3-19-1464/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-1464

Haldusasi

ISIS Medical OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.

juuli 2019. a otsuse vaidlustusasjas nr 108-19/209234, millega

tunnistati

kehtetuks

hankija

otsused

riigihankes

„Diagnostikumide ostmine haigustekitajate tuvastamiseks

NAT meetodil koos teostamisvõimalusega täisautomaatsel

analüsaatoril” (hanke viitenumber 209234), tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – ISIS Medical OÜ, esindaja vandeadvokaat Ahti

Kuuseväli, seaduslik esindaja Kaija Kõiv

Vastustaja (hankija) – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum,

seaduslik esindaja Marek Seer, volitatud esindajad Piret

Tamm, Anu Tamm ja Kai Jõers

Kolmas isik (vaidlusaja vaidlustusmenetluses) – aktsiaselts

Surgitech, esindaja advokaat Toomas Laanemaa, volitatud

esindaja Avo Karus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10. septembril 2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta ISIS Medical OÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista ISIS Medical OÜ-lt aktsiaseltsi Surgitech kasuks välja menetluskulud 1423

(üks tuhat nelisada kakskümmend kolm) eurot ja 33 senti.

3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.

4. Tagastada sihtasutusele Tartu Ülikooli Kliinikum 12. septembril 2019 esitatud

täiendavad tõendid.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. septembril 2019 (HKMS § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi hankija või vastustaja) alustas 20. mail

2019 avatud hankemenetlusena läbi viidavat riigihanget „Diagnostikumide ostmine

3-19-1464

2(13)

haigustekitajate tuvastamiseks NAT meetodil koos teostamisvõimalusega täisautomaatsel

analüsaatoril“ (viitenr 209234). Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli madalaim hind.

Pakkumuse esitasid kolm pakkujat, sh ISIS Medical OÜ ja aktsiaselts Surgitech. Parima

pakkumuse tegi ISIS Medical OÜ, kellele järgnes aktsiaseltsi Surgitech pakkumus. Hankija

otsustas 20. juuni 2019. a protokollilise otsusega kõigi pakkujate pakkumused vastavaks

tunnistada. Hankija tunnistas 25. juuni 2019. a otsuse nr 1.3-1/239 p-ga 2 edukaks ISIS Medical

OÜ pakkumuse.

2. Aktsiaseltsi Surgitech esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija 20. juuni 2019. a otsuse, millega tunnistati ISIS Medical OÜ pakkumus vastavaks, ja

hankija 25. juuni 2019. a otsuse nr 1.3-1/239 p 2 kehtetuks tunnistamiseks. VAKO rahuldas 22.

juuli 2019. a otsusega vaidlustusasjas nr 108-19/209234 vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks

hankija 20. juuni 2019. a otsuse ISIS Medical OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta

riigihankes nr 209234 ning 25. juuni 2019. a otsuse nr 1.3-1/239 p 2.

VAKO asus kokkuvõtvalt järgmistele seisukohtadele.

2.1. Kolmanda isiku (ISIS Medical OÜ) pakkumus ei vasta riigihanke alusdokument „Tehniline

ettepanek“ (TE) p-le 7.3. Kolmas isik esitas oma pakkumuses TE p 7.3 osas üksnes paljasõnalise

kinnituse „Jah, tehniku koolitus on kinnitatud tootja poolt 16-31 Juuli 2019 ning installeerimise

ajaks on see kindlasti olemas“. Selline kinnitus pakkuja enda poolt ei täida nõuet esitada

pakkumuses „tehniku koolitusplaan“ või vähemasti ei võimalda see hankijal asjaomase

tingimuse täidetust sisuliselt kontrollida. Riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-st 1 tulenevalt

peab pakkumuste vastavuse kontroll olema sisuline, st hankija peaks olema pakkumuse

vastavust kontrollinud sisuliselt, mitte pelgalt formaalselt. Hankijal ei olnud viidatud kinnituse

põhjal kuidagi võimalik sisuliselt kontrollida, kas väidetav koolitus on ka tegelikkuses sellesse

ajavahemikku planeeritud, mis on sellise koolituse sisuks, kes peaks sellisel koolitusel

koolitatavana osalema jne. VAKO ega hankija ei saa arvesse võtta alles vaidlustusmenetluses

esitatud dokumenti (kinnitus süsteemi installeerimise koolituse kohta). Isegi kui kõnealune

kinnituskiri oleks esitatud tähtaegselt või selle hilisem esitamine oleks lubatud, ei oleks sel

tõendiväärtust, sest vastuolus asjaoluga, et dokumendi jaluses on juhtivdirektori P.R. nimi, on

selle tegelikult allkirjastanud keegi G.R., kelle amet ja esindusõigus on täiesti selgusetud.

Kolmas isik ei ole nõuetekohaselt täitnud TE p-s 7.3 sätestatud nõuet esitada pakkumuses

„tehniku koolitusplaan“, samuti ei ole hankija selle nõude täitmist kolmanda isiku poolt

sisuliselt kontrollinud.

2.2. Kuna otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on õigusvastane, on

automaatselt õigusvastane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, kuna

tema pakkumus poleks tohtinud pakkumuste hindamise faasi jõudagi.

2.3. Kuna vaidlustus rahuldati täielikult, mõistis VAKO RHS § 198 lg-st 1 juhindudes hankijalt

vaidlustaja kasuks välja viimase poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses

(1280

EUR)

ja

vaidlustaja

lepingulise

esindaja

kulud

summas

1677

EUR

(käibemaksuga).VAKO mõistis lepingulise esindaja kulud välja koos käibemaksuga.

3. ISIS Medical OÜ esitas 31. juulil 2019 Tallinna Halduskohtusse Tartu Halduskohtule

adresseeritud kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22. juuli 2019. a otsuse, millega

rahuldati kolmanda isiku kaebus ja tunnistati kehtetuks vastustaja otsused riigihankes

„Diagnostikumide

ostmine

haigustekitajate

tuvastamiseks

NAT

meetodil

koos

teostamisvõimalusega

täisautomaatsel

analüsaatoril”

(hanke

viitenumber

209234)

tühistamiseks. Tallinna Halduskohus edastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 40 lg-le 2 tuginedes Tartu Halduskohtule.

3-19-1464

3(13)

Kohus võttis kaebuse 1. augusti 2019. a määrusega menetlusse ja kaasas aktsiaseltsi Surgitech

menetlusse kolmanda isikuna. Vastustaja esitas 7. augustil 2019 vastuse kaebusele (tl 139-141).

Kolmas isik esitas kirjaliku seisukoha 9. augustil 2019 (tl 142-146).

Kohus määras 19. augusti 2019. a määrusega asja läbivaatamise 10. septembril 2019 toimuval

kohtuistungil. Vastustaja esitas täiendava kirjaliku seisukoha 5. septembril 2019 (tl 157-162)

ning kaebaja samal päeval täiendava tõendi (tl 163-170).

4. Kohus rahuldas 2. augusti 2019. a määrusega aktsiaseltsi Surgitech esialgse õiguskaitse

taotluse ning keelas HKMS § 252 lg 4 alusel vastustajal hankelepingu sõlmimise ISIS Medical

OÜ-ga kuni 1. septembrini 2019. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata, mistõttu rakendub

esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lõikes 4 sätestatud tähtpäevani, st kuni asjas kohtuotsuse

või muu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja esitab järgmised väited.

5.1. Kaebaja on Tehnilise ettepaneku (TE) punkti 7.3. täitmiseks esitanud hooldetehniku

koolitusplaani, mis sisaldas koolituse toimumise ajakava, mille kohaselt viiakse koolitus tootja

poolt läbi 16.-31. juulil 2019. Vastustaja tunnistas kaebaja pakkumuse vastavaks, esitamata

lisaküsimusi. Riigihanke alusdokumendid ei esita koolitusplaanile mingeid vorminõudeid,

sealhulgas ei ole nõutav, et koolitusplaani peaks olema allkirjastanud kolmas isik. TE kohaselt

on nõutav pakkuja (s.t kaebaja) poolt koolitusplaani esitamine, mida kaebaja on ka teinud.

5.2. VAKO seisukoht, et kuna koolitusplaan ei sisalda koolituse sisu kirjeldust, puudub hankijal

(vastustaja) võimalus pakkumust sisuliselt hinnata, on vastuolus läbipaistvuse põhimõttega.

Vastustaja ei ole riigihanke alusdokumentides esitanud koolitusplaanile muid nõudeid, kui vaid

see, et koolitusplaan peab tagama selle, et hooldustehnikule peab olema litsents väljastatud

analüsaatori installeerimise ajaks. Koolitusplaanist nähtuvalt toimub hooldustehniku koolitus

juulikuu jooksul, mis tagab litsentsi olemasolu nõutud ajaks. Kui kaebaja pakkumusele

heidetaks ette selliste nõuete rikkumist, mida riigihanke alusdokumentides ei sisaldu, puuduks

kaebajal võimalus hinnata, kas teda on koheldud teiste pakkujatega võrdselt, s.t kas teistele

pakkujatele on esitatud samu, TE-s kehtestamata, nõudeid või on loetud nende pakkumused

vastavaks üksnes ajaplaani kirjeldamise korral (nagu TE-s nõutud).

5.3. Isegi, kui vastustajal oleks kohustus koolitusplaani sisu hinnata, ei saaks olukorras, kus TE

ei nõua koolitusplaani sisukirjeldust, tunnistada kaebaja pakkumust mittevastavaks ilma

koolitusplaani sisu kohta kaebajalt selgitusi küsimata. RHS § 46 lg 4 ja § 114 lg 2 sätestavad

hankija õiguse esitada pakkujale küsimusi pakkumuse selgitamiseks. Pakkumuse

tagasilükkamine ilma selgitusi küsimata oleks üllatuslik ning vastuolus hea halduse tavaga.

5.4. VAKO väidetest ei selgu, millise detailsusega peaks koolituse sisu olema koolitusplaanis

kirjeldatud, et koolitusplaan oleks TE nõuetele vastav. VAKO etteheited vastustajale ei arvesta

hankija õigusega ise määratleda pakkumusele esitatavaid nõudeid. Vaidlust lahendaval organil

puudub õigus hakata pakkumustele esitama nõudeid, mida hankija ei ole ise pakkumustele

püstitanud. RHS § 114 lg-te 1 ja 2 kohaselt hinnatakse pakkumuste vastavust üksnes riigihanke

alusdokumentides kehtestatud nõuetele. Kuna vastustaja luges kaebaja pakkumuse vastavaks,

siis on selge, et ta soovis koolitusplaani nõudega tagada, et hooldustehniku litsents saab

õigeaegselt väljastatud. Hankija ei ole soovinud kontrollida litsentsi väljastamise aluseks olnud

koolituse sisu. Asudes kehtestama pakkumusele nõudeid, mida hankija riigihanke

alusdokumentides ei ole kehtestanud, on VAKO väljunud vaidlustuse lahendamise piiridest

ning see on viinud asja ebaõige lahendamiseni.

3-19-1464

4(13)

5.5. Tõendamaks, et kaebaja pakutud koolitusplaan oli piisav vastustaja soovitud tulemuse –

litsentsi väljastamine enne seadmete installeerimist – saavutamiseks, lisab kaebaja kaebusele

kaebaja poolt planeeritud hooldetehniku koolituse tulemusel väljastatud litsentsi ja selle tõlke.

6. Vastustaja (hankija) toetab esitatud kaebust ja palub, et kohus tühistaks riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22. juuli 2019. a otsuse ja teeks uue otsuse, millega jäetaks kolmanda isiku

kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud, nii vaidlustuskomisjoni menetluses

kui kohtumenetluses, kolmanda isiku kanda. Vastustaja väidab järgmist.

6.1. Kaebaja pakkumus vastas hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Tehnilise

kirjelduse punkti 7.3 järgi pidi pakkuja tingimuse täitmiseks esitama tehniku litsentsi või

koolitusplaani, mille tulemusel saab tehnik litsentsi seadme installeerimise ajaks. Kaebaja esitas

oma pakkumuses punkti 7.3 osas kinnituse („Jah“) ning koolitusplaanina kirjelduse sellest,

millal on plaanis nõutud koolitus. Hankija pidas sellega tehnilise kirjelduse punkti 7.3 täidetuks.

Tingimuse järgi ei olnud nõutud koolitusplaani esitamine mingil kindlal kujul (või eraldi

dokumendina) või ühegi lisadokumendi esitamine koolitusplaani kohta.

6.2. VAKO on seadnud kindlatele kriteeriumitele vastava koolitusplaani esitamise

kontrollikohustuse täitmise eelduseks ehk kui selline koolitusplaan oleks esitatud, siis olnuks

hankijal võimalus võtta seisukoht (viia läbi sisuline kontroll), kas pakkkuja täidab hanke

alusdokumentides toodud tingimusi või mitte. VAKO on oma otsuses sisuliselt asunud

vaidlustama hanke tingimusi. Kui hankija oleks soovinud, et koolitusplaan mingitele

täiendavatele (nagu nt VAKO toodud) nõuetele pidanuks vastama, oleks hankija

sõnastanud/pidanud sõnastama need kriteeriumid ka hanke alusdokumentides, et pakkujad

oleks saanud ja teadnud sellest lähtuda. Pakkumus sisaldas täpselt seda, mida tehnilise

kirjelduse punkt 7.3 nõudis.

6.3. VAKO ei saa hankija poolt pakkumuse vastavuse ja edukaks tunnistamise otsuste

õiguspärasuse hindamisel sisuliseks lähtepunktiks võtta seisukohta, et hanketingimused oleksid

pidanud olema teistsugused, vaid VAKO peab lähtuma kehtivatest hanke alusdokumentides

sisaldunud tingimustest.

6.4. Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda sisulist ega mittesisulist kõrvalekallet tehnilises

kirjelduses esitatud tingimusest.

6.5. Pakkumuses oli öeldud, mis ajavahemikku koolitus on planeeritud ning kuupäevadest oli

ilmne, et tulenevalt hankemenetluse protsessi kestusest ja hanke alusdokumentides ettenähtud

seadme kasutusse andmise ajast toimub koolitus enne kui seade installeeritakse. Seega

võimaldas pakkumus tuvastada, et hankelepingut on võimalik korrektselt täita ehk seadmel on

olemas selle kasutuselevõtu ajaks tehnik, kellel on nõutav kvalifikatsioon seadme

hooldamiseks.

6.6. Vaidluse põhjustanud tingimuse sisuks oli hankija vajadus, et seadme hooldusi viiks läbi

kvalifitseeritud spetsialist ning tingimuses olid ette nähtud alternatiivsed võimalused, mil viisil

tõendada selle vajaduse rahuldamist. Sisuline kontroll ei tähenda, et peaks pakkuja lisaks

nendele kinnitustele, mida on nõutud hanke alusdokumentides, ise täiendavalt veel mingeid

lisakinnitusi ja tõendeid pakkumusele kaasa panema. Või et hankija peaks neid pakkumuse

vastavuse kontrollimisel pakkujalt nõudma hakkama, kui pakkumuses esitatu on piisav või

mingeid kahtlusi esitatu tõelevastavuse osas ei ilmne. Iga tingimuse juures ei pea tegema

ebaotstarbekaid ja ülemääraseid kontrollimistegevusi „igaks juhuks“, kartuses, et vastasel juhul

ei näi hankija kontroll piisavalt „sisuline“.

6.7. Sõnal „koolitusplaan“ ei ole kindlaks määratud erialaspetsiililist (laborimeditsiin)

definitsiooni. Hankija ühendlabori kvaliteedikäsiraamatus ega meditsiinilaborite ISO-

standardites pole mõistet defineeritud. Hankija laborite kasutuses tähendab mõiste, et pakkuja

3-19-1464

5(13)

peab esitama info selle kohta, millal on koolitus plaanis ehk milline on koolitusplaan. Kasutusel

oleva teise termini „koolituskava“ all mõistetakse laborimeditsiinis tavapäraselt, et kirjas peab

olema, mida koolitusel tehakse. VAKO seisukoht mõiste „koolitusplaan“ sisustamisel on ekslik

ja viinud VAKO valedele järeldustele. Vastavalt RHS § 47 lg-le 1 tuleb tehniline kirjeldus

koostada vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet

kasutades.

6.8. Pakkumuse esitamise ettepanekut, mille osaks oli ka tehniline kirjeldus, tuleb tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui saaja seda teadis või pidi teadma. Pakkuja

elementaarne hoolsusnõue on küsida kahtluse korral selgitust. Arvestades, et koolitusplaan ei

ole defineeritud erialaspetsiifilistes dokumentides, tuleb sõna mõista nii nagu hankija seda tegi

ning mis vastab ka tavatähendusele. Pakkuja esitatud kirjeldus sellest, millal on koolitus

plaanis, et selle on kinnitanud tootja (mitte umbmäärane „kolmas isik“, vaid tootja pakkumuses

nimetatud isik) ja et see toimub enne seadme installeerimist, oli täiesti piisav nõude täitmiseks.

6.9. Tehnilise kirjelduse punkti 2.15 osas on hankija jätkuvalt samal seisukohal nagu esitatud

VAKO menetluses. Täiendavas kirjalikus seisukohas leiab hankija, et ISIS Medical pakutav

toode (Alinity m HR HPV Assay) vastab tehnilise kirjelduse punktis 2.15 esitatud nõudele. ISIS

Medical OÜ poolt pakutav HPV test on täielikult valideeritud vastavalt Meijeri kriteeriumitele

kõikide nõuete osas, mida kinnitavad tootja Alinity m HR HPV AMP kit infoleht ja ka tootja

Alinity m HPV Whitepaper. Vastustaja on selgitanud vastavust kriteeriumite kaupa (vt

menetlusdokumendi põhjenduste p 7-12; tl 158-158p).

ISIS Medical OÜ pakutavat toodet on valideeritud Meijeri valideerimisprotokolli järgi. Lisaks

on tehtud võrdlused eelneva meetodiga (Abbott RealTime HR HPV assay-ga), mis on

elementaarne, näitamaks, et uus meetod on samaväärne eelmise versiooniga. Hankija ei ole

seadnud hanketingimuseks teadusartikli olemasolu, seega on vastav etteheide kohatu. Alinity

m HR HPV test ei saa kuidagi olla viidatud artiklis, kuna artikkel on avaldatud aastal 2015,

pakutav meetod tuli turule aga aastal 2019. Samamoodi puudub artiklis viide ka AS-i Surgitech

enda poolt pakutava Cobas 6800 analüsaatoril kasutatava testi osas.

CE IVD-märgise olemasolu on nõue Euroopa Liidus pakutavatele in vitro diagnostikumidele,

selle omistamine aga ei välista diagnostikumi vastavust Meijeri kriteeriumitele.

7. Kolmas isik (aktsiaselts Surgitech, vaidlustusmenetluses vaidlustaja) leiab, et

VAKO otsus on lõppjäreldustes õige ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik leiab, et

kuna aktsiaselt Surgitech on taotlenud hankija otsuste kehtetuks tunnistamist (tühistamist), siis

peaks kohus hindama hankija otsuste õiguspärasust tervikuna, mitte kitsalt ISIS Medical OÜ

kaebuses toodud motiividel. Kohus peaks hindama ka vaidlustuses toodud väiteid ISIS Medical

OÜ pakkumuse mittevastavuse osas. Kolmas isik väidab järgmist.

7.1. VAKO on jõudnud õigele järeldusele, et ISIS Medical OÜ pakkumus ei vastanud

hankedokumentides esitatud nõuetele. VAKO on põhjendatult asunud seisukohale, et ISIS

Medical OÜ lauset „Jah, tehniku koolitus on kinnitatud tootja poolt 16-31 Juuli 2019 ning

installeerimise ajaks on see kindlasti olemas“ ei saa käsitleda TE punktis 7.3 esitatud nõude

täitmisena. See kinnitus, ei täida nõuet esitada pakkumuses „tehniku koolitusplaan“ või

vähemasti ei võimalda hankijal asjaomase tingimuse täidetust sisuliselt kontrollida.

TE punktist 7.3 järeldub üheselt, et pakkuja peab pakkumuses tõendama litsentseeritud

hooldustehniku olemasolu lisades selle kohta vastava litsentsi koopia või juhul, kui litsentsi ei

ole veel väljastatud, tuleks lisada konkreetne koolitusplaan. Hankedokumendi tingimuse

täitmise sisuliseks kontrollimiseks peaks TE punkt 7.3 tulenevalt selline koolitusplaan olema

3-19-1464

6(13)

väljastatud või kinnitatud koolituse läbiviija (mitte aga pakkuja) poolt. Koolitusplaanist peaks

nähtuma kavandatud tegevused jne.

7.2. ISIS Medical OÜ ei ole esitanud pakkumuse vastavaks tunnistamiseks vajalikku dokumenti

st koolitusplaani ning sellist puudust ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate dokumentide

esitamisega vaidlustusmenetluses või küsimuste-vastuste vooruga. ISIS Medical OÜ poolt

peale vaidlustusmenetlust esitatud dokumente sh kaebusele lisatud sertifikaati ei saa arvestada

pakkumuse vastavust hinnates, kuna pakkumusele tuleb anda hinnang pakkumuste esitamise

aja s.o 17. juuni 2019 seisuga.

7.3. Hankija otsust vaidlustades leidis aktsiaselt Surgitech, et ISIS Medical OÜ pakkumus ei

vasta TE p 2.15 esitatud nõudele, mille kohaselt peab HPV DNA test olema kliiniliselt

valideeritud esmasskriininguks vastavalt Meijeri valideerimisprotokollile. Hankija on

hankedokumendis nõudnud, et pakutav test peab olema kliiniliselt valideeritud just Meijeri

protokolli nõuete kohaselt. See tähendab, et test peab olema läbinud valideerimise täpselt

vastavuses Meijeri protokolli nõuetega. Hankija ja ISIS Medical OÜ poolt esitatud

dokumendist ei nähtu detailsed andmed, mille alusel saaks anda hinnangu, et test on tõepoolest

läbinud Meijeri protokolli kohase valideerimise.

7.4. ISIS Medical OÜ poolt esitatud tootja 2. juuli 2019. a kirjas kinnitab tootja ise, et vastuse

koostamise aja seisuga, ei ole uue testi (Alinity m HR HPV ) kohta teadusajakirjanduses

avaldatud ühtegi sõltumatu spetsialisti arvamust testi kliiniliste omaduste kohta (sh puudub

sõltumatu kinnitus, et vastav test oleks läbinud Meijeri protokolli kohase valideerimise) ja seega

puudub igasugune uuringute kvaliteedi tagamisel oluline eelretsenseeritus (peer-review) ja

refereeritavus,

mis

uuringute

tulemuste

tunnustamisel

on

esmase

tähtsusega.

Vaidlustuskomisjonile esitatud 10.-12. mail 2019 Horvaatias toimunud kongressi prof Mario

Poljaki ettekande alusel väidab ISIS Medical OÜ, et Alinity m HR HPV test on kliiniliselt

valideeritud ning sobib esmasskriininguks. Küsimus ei ole aga selles, kas test on kliiniliselt

valideeritud, vaid hankedokumentides hankija poolt kehtestatud nõudele vastamiseks, peab see

test olema läbinud just nn Meijeri protokolli kohase valideerimise. Seda aga ISIS Medial OÜ

poolt pakutava testi Alinity m HPV Assay puhul tehtud ei ole. Sama kongressi ettekande lk-lt

28 (lisatud tõlge eesti keelde) nähtub üheselt ja selgelt, et ISIS Medical poolt pakutav Abboti

Alinity m HR HPV test ei ole kliiniliselt valideeritud Meijeri kriteeriumite kohaselt, mis

tähendab, et pakkumus ei vasta hankedokumendi nõudele (TE p-le 2.15) (kolmanda isiku vastus

kaebusele p 13).

7.5. ISIS Medical OÜ pakkumus ei vasta hankedokumentides esitatud nõuetele ning seetõttu

oleks hankija pidanud ISIS Medical OÜ pakkumuse tagasi lükkama. Tulenevalt RHS §-st 117

lg 1 ei oleks hankija saanud hinnata ISIS Medical OÜ pakkumust. Pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus, millele ei eelne õiguspärast otsust pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta,

ei saa olla kooskõlas RHS-iga ning ainuüksi seetõttu on kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus õigusvastane.

KOHTU SEISUKOHT

8. Asjas on vaidlus eelkõige kaebaja esitatud pakkumuse vastavuse üle. Hankija tunnistas

kaebaja pakkumuse oma otsusega vastavaks ning seejärel parimaks pakkumuseks. VAKO

vaidlustatud otsuse kohaselt on hankija jätnud kaebaja pakkumuse vastavuse sisuliselt

hindamata. VAKO leidis, et kaebaja pakkumus tulnuks tunnistada mittevastavaks, kuna

esitamata oli jäetud hooldetehniku koolitusplaan. Kuna VAKO hinnangul oli ebaõige kaebaja

pakkumuse vastavaks tunnistamine, poleks tema pakkumus tohtinud jõudagi pakkumuste

hindamis etappi ning kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine oli seega samuti ebaõige.

3-19-1464

7(13)

9. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS §

110 lg 2) ning pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimuste ülevõtmist (lg 3). RHS § 114 lg 1 näeb ette, et hankija kontrollib

kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Sama sätte teine lõige näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei

vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija

nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

10. Vaidlus on esmalt selle üle, kas kaebaja pakkumus vastab riigihanke alusdokumendiks

oleva tehnilise ettepaneku (TE) punktile 7.3. Samuti selles, kas VAKO on vaidluse piiridest

väljunud, asudes kehtestama pakkumusele nõudeid, mida hankija riigihanke alusdokumentides

ei ole kehtestanud.

TE punkti 7.3. kehtestab pakkumusele järgmise nõude: „Tõendada litsentseeritud

hooldetehniku olemasolu Eestis. Esitada litsentsi koopia. Litsentsi puudumisel esitada tehniku

koolitusplaan, litsents peab olema analüsaatori installeerimise ajaks.” Litsentsi esitamise nõue

ei olnud seega absoluutne, vaid alternatiivina võis esitada tehniku koolitusplaani tingimusel, et

litsents peab olemas olema analüsaatori installeerimise ajaks.

Menetlusosalised ei ole hanketingimusi vaidlustanud. Samuti puudub vaidlus selles, et

pakkujad pole nõudnud selgitusi hankijalt ning hankija ei ole küsinud pakkumust hinnates

täiendavaid dokumente.

11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole pakkumuse koosseisus esitanud hooldetehniku

litsentsi ega selle koopiat. Hinnanguid pakkumuse vastavusele on vastustaja kajastanud tabelis

(tl 135-137p). Sealt ilmneb, et vastustaja on pidanud p-s 7.3. esitatud tingimust täidetuks

kolmanda isiku puhul, kes on pakkumusele lisanud sertifikaadi. Samuti ka kaebaja puhul,

märkusega, et tehniku koolitus on kinnitatud tootja poolt 16.-31. juuli 2019 ning installeerimise

ajaks on see kindlasti olemas (tl 137p).

Menetlusosalised on erineval arvamusel selles, kas kaebaja on esitanud hanketingimustes

nõutud koolitusplaani ning seega ka laiemalt koolitusplaani mõiste ja olemuse osas.

12. VAKO otsuse p 12 kohaselt ei täida pakkuja enda kinnitus „Jah, tehniku koolitus on

kinnitatud tootja poolt 16-31 Juuli 2019 ning installeerimise ajaks on see kindlasti olemas“

nõuet esitada pakkumuses „tehniku koolitusplaan“ või vähemasti ei võimalda see VAKO

hinnangul hankijal asjaomase tingimuse täidetust sisuliselt kontrollida. VAKO asus enda

varasemale praktikale viidates seisukohale, et RHS § 114 lg-st 1 tulenevalt peab pakkumuste

vastavuse kontroll olema sisuline ning pakkumuse vastavaks tunnistamine tähendab, et hankija

oleks pakkumuse vastavust kontrollinud sisuliselt, mitte pelgalt formaalselt.

VAKO hinnangul peaks selleks, et TE punkti 7.3 nõudele vastavust tõendada ning vastavust

sisuliselt hinnata, olema pakkumusele lisatud nt vastavat koolitusplaani sisaldav dokument koos

asjaomas(t)e isiku(te) või asutus(t)e allkirja(de)ga. VAKO pidas tähtsaks, et hankija saaks

sisulise kinnituse selle kohta, et pakkuja hooldetehnikut ootab ees vajaliku sisuga koolitus ning

koolitus toimub sellisel ajal, et see jõuab lõppeda enne analüsaatori installeerimist. Kui pakkuja

esitab pakkumuses üksnes lakoonilise ja täpsustamata väite mingi koolituse toimumise kohta,

viidates sealjuures kõrvalise isiku kinnitatud plaanile, mida ei ole pakkumusele lisatud, ei ole

pakkumuse vastavus TE p-le 7.3 VAKO hinnangul tõendatud ning sellise teabe pinnalt ei saa

hankija pakkumuse vastavust TE p-le 7.3 sisuliselt kontrollida. VAKO pidas hankija

rahuldumist pakkuja paljasõnalise kinnitusega õigusvastaseks, leides, et sellise kinnituse põhjal

ei olnud hankijal kuidagi võimalik sisuliselt kontrollida, kas väidetavalt vahemikus 16.–

31.07.2019 toimuma pidav koolitus on ka tegelikkuses sellesse ajavahemikku planeeritud, mis

on sellise koolituse sisuks, kes peaks sellisel koolitusel koolitatavana osalema jne.

3-19-1464

8(13)

VAKO leidis ka, et ei saa aktsepteerida alles vaidlustusmenetluses esitatud Abbott GmbH &

Co. KG kinnituskirja selle kohta, et nimetatud äriühing viib Eestis asuvale Field Service

Engineer’le enne süsteemi installeerimist läbi koolituse.

13. Kohtuistungil (alates 10:14:43) väitis kaebaja, et on järginud kõiki hanke

alusdokumentides esitatud nõudeid. Kaebaja on seisukohal, et hankija pole soovinudki sisuliselt

hinnata koolituse sisu ja kvaliteeti. Kaebaja pakkumusele heidetaks tema arvates ette selliste

nõuete rikkumist, mida riigihanke alusdokumentides ei sisaldu. Sellises olukorras puuduks

kaebajal ka võimalus hinnata seda, kas kaebajat on koheldud teiste pakkujatega võrreldes

võrdselt, s.t kas neile on esitatud samu, TE-s kehtestamata, nõudeid või on loetud nende

pakkumused vastavaks üksnes ajaplaani kirjeldamise korral nagu nõuab TE.

Õige on kaebaja väide, et hankija ei ole esitanud koolitusplaanile muid nõudeid, kui vaid et

koolitusplaan peab tagama, et hooldustehnikule peab litsents olema väljastatud analüsaatori

installeerimise ajaks.

Samas nõustub kohus kolmanda isikuga selles, et nõutud oli koolitusplaani, mitte pakkuja

omapoolse vormivaba kinnituse esitamist koolituse läbiviimise kohta. Samuti nõustub kohus

VAKO seisukohaga, et pakkumus peab hanketingimustele vastama pakkumuste esitamise

tähtpäeva seisuga. Vastustaja on hinnanud pakkumuste vastavust 20. juuni 2019. a otsusega (tl

134). Kaebaja ise ega vastustaja pole väitnud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

pakkumuse koosseisus olnuks koolitusplaan või mõni muu koolituse toimumist kinnitav

dokument. Abbott GmbH & Co. KG kinnituskiri koolituse toimumise kohta on dateeritud 3.

juulil 2019 (tl 80, 133).

14. Kaebaja seadusliku esindaja sõnul on nad varem esitanud hankemenetlustes

koolitussertifikaate. Kaebaja esindajale teadaolevalt ei ole koolitajal olemas täpsemalt koolituse

sisukokkuvõtteid, kirjeldusi vms, ainult sertifikaat, mis kinnitab hooldustehniku pädevust

(istungil alates 10:18:09).

Vastustaja esindajad kinnitasid kohtuistungil (alates 10:18:57), et nende huvi on saada

litsentseeritud tehnik, kes paneb masina üles. Tehniku pädevust kinnitab koolituse läbiviija

sertifikaat ning vastustaja ise ei ole pädev hindama tehniku pädevust. Hankijal on lepingus

sätted, mis näevad ette vastutuse seadme mittetähtaegse kasutuselevõtu korral.

Vastustaja sõnul on nad on sagedased hangete läbiviijad taolises valdkonnas ning TE p 7.3.

sõnastus on tavapärane ja hankija tahe p-s 7.3 täpselt kirjas. Vastustaja hinnangul on tegemist

triviaalse nõudega. Vastustaja sõnul on Abbott GmbH & Co usaldusväärne ja nende praktikas

tuntud firma. Samas selgitas vastustaja, et sellise tingimuse sõnastamisega antakse võimalus

hankes osaleda ka uutel pakkujatel, kellel pole pakkumuste esitamise ajaks veel litsentsi.

Vastustaja esindajate väitel võimaldab tingimuste kontrollimine kogumis kindlaks teha

pakkumuse vastavuse.

Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et p 7.3. nõuet ei saa pidada täidetuks, kui pakkuja on

esitanud üksnes lakoonilise ja täpsustamata väite koolituse toimumise kohta, viidates plaanile,

mida ei ole pakkumusele lisatud.

15. Vastustaja on seisukohal, et tuleb eristada koolituskava ja koolitusplaan. Koolitusplaani

nõue samasuguses sõnastuses on nende praktikas tavapärane. Vastustaja on ka kinnitanud, et

täpsemat dokumenti koolituse sisu kohta või koolituse kirjeldust tavapäraselt ei ole. Kolmanda

isiku arvamuse järgi on koolituskava ja –plaan sünonüümid ja praegusel juhul pakkumus hanke

tingimustele ei vasta. Vastustaja on ka selgitanud, et kaebaja on Abbotti firma ametlik esindaja

ja polnud kahtlust, et koolitus läbi viiakse. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et kui ta oleks

soovinud tootjapoolset kinnitust koolituse kohta, oleks nad sellise nõude ka hankedokumentides

sõnastanud. Hankija väitel on tal piisav ülevaade asjaomasest turust (istungil alates 10:28:25)

3-19-1464

9(13)

16. Koolitusplaani üldkehtivat legaaldefinitsiooni ega ka definitsiooni riigihankemenetluste

tarbeks kehtiv õigus ei sätesta. Vastustaja on ka märkinud, et puudub vastav laborimeditsiini

valdkonna termin. Siiski võib kehtivast õigusest leida erinevate valdkondade õigusakte ja –

norme, mis võimaldavad järeldada, et koolitusplaaniks ei saa pidada isiku enda üldsõnalist

kinnitust koolituse toimumise kohta mingis ajavahemikus. Näiteks kaitseministri 25. detsembri

2015. a määrus nr 4 Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord (§-d 4 ja 6);

sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise

nõuded“ § 8 lg 2; majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määrus nr 96 §

13. Viidatud õigusnormid ei võimalda järeldust, et pakkuja teadet selle kohta, millal

eeldatavasti toimub nõutav koolitus, saaks pidada koolitusplaaniks. Ka valikuline otsing

Google’i otsingumootorit kasutades1 viitab, et koolitusplaan on kava või dokument, mis avab

muuhulgas ka koolituse sisu, mahtu jms . Seega ei ole alust arvata, et hankija oleks kaebaja

pakkumust hinnates saanud lähtuda koolitusplaani tavatähendusest.

Vastustaja on rõhutanud, et vaidlusalane sõnastus on tema hangetes tavapärane ning

turusituatsioon on talle teada, pakkujate ring, kes võiksid vastava valdkonna hangetes

pakkumuse esitada, välja kujunenud, ning seega tingimuse sõnastus ja terminoloogia

võimalikele pakkujatele arusaadav. Samas ilmneb nii kaebaja selgitustest kohtuistungil, et

tavapäraselt on nad esitanud hangetes koolitussertifikaate (istungil alates 10:14:19) ning kolmas

isik on enda praktikale tuginedes pidanud tavapäraseks sertifikaadi esitamist ning selgitanud,

et sellist vajadust ette teades astub äriühing vajalikke samme. Kolmanda isiku esindaja märgib,

et tema hankemenetluste kogemuste põhjal on hanketingimustes tavaliselt sertifikaadi nõue.

Kui sertifikaadi vajadus on pakkumuse tegemisest huvitatud isikule teada, muretsetakse see

varakult (istungil 10:25:48). Kolmas isik on arvamusel, et võivad lisanduda ka uued pakkujad,

kelle jaoks ei ole tegemist tuttava praktika ja mõistekasutusega. Kohus nõustub selle

seisukohaga. Hankija ei saa tingimusi kehtestades eeldada, et pakkujateks saavad olema üksnes

olemasolevat situatsiooni hästi tundvad ja hankija varasema praktikaga, sh terminite

sisustamisega kursis olevad ettevõtjad. Ka RHS § 87 lg-st 1 tuleneb, et hankelepingu ese peab

hanke alusdokumentides olema kirjeldatud kasutades vastavas valdkonnas tegutsevatele

isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. RHS § 51 järgi võib avatud

hankemenetluses pakkumuse esitada iga ettevõtja, kelle osalemine riigihankes ei ole välistatud

RHS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud piirangute alusel.

17. Kohus nõus VAKO ja kolmanda isiku seisukohaga, et koolitusplaani esitamise nõuet ei

saa täidetuks lugeda üksnes pakkuja enda kinnituse esitamisel. Asjaolu, et koolitus, millest

pakkuja pakkumust esitades vastustajat teavitas, on lõppkokkuvõttes toiminud ja

hooldustehniku litsents väljastatud (tl 8-9), ei mõjuta kohtu hinnangut, sest pakkumuse

esitamise aja seisuga pidi olema täidetud kas sertifikaadi või koolitusplaani esitamise nõue.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et VAKO on hakanud hankija asemel omalt poolt tingimusi

kehtestama. Kohtu hinnangul on tegemist VAKO põhjendustega koolitusplaani mõiste

avamisel ja p-s 7.3. sätestatud nõude hindamisel. Seega ei ole VAKO kohtu arvates väljunud

vaidluse piiridest. Isegi kui vastustaja jaoks on tavapärane praktika käsitada pakkuja

paljasõnalist kinnitust koolitusplaanina ja käesoleva haldusasja kaebaja ja kolmas isik

pakkujatena on hankijale tuntud pakkujad ning oma valdkonnas kogemustega hangetel

osalejad, ei oleks põhjendatud järeldus, et hankija tahte kohaselt oli tingimust kehtestades

koolitusplaanile anda selline tähendus nagu hankija seda tegi. Taoline lähenemine ei ole

kooskõlas riigihankemenetluse selliste oluliste põhimõtetega nagu läbipaistvus, kontrollitavus,

pakkujate võrdne kohtlemine ja efektiivse konkurentsi tagamine (RHS § 3 p-d 1-3).

1 Nt http://www.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusplaan.html;

https://www.tark.ee/kuidas-teha-koolitusplaan-pohimotted-ja-eesmargid

3-19-1464

10(13)

18. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et VAKO pidas põhjendatult õigusvastaseks

vaidlustusega vaidlustatud otsuseid, kuna ISIS Medical OÜ ei ole täitnud TE p-s 7.3 sätestatud

nõuet esitada pakkumuses „tehniku koolitusplaan“ ning hankija ei ole pakkuja poolt selle nõude

täitmist sisuliselt kontrollinud (VAKO otsuse p 15).

19. Kolmas isik on kohtumenetluses leidnud, et kui halduskohus peaks asuma seisukohale,

et vaidlustuskomisjoni otsus on ebaõige selles toodud motiividel, peaks halduskohus vaatama

vaidluse läbi kogu vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuse piires ning sellega seoses esitas

aktsiaselts Surgitech oma täiendavad seisukohad, miks on hankija otsused ebaõiged ISIS

Medical OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. HKMS § 268 lg-st 2 tulenevalt

võib vaidlustaja või kolmas isik esitada kaebuse VAKO otsuse peale ilma vaidlustuse esemeks

olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub

kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Kohus nõustus kolmanda isikuga, et pärast seda,

kui VAKO otsusega on vaidlustusmenetluses hankija vaidlustatud otsused kehtetuks

tunnistatud, ei riku need enam vaidlustaja õigusi. HKMS ei näe ette võimalust alustada

kohtumenetlust VAKO otsuse põhjenduste kontrollimiseks. Praegusel juhul piirdus VAKO

vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust kontrollides üksnes hinnanguga TE p-s 7.3. nimetatud

pakkumuse vastavuse eelduse täidetusele. Kuna ISIS Medical OÜ pakkumuse vastavaks

tunnistamise tingis ainuüksi TE p 7.3 osas tuvastatu, leidis VAKO, et puudub tarvidus

analüüsida pakkumuse vastavust TE p-le 2.15. Sellest eeldusest lähtus VAKO ka tunnistades

kehtetuks hankija otsuse parima pakkumuse kohta. Seega ei ole VAKO analüüsinud aktsiaseltsi

Surgitech vaidlustuse väiteid pakkumuse mittevastavusest TE p-le 2.15.

20. Kohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks käsitleda praeguses kohtumenetluses ka

vaidlustaja poolt tõstatatud teist vaidlusküsimust, st kaebaja pakkumuse vastavust TE p-le 2.15.

Kohus kontrollib praeguses menetluses VAKO otsuse kui terviku õiguspärasust.

21. TE p 2.15 nägi ette, et HPV DNA test peab olema kliiniliselt valideeritud

esmasskriininguks vastavalt Meijeri valideerimisprotokollile.

Pakkumuste vastavust hinnates on vastustaja nii kaebaja kui kolmanda isiku pakkumuste osas

märkinud hindamistabelisse „Jah“, st asunud seisukohale, et nende mõlema pakkumus vastab

p 2.15 tingimusele.

22. Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas kaebaja pakkumuse esemeks olev

test on valideeritud vastavalt Meijeri valideerimisprotokollile.

22.1. Kolmas isik on arvamusel, et hankija hankedokumentide kohaselt eeldab esmasskriiningu

testi valideerimine Meijeri valideerimisprotokolli täielikku teostamist ning ei piisa ainult

võrdluskatsetest olemasoleva meetodiga. Valideeritus Meijeri protokolli nõuete kohaselt

tähendab, et test peab olema läbinud valideerimise täpselt vastavuses Meijeri protokolli

nõuetega. Hankija ja ISIS Medical OÜ poolt esitatud dokumendist („Alinity m Whitepaper“) ei

nähtu kolmanda detailsed andmed, mille aluseks saaks anda hinnangu, et see test on läbinud

tõepoolest Meijeri protokolli kohase valideerimise. Kolmas isik väidab ka, et ISIS Medical

esitatud tootja 2. juuli 2019. a kirjast ilmneb, et selle aja seisuga, ei ole uue testi (Alinity m HR

HPV) kohta teadusajakirjanduses avaldatud ühtegi sõltumatu spetsialisti arvamust testi

kliiniliste omaduste kohta (sh puudub sõltumatu kinnitus, et vastav test oleks läbinud Meijeri

protokollikohase valideerimise) ja seega puudub igasugune uuringute kvaliteedi tagamisel

oluline eelretsenseeritus (peer-review) ja refereeritavus, mis uuringute tulemuste tunnustamisel

on esmase tähtsusega. Kolmanda isiku hinnangul kinnitab kaebaja viidatud teaduslik ettekanne

küll valideeritust, kuid mitte selle vastavust Meijeri kriteeriumitele.

Kolmas isik on seisukohal, et nõue oli, et pakutav toode peab vastama tingimustele, kuid ei

näinud ette seda, kuidas seda tõendada ja millise tõendiga hankija piirdub.

3-19-1464

11(13)

22.2. Kaebaja on veendumusel, et tema pakkumuses pakutav test ALINITY m HR HPV on

valideeritud vastavalt Meijer jt valideerimisprotokollile. Oma väite kinnituseks on kaebaja

esitanud Abbot GmbH & Co. KG kinnituse koos tõlkega (tl 165-170). Kinnituskirja kohaselt

on selle allkirjastanud teadusdirektor dr Jens Dhein. Kaebaja istungil: tootja selgitus

valideerimise kohta (viimane tõend) kummutavad kahtlused (alates 10:30 kohtuistungil).

Tootja on esitanud kaebaja hinnangul piisavad erialaspetsiifilised näited. Kaebaja seaduslik

esindaja kinnitas kohtuistungil, et on pöördunud kinnituskirja saamiseks seoses käimasoleva

vaidlusega.

Kolmas isik tõstatas kohtuistungil küsimuse tõendi usaldusväärsusest, väites vastuolusid

dokumendi küljenduses (lehekülgede numbrid) ning dokumendil allkirja puudumist.

22.3. Hankija on jätkuvalt veendunud, et on kaebaja pakkumuse TE p 2.15 tingimuse õigesti

täidetuks lugenud. Hankija on vaidlustusmenetluses väitnud, et kontrollides pakkumuste

vastavust tehniliste tingimuste punktile 2.15 lähtus hankija kõikide pakkujate puhul järgmisest:

1) pakutava toote tootja kinnitusest, et toode vastab Meijeri kriteeriumidele ning on kasutatav

esmaseks emakakaelavähi sõeluuringuks; 2) pakutava toote tootja kodulehel avaldatud

andmetest vastava toote emakakaelavähi sõeluuringuks sobivuse kohta. Nii vaidlustaja kui

ISIS Medical OÜ esitasid nende poolt pakutava toote tootja kinnituse, et HPV DNA test on

Meijer kriteeriumide alusel kasutatav emakakaelavähi sõeluuringu läbiviimiseks. Pakkujate

kinnitus on kajastatud tabelis pakutava diagnostikumi nõuetele vastavuse kohta (tl 135 p).

Vastustaja on ka selgitanud, et kuna ISIS Medical OÜ pakutava toote (ALINITY m HR HPV

Assay) osas ei olnud pakkumuste kontrollimise ajaks ilmunud publikatsiooni refereeritavas

ajakirjas, siis lähtus hankija pakkumuse vastavuse kontrollimisel tootjapoolse infolehe Aliniti

m Whitepare AMD.14122 andmetest ja Abbott kodulehel toodud informatsioonist, mis väidab

selgesõnaliselt vastava süsteemi kasutatavust esmasel emakaelavähi sõeluuringul2.

Hankija märkis vaidlustusmenetluses, et vaidlustaja ja ISIS Medical OÜ poolt pakutavate

toodete valideerimine on viidud läbi sama skeemi alusel. Alinity m HR Assay valideeriti juba

sama tootja poolt turul olnud toote Abbott RealTime High Risk HPV Amplification Kit (Alinity

m Whitepaper AMD.1422) vastu ja Roche valideeris cobas®HPV testi Cobas 4800 süsteemil

uue Cobas 6800 süsteemi vastu.

Vastustaja kinnitab, et nõudis ainult tootja dokumentatsiooni ning selle põhjal on tehniliste

tingimuste kriteeriumid täidetud (istungil alates 10:34:44). Vastustaja on selgitanud

kohtuistungil (alates 11:00:38), et toodet ostes usaldab ta hankeprotsessis tootja informatsiooni

ja muud võimalust usaldusväärse teabe saamiseks ei ole. Erinevatele teadusartiklitele tuginedes

tuleks eelnevalt süveneda teadusuuringute aluseks olnud metoodikatele. Vastustaja selgituste

kohaselt ei olnud tingimusi sõnastades muid alternatiive peale vastavuse Meijeri

kriteeriumidele ning on tavaline protseduur, et vastavust kinnitab tootja (alates 11:07:11).

22.4. Menetlusosaliste seisukohti TE p 2.15 osas kokku võttes peab kohus määravaks, et

mõlemad pakkujad on ühtviisi esitanud nende poolt pakutava toote tootja kinnituse, et HPV

DNA test on Meijeri kriteeriumide alusel kasutatav emakakaelavähi sõeluuringu läbiviimiseks,

ning hankija on pakkumuste vastavust hinnates tuginenud tootja kinnitustele. Sellest nähtub, et

pakkujad on ühtviisi mõistnud tootja kinnituse tähendust pakkumuse hindamisel. Vastustaja on

veenvalt selgitanud, miks ta on pidanud usaldusväärseks tugineda tootja kinnitustele. Kohus on

eelnevat arvestades seisukohal, et praeguses asjas vaidlustatud hankija otsuseid ei ole põhjust

pidada õigusvastaseks TE p 2.15 puudutavas osas.

23. Kaebaja poolt 5. septembril 2019 esitatud tõendi (tl 168-169) kohta leiab kolmas isik,

et tegemist ei ole üldse usaldusväärse tõendiga. Ei lange kokku ka lehekülgede arv ning algselt

2 https://www.molecular.abbott/int/en/products/infectious-disease/alinity-m-hr-hpv-assay

3-19-1464

12(13)

kohtule esitatud dokumendil puudub allkiri. Kohus ei pea asjakohaseks praeguse vaidluse

lahendamisel nimetatud tõendile tugineda, kuna põhiküsimuseks on pakkumuste vastavuse

hindamise õiguspärasus ning selle hinnangu sai hankija anda pakkumuse koosseisus esitatud

dokumentide (sh tootjate kinnitused) põhjal.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

24. Sõltumata kohtu seisukohast TE p 2.15 osas, peab kohus VAKO otsust õiguspäraseks

TE p 7.3. hindamisest tulenevatel põhjendustel. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse

rahuldamata. Seega jääb jõusse VAKO otsus, sh otsuse resolutsiooni p 2, millega mõisteti RHS

§ 198 lg 1 alusel sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum välja aktsiaseltsi Surgitech kasuks

viimase poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv täies ulatuses (1280 eurot) ning lepingulise

esindaja kulud

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab vastavalt HKMS § 108 lg-le 8 tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda.

26. HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt on alus kaebajalt välja mõista kohtumenetluse kolmanda

isiku menetluskulud.

Kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulud haldusasjas nr 3-19-1464 kokku on 2040,83

eurot. Sellest riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest on 15 eurot, esindaja kulud

10. septembri 2019. a avalduse (tl 187-188) järgi 1852,50 eurot ning esindaja kulud seoses

kohtuistungil osalemisega 173.33 eurot (osalemine istungil 1 tund 20 min, arvestusega 130

eurot tund ilma käibemaksuta) (tl 204-206).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus peab põhjendatuks kohtuistungiga seotud kulusid tervikuna. Samuti riigilõivu esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel (kohus rahuldas 2. augusti 2019. a määrusega esialgse

õiguskaitse taotluse). Kaebaja on taotlenud istungile eelnenud menetlusega seotud

õigusabikulude väljamõistmist 14 tunni 15 minuti ulatuses. Kohus peab põhjendatuks

õigusabikulu sellest kahe kolmandiku ulatuses, st 1235 eurot. Kuigi õigusabi hõlmas nii

tegevusi kaebusele vastuse koostamiseks, täiendavate seisukohtade ja tõendite ning esialgse

õiguskaitse taotluse esitamiseks, on vaidlusalused küsimused suuresti samad nagu VAKO

menetluses ja sama esindaja osales ka vaidlustusmenetluses. Seega tuleb kaebajalt kolmanda

isiku kasuks välja mõista kokku 1423 eurot 33 senti.

27. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kolmandalt isikult. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 ning § 109 lg 1 ls-st 4

tulenevalt jäävad kaebaja ja vastustaja kulud nende enda kanda.

28. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum esitas 12. septembril 2019 täiendavalt ISIS

Medical OÜ pakkumuse. Muuhulgas sisaldab pakkumus pakkuja kinnitust tehnilise ettepaneku

p 7.3. osas. Vastustaja on pakkuja pakkumuses esitatud kinnitust sõna-sõnalt kajastanud ka

pakkumuse nõuetele vastavuse tabelis (tl 137p). Seega on pakkuja omapoolne kinnitus

koolituse toimumise kohta usaldusväärselt tõendatud juba hankija poolt koostatud vastavuse

hindamise tabeli kandega ning kohus ei pea vajalikuks võtta pakkumust tõendina haldusasja

juurde.

12. septembri 2019. a menetlusdokumendiga saadetud ISIS Medical OÜ esitatud Alinity m HR

HPV AMP kit infoleht HPV testi kohta on viited infolehe kinnitustele koos väljavõtete tõlkega

3-19-1464

13(13)

esitatud ka 5. septembri 2019. a seisukohas ning tootja kinnituse esitamise üle pakkumuse

koosseisus puudub menetlusosaliste vahel vaidlus.

HKMS § 62 lg 2 ls-st 2 tulenevalt ei ole tõendil asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei

ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

Tartu Halduskohtu otsust on muudetud 22.04.2020 Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon :

1. Rahuldada ISIS Medical OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 16.09.2019. a otsus osas, millega jäeti ISIS Medical

OÜ kaebus rahuldamata ja mõisteti kolmandalt isikult aktsiaseltsi Surgitech

kasuks välja menetluskulud 1423,33 eurot (otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2).

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada ISIS Medical OÜ kaebus ning

tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2019. a otsus nr 108-19/209234

ja

jätta

aktsiaselts Surgitech

kaebus

rahuldamata

ning

mõista

aktsiaseltsilt Surgitech ISIS Medical OÜ kasuks välja esimese astme kohtus

taotletud menetluskulude hüvitamiseks 3292,88 eurot.

4. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud kulude katteks mõista

aktsiaseltsilt Surgitech ISIS Medical OÜ kasuks välja 2802,37 eurot. Jätta

aktsiaseltsi Surgitech ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum kulud nende endi kanda.