tegutsev isik. Nii osutavad E. Keemani poolt saadetud e-kirjad,

et ta teeb ettepanekuid ja esitab asjaolusid kostja nimel, tsiviilasjas nr 2-17-16605 esitatud

hagiavalduses on kirjas, et OÜ Flaperon ja kostja vahelisi lepingulisi läbirääkimisi pidas,

nendevahelise müügilepingu ja hagi koostas kostja nõustaja E. Keeman. Tsiviilasjas nr 2-17-

16605 kostja tolleaegse juhatuse liikme E. Menovi vande all antud ütluste kohaselt on ta drooni

näinud ainult piltidel ja videos. Arvete ja raamatupidamisega kostja ettevõttes tegeles nõustaja

ja prokurist E. Keeman. Sellises olukorras tuleb lugeda, et E. Keeman oli isik, keda kostja

kasutas oma majandus- ja kutsetegevuses juba perioodil, mil E. Keeman avaldas hagejale, et

õhusõiduki platvorm on vahetanud omanikku, omanik on kostja ja platvormi edasiseks

kasutamiseks tuleb kostjaga sõlmida rendileping riigihanke kaudu.

TsÜS § 90 lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu

rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Hageja on maksnud kostjale arvete alusel kokku 127 365 eurot. Kuna pettuse mõjul tehtud

tehing on kehtivalt tühistatud, on langenud ära tehingust tulenev kohustus õhusõiduki platvormi

kasutamise eest rendi maksmiseks. Kostja on saanud hagejalt õigusliku aluseta 127 365 eurot,

mis tuleb hagejale tagastada. VÕS § 1028 lg-s 2 loetletud asjaolusid, millest tulenevalt oleks

tagasinõue õigustamatu, ei ole esitatud. Hageja viivise nõue VÕS § 113 järgi on põhjendatud.

Rahaline kohustus on muutunud sissenõutavaks alates hageja teatatud tagastamise tähtaja (15.

aprill 2018) järgmisest päevast, s.o 16. aprillist 2018.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt leidnud, et hageja on lepingu pettuse alusel

kehtivalt tühistanud. Hagejale olid kõik etteheidetavad asjaolud juba lepingu sõlmimise ajal

teada. Hageja ja uurimisgrupi liikmed olid teadlikud, et kostja ostab seadme OÜ-lt Flaperon

(s.o uurimisgrupi liikmetele S. Heeringule ja S. Maripuule kuuluvalt osaühingult) ja rendib selle

seejärel hagejale. Hageja oleks hoolsa hankijana pidanud E. Keemani seotusest kostjaga

teadma. Tegemist on registriandmetest tuvastatava informatsiooniga. Uurimisgrupi liikmed

teadsid või pidid lepingu alusel seadme rentimisest teadma, sest olid kaasatud lepingu täitmist

kajastavasse kirjavahetusse. S. Heering oli kuni 13. aprillini 2017 (ehk riigihanke algatamise

ajal) kostja ainus juhatuse liige ning pidi seetõttu E. Keemani seotusest kostjaga teadma.

Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 339 lg-t 1. Maakohus on rajanud otsuse valele eeldusele,

et rendilepingu täitmine eeldab omandi olemasolu. Rendilepingu eseme kasutamiseks andmise

kohustus seisneb valduse loovutamises. See ei pea toimuma otsese valduse üleandmise teel,

vaid lepingu sisust tulenevalt võib vastava kohustuse kohane täitmine seisneda ka kaudse

valduse või kaasvalduse võimaldamises. Kostja on seadme üle ja kasutamist võimaldanud.

Asjaolu, et leping hageja ja kostja vahel sõlmiti enne, kui müügileping kostja ja OÜ Flaperon

vahel, ei muuda hilisemat lepingu täitmist ebaseaduslikuks või tingimustele mittevastavaks.

Hagejal esines reaalne vajadus riigihanke korraldamiseks, et seadustada seadme kasutus Instigo

Eesti OÜ poolt tellitud rakendusuuringus ja tagada intellektuaalomandiõiguste üleminek Instigo

Eesti OÜ-le. Seadme rentimise kulud oli Instigo Eesti OÜ-ga kooskõlastatud ning viimase poolt

finantseeritud. Riigiasutustel on kohustus korraldada enda vajadusteks seadmete jms tellimine

just hangete kaudu (riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 1 ja lg 2 p 1).

Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 188 lg-t 2 ja ebaõigesti tuvastanud, et seade ei olnud

kostja omandis ega valduses. Lepingu täitmise perioodil oli OÜ Flaperon ja kostja vaheline

müügileping kehtiv, selles sätestatud omandi ülemineku tingimus oli täidetud ning

OÜ Flaperon taganes müügilepingust alles peale lepingu täitmist. Lepingust taganemine ei too

kaasa lepingu kehtetust. Tsiviilasjas nr 2-17-16605 tehtud otsusest nähtub samuti, et OÜ

Flaperon pidi olema seadme kostjale üle andnud, kuna vastasel juhul ei oleks OÜ-l Flaperon

olnud võimalik müügilepingust taganeda. Antud vaidluses maakohtu otsuse kehtima jäämisel

tekib olukord, kus tsiviilasjas nr 2-17-16605 ja antud tsiviilasjas tehtav otsus on omavahel

otseses vastuolus, kuna tsiviilasjas nr 2-17-16605 leiti, et seadme valdus on kostjale üle antud,

kuna vastava otsuse kohaselt oli OÜ-l Flaperon tekkinud õigus kostjale arveid esitada ning

nende tasumist nõuda.

Maakohus on jätnud ekslikult TsÜS § 92 lg-t 5 kohaldamata. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt ei või

tehingu teinud isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu

sisule kandis eksimuse riisikot. Kostja ega E. Keeman ei saa vastutada hageja inventari

tundmise eest. Hagejal tuli riigihanget korraldades ja lepingut sõlmides rakendada suuremat

hoolt ja selgitada välja riigihanke vajadus ning hiljem kontrollida lepingu korrektset järgimist.

Kostja ei ole tahtlikult ebaõigeid andmeid avaldanud ega soovinud hagejat endaga tehingut

tegema kallutada. Kostjal puudus tahtlus hagejat eksitada. Kostja uskus müügilepingu kehtivust

ja lähtus riigihanke vajadusest rakendusuuringu jaoks.

Maakohus on ekslikult leidnud, et E. Keemani tegevus enne lepingu sõlmimist on kostjale

omistatav. E. Keeman sai kostja prokuristiks ja juhatuse liikmeks alles mitme kuu möödumisel

lepingu täitmisest ning kostja nimel sõlmis hagejaga lepingu E. Menov. Vähemusosaniku

teadmine ei ole samastatav kostja teadmisega ning maakohus on otsuses vääralt sisustanud

TsÜS § 132 lg-t 1.

S. Maripuu, S. Heeringu ja K.-E. Seegeli ütlused on ebausaldusväärsed, kuna tegemist on

selgelt erapoolikute isikutega. Tunnistajate ütlused on eluliselt ebausutavad.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda. Vastuse kohaselt on otsuses õigesti tuvastatud E. Keemani tegevuse omistamine

kostjale. Kostja vastutab E. Keemani poolt ebaõigete asjaolude avaldamise eest TsÜS § 132 lg

1 või TsÜS § 94 lg 4 alusel. Pettusele tuginemisel ei ole oluline, kas E. Keeman oli pettuse

toimepanemise hetkel kostja esindaja. Piisab, kui E. Keeman oli isik, kes tegutses kostja

huvides ja kelle poolt toimepandud pettust kostja aktsepteeris.

Kostjal pole kunagi olnud seadme omandit ega valdust. Hagejal puudus vajadus seadet kostjalt

rentida. Hageja esitas tühistamisavalduse tähtaegselt. Kostja tuginemine seadme rendivajaduse

sisustamisel intellektuaalomandi õiguste ülemineku tagamise vajadusele on alusetu. On

arusaamatu, milliste droonkopteriga seotud intellektuaalomandi õiguste ülemineku tagamiseks

pidanuks hageja seda kelleltki rentima. Hageja poolt Instigo Eesti OÜ tellimusel läbi viidud

rakendusuuringu eesmärgiks ei olnud droonkopteri arendamine.

Tunnistajad S. Heering ja S. Maripuu ei olnud teadlikud E. Keemani ja kostja korraldatud

pettusest. Kostja väide, et üle kuulatud tunnistajad on ebausaldusväärsed, on alusetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, millega maakohus hagi rahuldas, tuleb tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja

kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

7. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja korraldas riigihanke nr 184118, mille eesmärgiks

oli rentida eksperimentaalelektroonika arenduseks ja testimiseks ning andmekogumislendude

teostamiseks kaks erineva varustustasemega bensiinimootoriga kopter-tüüpi mehitamata

õhusõiduki süsteemi (I kd, tl 9). Hageja tunnistas edukaks kostja pakkumise. Hageja kui tellija

ning kostja kui töövõtja sõlmisid 24. mail 2017 lepingu nr 4.2-3/6-2017, mille p-i 1 järgi on

hagejal õigus saada hankelepingu perioodi vältel õhusõiduk enda valdusse vastavalt vajadusele

ja tasu (rent) kujuneb tunnipõhise arvestuse põhjal. Ehkki pooled on lepingus ennast nimetanud

töövõtjaks ja tellijaks, on menetluse kestel hageja tuginenud üürilepingu regulatsioonile, kostja

ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

Hageja leiab, et ta on 24. mai 2017 sõlmitud lepingu tühistanud 29. märtsi 2018 avaldusega kui

pettuse või eksimuse teel sõlmitud lepingu. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et ta on

kehtivalt kostjaga sõlmitud lepingust taganenud.

Hageja soovib tühistatud tehingu alusel kostja poolt saadu tagastamist, alternatiivselt

taganemisega lõppenud lepingu alusel üleantu tagastamist.

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb õigusliku aluse puudumise tõttu jätta

rahuldamata.

Esmalt peatub maakohus hageja ja kostja vahel sõlmitud hankelepingu tühistamisel

kostjapoolse pettuse tõttu TsÜS § 94 lg 1 alusel.

Küsitav on, kas hankelepingute kehtivusele saab hankija, kui hanke läbiviia, tugineda ka siis,

kui ei ole järgitud hankelepingu vaidlustamise korda. Hankelepingu tühisuse puhul kohaldub

Riigihangete seadus (RHS) ja lepingu tühisusele on RHS § 121 lõikes 1 sätestatud alustel

võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt riigihangete

seaduses sätestatule. RHS § 124 lg 1 sätestab alused, mille esinemisel on hankijal õigus

hankeleping erakorraliselt enne tähtaega üles öelda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on hinnanud

riigihanke menetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu sätete kehtivust töövõtja nõude alusel

13. detsembri 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-2810, samuti hankelepingu hankijapoolset

ülesütlemise õigust 13. juuni 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-13032. Riigikohus leidis, et

RHS- iga ei ole välistatud üldiste VÕS-is sätestatud kestuslepingu erakorralise ülesütlemise

aluste kohaldumist hankelepingutele. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilseadustiku

üldosa tehingute kehtivust puudutavad sätted on kohaldatavad hankijapoolse hankelepingu

kehtetuse vaidlustamisele siis, kui need sätted ei ole vastuolus Riigihangete seaduse

regulatsiooni eesmärgiga.

9. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine

temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja

tugineb menetluses esiteks sellele, et kostjaga lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke

läbiviimiseks puudus vajadus (hagiavalduse p 14), hagejat veenis hanget läbi viima hageja

töötaja E. Keeman, kes on praegusel hetkel seotud kostjaga. Seega puudus hageja väitel tehingu

majanduslik alus juba selle sõlmimise hetkel.

Ringkonnakohus leiab, et hageja kanda on see majanduslik risk, mis on seotud tema poolt

läbiviidud riigihanke otstarbekusega. Hageja poolt läbiviidud riigihange on kehtiv, seda ei ole

vaidlustatud. Kui kehtiva hanke alusel on sõlmitud selle võitjaga leping, tuleneb riigihanke

olemusest see, et hankija ei saa lepingu kehtivuse vaidlustamisel tugineda vähesele eeltööle või

üksikute töötajate tegevusele riigihanget ettevalmistavas staadiumis. Põhjendatud ei ole

tsiviilõigusliku hankelepingu kehtivuse ohtu seadmine põhjusel, et lepingule eelnenud

riigihankes tehti viga selle korraldamise majandusliku kasumi hindamisel. Hageja tunnistaja

K.-E. Seegeli ütluste kohaselt oli E. Keeman hageja projektijuht, kelle ülesannete hulka kuulus

riigihanke korraldamine. Projektimeeskond oli suurem, K.-E. Seegel luges meeskonda

kuuluvaks kõiki, kes said projekti eelarvest töötasu, tema ütluste kohaselt „Olid: E.Keeman ja

Rohelohe OÜ, tehnilise poole arendusmeeskonna pealt Siim Heering ja Siim Maripuu koos

kahe töötajaga, lisaks geoinfo töörühm, akadeemiast haldusdirektor, raamatupidaja,

finantskontroll, kokku üle 10 inimese.“ Hageja kui riigivõimu institutsioon viis läbi riigihanke

ning selle alusel sõlmitud lepingu kehtivus ei saa olla sõltuvuses töötajate ebaõigetest

hinnangutest tehingu majandusliku aluse kohta hanget ettevalmistavas faasis. Hageja väide,

mille kohaselt puudus tal vajadus seadmete eest renti maksta, kuna ta oleks saanud neid esemeid

kasutada tasuta, ei oma seega praegusel juhul lepingu kehtivuse suhtes tähendust.

10. Hageja tugineb menetluses järgnevalt sellele, et kostjal ei ole kunagi olnud ei omandis ega

ka valduses lepingus ja selle alusel koostatud üleandmise-vastuvõtu aktis kirjeldatud

mehitamata õhusõiduki platvormi, seega on kostja hoidnud hagejat tahtlikult ebaõigete andmete

avaldamisega pettuses.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et lepingu eseme

käsutamise õigusest (24. mai 2017 hankeleping sõlmiti varem kui kostja sõlmis müügilepingu

rendilepingu eseme omandamiseks) sõltub lepingu kehtivus. Maakohus on jätnud tähelepanuta

VÕS § 12 lõike 1, mille järgi ei mõjuta tehingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli

selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada

lepingu esemeks olevat asja või õigust. Hageja esindaja tõlgendus, mille kohaselt omab

praegusel juhul tehingu kehtivusele tähendust see, et hagejal ei tekkinud ka tulevikus eseme

käsutamise õigust, ei ole õiguslikult põhjendatud. Leping loetakse kehtivaks ka siis, kui asjad,

mida lepingu alusel oleks tulnud üle anda, on lepingu sõlmimise hetkel hävinud või kohustuse

täitmine on muutunud võimatuks. Käsutusõiguse puudumine tehingu tegemisel ei too kaasa ka

tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu isegi mitte siis, kui tegemist on topeltmüügiga

(vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 12 komm 4.2). Asja

materjalidest ei tulene, et kostja tegevuse eesmärgiks oli hageja kahjustamine. Seega ei ole

õiguslikult põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt omab tehingu kehtivuse juures

tähtsust see, kas kostjal oli õhuseadme rendileandmiseks õigustus hagejaga lepingut sõlmida

24. mail 2017, sest müügileping kostja ja OÜ Flaperon vahel, millega kostja pidi lepingueseme

omandama, kirjutati alla alles 13. juunil 2017. Tähtsust ei oma ka see, kas OÜ Flaperon ja kostja

vahel sõlmitud müügilepingut kokkulepitud viisil täideti.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hankelepingu esemeks oli kahe erineva varustustasemega

bensiinimootoriga kopter-tüüpi mehitamata õhusõiduki hageja valdusse saamine.

Asja materjalide põhjal on pooled lepingu sõlmimisel ühiselt pidanud silmas Flaperon OÜ-le

kuulunud platvormi. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tööd viidi läbi

Flaperon OÜ-le kuunulud tehnikaga. Viimast kinnitavad ka hagiavalduse p 13jj, seadmete

üleandmis-vastuvõtu akt ja hageja tunnistaja S. Heeringu ütlused. Hageja esitatud

dokumentaalse tõendi (I kd, tl 27) kohaselt kinnitavad S. Heering ja S. Maripuu, et

projektimeeskond kasutas Flaperon OÜ-le kuuluvaid mehitamata õhusõiduki platvorme.

Hagiavalduse p-i 16 kohaselt ei ole Flaperon OÜ-l kostja pakkumuses kirjeldatud

konfiguratsioonis mehitamata õhusõiduki platvormi kunagi olnud. Samas ei ole hageja esitanud

sisulisi vastuväiteid sellele, et kostja ostis ja andis hageja kasutusse veel täiendavaid seadmeid.

Hageja väitel loodi osa hankelepingu lisaks oleva tehnilise kirjelduse punktides loetletust alles

rakendusuuringu teostamise käigus. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et projektijärgsed tööd

viidi läbi, hageja enda väitel tehti seda Flaperon OÜ õhusõiduki platvormiga, hageja ei ole

kostjale lepingu eseme suhtes nõudeid esitanud. Seega ei mõjutanud seadmetele täienduste

tegemine asjaolu, et hageja ja kostja vahelise lepingu lisas olevas tehnilises kirjelduses oli

nimetatud ka neid tehnilisi nõudeid, mida Flaperon OÜ mehitama õhusõiduki platvormid ei

täitnud.

12. Hageja esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et tööd viidi küll läbi, kuid mitte

rendilepingu alusel saadud tehnikaga, vaid Flaperon OÜ-le kuulunud tehnikaga.

Ringkonnakohtu hinnangul tähendab hageja seisukoht olemuselt sisulist vastuväidet

kostjapoolse lepingulise kohustuse täitmisele: kostja ei ole lepingu eset hagejale üle andnud.

Nimetatu ei vasta ringkonnakohtu hinnangul aga asja materjalidele. Hagiavalduse kohaselt oli

poolte soov riigihanke korraldamise ja hankelepingu sõlmimisega saada enda kasutusse just

Flaperon OÜ tehnika (hagi p 12jj). Seda kinnitavad nii üleandmise-vastuvõtuakt (I kd, tl 15),

kui ka tunnistaja ütlused (I kd, tl 153 pöördel).

Hankeleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajalisena, kohustus anda seadmeid hagejale

kasutamiseks oli kostjal kuni 30. septembrini 2017. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei

vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et 24. mai 2017 lepingu täitmist akteeriti seadmete

kasutamise aktides 30. juunil 2017, 31. juulil 2017, 31. augustil 2017 ja 29. septembril 2017.

Seega on hageja tunnistanud lepingu täitmist kostja poolt. Kokku tasus hageja kostjale seadmete

eest renti 127 365 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevast tuleneb, et hageja on

viinud tööd läbi rendilepingu esemeks olevate seadmetega. Kas hageja sai esemete valduse

kostjalt, või kolmandalt isikult, ei oma lepingu kehtivuse hindamisel tähendust.

13. Ringkonnakohus leiab, et hagejal puudub alus tehingu tühistamisele eksimuse tõttu. Hageja

tugineb hagis TsÜS § 92 lg 3 p-dele 1 ja 2, mille kohaselt võib tehingu teinud isik olulise

eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt

teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine

oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav (p 1) või tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest

teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega (p 2). Hageja

avaldas kostjale, et kostjal on olemas pakkumuses, lepingus ja selle alusel koostatud

üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud mehitamata õhusõiduki platvorm, mida hagejale

kasutusse anda. See info oli hageja väitel ebaõige. Ringkonnakohus võttis lepingueseme

käsutamise õiguse mõju kohta lepingu kehtivusele otsuse p-s 12. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et hageja tunnistaja K.-E. Seegel ütluste kohaselt vormistas ta üleandmis-

vastuvõtu akti, teades, et seade on sama, mille kostja ostis Flaperon OÜ-lt (I kd, tl 153 pöördel),

seega teadis hageja, milliste seadmetega on tegemist.

14. Hageja väitel on tal õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi, mille kohaselt võib

lepingupool lepingust taganeda, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool

olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Ringkonnakohus leiab, et

hageja ja kostja vahelisest lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Hageja väitel ei ole

kostja täitnud lepingus sätestatud põhikohustust, anda hageja kasutusse üle riigihanke

tehnilisele kirjeldusele vastav mehitamata õhusõiduk. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei

nõustu.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esindaja ja kostja esindaja poolt on alla kirjutatud

seadmete üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tl 15). Hageja väitel on kostja kinnitanud, et

tegemist on sama kopteriga, mida kasutab Flaperon OÜ (I kd, tl 116). Hageja väitel täitis kopter

oma eesmärgi. Lepingu p-i 4 kohaselt määrab tellija oma esindaja töövõtjale vajaliku

informatsiooni andmiseks, teenuse lepingutingimustele vastavuse kontrollimiseks ning tööde

üleandmise-vastuvõtmise kontrollimiseks. Vaidlust ei ole menetluses selles, et lepingu alusel

üleantu puudustele ei ole hageja varasemalt tuginenud. Hageja kasutas seadet rohkem kui 4

kuud, tasus kostjale seadme kasutamise eest. Tööd akteeriti juunis, juulis, augustis ja septembris

2017. Hageja on tasunud õhusõiduki platvormi kasutamise eest rendilepingu alusel kostjale

nelja ülekandega 127 365 eurot (koos käibemaksuga). Leping on kohase täitmisega lõppenud.

15. Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd

ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, sellest tulenevalt muudab menetluskulude

jaotuse maakohtu menetluses ning maakohus ei ole kostja menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust hinnanud, ei saa seda teha esimesena ringkonnakohus alles apellatsioonmenetluse

raames ning menetluskulusid määrab kindlaks asja lahendanud maakohus (TsMS § 174 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke