2-16-5933/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-5933

Kohtuasi

GP, VR (R), OR ja AV (V) hagi IS (S) ja NS vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.03.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I GP (ik XXXXXXXXXX)

Hageja II VR (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja III OR (ik XXXXXXXXX)

Hageja IV AV (ik XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Hannes Olli

Kostja

I

IS

(ik

XXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kostja II NS (ik XXXXXXXXXXX), esindajad

vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.03.2019 määrus osas, milles maakohus jättis GP-lt, VR-

lt, OR-lt ja AV-lt NS kasuks välja mõistmata maakohtus NS poolt kantud põhjendatud

menetluskulude hüvitamiseks kokku 264 eurot, s.t igaühelt 66 eurot. Samuti tühistada

Harju Maakohtu 29.03.2019 määrus osas, milles maakohus jättis GP-lt, VR-lt, OR-lt

ja AV-lt NS kasuks välja mõistmata ringkonnakohtus NS poolt kantud põhjendatud

menetluskulude hüvitamiseks kokku 986 eurot, s.t igaühelt 246,5 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista GP-lt, VR-lt, OR-lt ja AV-lt NS

kasuks täiendavalt välja maakohtus NS poolt kantud põhjendatud menetluskulude

hüvitamiseks kokku 264 eurot, s.t igaühelt 66 eurot ning ringkonnakohtus NS poolt

kantud põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks kokku 986 eurot, s.t igaühelt 246,5

eurot.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada NS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2) Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja

GP-lt 581,75 eurot, VR-lt 581,75 eurot, OR-lt 581,75 eurot ja AV-lt 581,75 eurot

NS kasuks seoses NS menetluskuludega maakohtus.

3) Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb GP-l, VR-l, OR-l ja AV-l hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4) Jätta rahuldamata NS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 2 590 euro

osas maakohtus.

5) Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja

GP-lt 2 042,3 eurot, VR-lt 2 042,3 eurot, OR-lt 2 042,3 eurot ja AV-lt 2 042,3 eurot

NS kasuks seoses NS menetluskuludega ringkonnakohtus.

6) Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb GP-l, VR-l, OR-l ja AV-l hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7) Jätta rahuldamata NS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 5 333,14 euro

osas ringkonnakohtus.

8) Rahuldada GP, VR, OR ja AV taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks.

9) Tagastada GP-le, VR-le, OR-le ja AV-le hagi tagamise tagatis summas 12 500 eurot

ning kanda see VR arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. GP, VR, OR ja AV (hagejad) esitasid 14.04.2016 Harju Maakohtule hagi IS ja NS vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Maakohus rahuldas 22.06.2017 hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja II esitas maakohtu otsusele Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.

3. Ringkonnakohus tühistas 03.07.2018 maakohtu otsuse kostja II vastu hagi rahuldamise ja

menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis

hagejate maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud nende endi kanda ning kostja II maakohtu

ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdsetes osades nelja hageja kanda. Hagejad esitasid

ringkonnakohtu otsusele Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

4. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse 28.01.2019 menetlusse võtmata.

Maakohtu määrus

5. Maakohus määras 29.03.2019 kindlaks hagejate poolt kostjale II hüvitatavate

menetluskulude suuruse. Kohus mõistis maakohtus kostja II poolt kantud põhjendatud

menetluskulude hüvitamiseks igalt hagejalt kostja II kasuks välja 515,75 euro suuruse

menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Ringkonnakohtus kostja II poolt kantud põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks mõistis

kohus igalt hagejalt kostja II kasuks välja 1 795,8 eurot ja sellelt viivise alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja II maakohtus kantud

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 2 854 euro ulatuses ja ringkonnakonnakohtus

kantud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 6 319,16 euro ulatuses. Kohus rahuldas

hagejate taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks ja tagastas 12 500 euro suuruse tagatise.

Kostja II menetluskulude suurus maakohtus oli 4 917 eurot (käibemaksuga) ja ringkonnakohtus

13 502,34 eurot (käibemaksuga). Maakohtu hinnangul olid nimetatud kulud põhjendatud

osaliselt.

5.1. Maakohtus kantud kostja II menetluskulude osas märkis maakohus järgmist.

Kostja II kulutas perioodil 24.05.2016-08.06.2016 hagiavaldusele vastuse koostamisega

seonduvatele õigusabitoimingutele 14 tundi. Kostjat II esindasid v-adv Meelis Masso ja

vandeadvokaadi abi Indrek Kukk. Maakohtu hinnangul ei olnud vaidlus keskmisest mahukam

ja ajakulukam, mis oleks tinginud kahe esindaja kasutamise vajaduse. Asja ei muutnud

keeruliseks see, et hagejaid oli kokku neli ja laenulepinguid viis. Mõistlik oli hüvitada kostja II

lepinguliste esindajate kulud, mis üksteist ei dubleerinud. Vastus, mille esindajad nimetatud

ajaperioodil koostasid, oli kümme lehekülge pikk (sisuline osa ca viis lehekülge). Selles esitati

vastused kohtu küsimustele, taotleti menetluskulude katteks tagatise andmist ja selgitati tagatise

suurust. Vastuse sisu ja mahtu arvestades, oli nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja

põhjendatud ajakulu 5 tundi. Vastuse koostamiseks ei pidanud kostja II esindajad tutvuma

välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Täiel määral oli

põhjendamatu ajakulu vastuse edastamiseks kohtule läbi e-toimiku.

Tutvumiseks kostja I 27.06.2016 vastusega kostja II taotlusele menetluskulude katteks tagatise

määramisel, ei saanud kostja II esindajatel kuluda enam kui 0,5 tundi. Vastus oli kolm lehekülge

pikk, millest sisuline osa oli ca üks lehekülg. Hagejate kohustust hüvitada kostja II põhjendatud

menetluskulud, ei olnud piiratud toimingutega, mis teostati seonduvalt hageja toimingutega.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegid kostja II esindajad 19.06.2016 päringu Maksu- ja

Tolliametile hagejate varalise seisu kohta, millele kulus väidetavalt 2,5 tundi. Kohtule vastavat

päringut ei esitatud. Kohus pidas päringu koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

Lisaks tõlkisid kostja II esindajad 22.09.2016 JS vastuse eesti keelde, milleks kulus 1 tund.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu, mille hüvitamist saab nõuda

teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Kohane ei olnud rakendada

dokumendi tõlkimisele sama tunnihinda, mis õigusteenuse osutamisele. Põhjendatud oli

rakendada tõlkimisele tunnihinda 50 eurot. Põhjendatud ajakulu oli 1 tund.

Kostja II poolt 26.09.2016 hagile täiendava vastuse koostamise ajakulu 2 tundi oli täiel määral

põhjendatud.

Kostja II esindajate poolt 13.10.2016 sooritatud õigusabitoimingu põhjendatud ajakulu oli 1

tund. Sellest 0,5 tundi oli põhjendatud ajakulu hagejate 12.10.2016 menetlusdokumendiga

tutvumiseks ja 0,5 tundi kostja I 12.10.2016 menetlusdokumendiga tutvumiseks, arvestades

dokumentide mahtu.

Kostja II esindajad töötasid 17.02.2017 läbi materjalid, mille hagejad ja kostja I esitasid

14.02.2017. Kuivõrd kostja II esindajad üksnes tutvusid materjalidega ja enda arvamust kohtule

ei esitanud ning dokumendid ei olnud kuigi mahukad, ei olnud põhjendatud ajakulu

dokumentidega tutvumisele 3 tundi, vaid 1 tund.

Perioodil 19.04.2017-26.04.2017 koostasid kostja II esindajad menetlusdokumendi, milles

esitasid seisukohad, taotlused ja vastuväite kohtu tegevusele. Selleks kulus menetluskulude

nimekirja kohaselt 8,5 tundi. Menetlusdokumendi pikkus oli 10 lehekülge, seejuures sisulist

osa oli 7,5 lehekülge. Dokumendis tõi kostja II esile menetluskäigu ja kordas üle poolte

varasemad seisukohad. Mõistlik ajakulu sellise dokumendi koostamiseks oli 4 tundi. Täiel

määral oli põhjendamatu ajakulu vastuse edastamiseks kohtule läbi e-toimiku.

27.04.2017 valmistus kostja II esindaja kohtuistungiks ja osales sellel 28.04.2017. Kuivõrd

kohtuistung kestis 1,25 tundi, oli kohtuistungile kulunud põhjendatud aeg 1,25 tundi.

Kohtuistungil osales kostja II esindaja v-adv M. Masso. Eraldi kohtuistungi ettevalmistamise

ajakulu kohus hagejatelt väljamõistmiseks põhjendatuks ei pidanud. Kostjal II oli

professionaalne esindus, kes pidi menetluse käigu ja poolte seisukohtadega olema järjepidevalt

kursis.

Kostjale II osutati õigusabi tunnihinnaga 132 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodud tunnitasu

suurus oli mõistlik ja põhjendatud.

Kokku oli kostja II lepinguliste esindajate mõistlike kulude suurus maakohtus 2 063 eurot [(15,25

x 132) + (1 x 50)]. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 otsusele tulid kostja II

menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades, mis tegi iga hageja kohta 515,75 eurot.

Kostja II taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks tuli tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 järgi rahuldada.

5.2. Ringkonnakohtus kantud kostja II menetluskulude osas märkis maakohus järgmist.

Ringkonnakohtus esindasid kostjat II v-adv Aivar Pilv ja v-adv Anneli Aab, kes osutasid

menetluskulude nimekirja kohaselt apellatsiooniastmes õigusabi 65,7 tundi. Hagejate

hinnangul oli sedavõrd suur ajakulu tingitud sellest, et kostjal II olid uued esindajad ja neid oli

kaks, kes dubleerisid tegevusi. Maakohus oli jätkuvalt veendumusel, et vaidluse sisu arvestades

ei olnud põhjendatud kostjal II mitme esindaja olemasolu. Hüvitamisele kuulusid esindajate

kulud, mis üksteist ei dubleerinud. Esindajate vahetamine oli poole õigus.

Arvest nr 20171002 nähtuvalt kulus esindajatel 20 tundi toimiku materjalidega tutvumiseks,

üksteisega büroosiseste nõupidamiste korraldamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks,

apellatsioonkaebuse koostamiseks ja v-adv A. Pilvel kostjaga II nõupidamiseks.

Menetlusdokument oli mahukas (28 lehekülge, millest sisuline osa oli 21 lehekülge). Oli

mõistetav, et selle kirjutamiseks tuli eelnevalt asjaolusid ja tõendeid analüüsida, positsioon

välja töötada, mõju hinnata ning seda kliendiga arutada. Esindajate ajakulust 20 tundi oli

mõistlik ja põhjendatud 19,1 tundi, millest 12,65 tundi oli v-adv A. Pilve ajakulu ja 6,45 tundi

v-adv A. Aabi ajakulu. Ainsana ei olnud põhjendatud mõlema esindaja puhul büroosisesele

nõupidamisele kulunud aeg.

Arvele nr 20171064 lisatud spetsifikatsioonilt nähtuvalt kulus kostja II lepingulistel esindajatel

veel 21,45 tundi apellatsioonkaebuse koostamiseks ja täiendamiseks. Lisaks tegi v-adv A. Aab

24.07.2017 äriregistrisse 13 päringut. Kohus analüüsis apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu

eelmise arve raames, mistõttu ei olnud sellel arvel toodud kulud, mis seondusid sama toimingu

tegemisega, vajalikud ja põhjendatud. Ainsana oli põhjendatud äriregistrisse päringute tegemise

kulu 26 eurot.

Arve nr 20180366 järgi kulus kostja II esindajatel kokku 20 tundi menetlusabi taotluse

rahuldamise määrusega tutvumisele, selle kliendile selgitamisele, tsiviilasja materjalidega

tutvumisele, vastustaja vastuväidetele vastuseks esitatud dokumendi koostamisele ja

täiendamisele, täiendavate tõenditega tutvumisele ja kohtule esitamisele. Lisaks osutas Luisa

Tõlkebüroo Vene Föderatsiooni kohtuotsuse tõlkimisel tõlketeenust. Põhjendatud ajakulu

ringkonnakohtu menetlusabi taotluse rahuldamise määrusega tutvumiseks ja kliendile

selgitamiseks oli 0,5 tundi. Põhjendatud ei olnud eraldi tsiviilasja materjalidega tutvumise

ajakulu. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusele esitatud hageja

vastusega tutvumiseks oli 2 tundi ning sellele seisukoha ja taotluse koostamiseks mõlema esindaja

kohta 2,15 tundi. Tõlkekulu oli asja läbivaatamise kulu TsMS § 144 p 1 kohaselt ning oli vajalik

ja põhjendatud. Kokku oli kõnealusel arvel märgitud põhjendatud ajakulu 4,65 tundi, s.o 1,5

tundi v-adv A. Pilve osas ja 3,15 tundi v-adv A. Aabi osas.

Arvele nr 20180425 lisatud spetsifikatsiooni järgi kulus kostja II esindajatel kohtuistungi

ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kokku 11,25 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt

toimus 20.03.2018 kohtuistung, mis algas kell 10.20 ja lõppes 12.54, s.t kohtuistung kestis 2,57

tundi. Seega oli kohtuistungile kulunud põhjendatud aeg 2,57 tundi mõlema esindaja kohta, sest

mõlemad esindajad osalesid kohtuistungil. Eraldi kohtuistungi ettevalmistamise, asja

materjalidega tutvumise ja kliendiga konsulteerimise ajakulu väljamõistmist hagejatelt kohus

põhjendatuks ei pidanud, sest kostjat II esindasid kaks professionaalset vandeadvokaati, kes

pidid menetluse käigu ja poolte seisukohtadega olema järjepidevalt kursis. Kokku oli kõnealusel

arvel märgitud põhjendatud ajakulu 5,14 tundi, s.o 2,57 tundi v-adv A. Pilve osas ja 2,57 tundi

v-adv A. Aabi osas.

Arvel nr 20180833 märgitud põhjendatud kostja II esindajate ajakulu hagejate 17.04.2018

taotlusega tutvumiseks oli kummagi esindaja kohta 0,17 tundi. Lisaks kulus esindajatel kokku

3,17 tundi 23.05.2018 seisukoha koostamiseks, mis oli täiel määral põhjendatud. Kokku oli

kõnealusel arvel märgitud põhjendatud ajakulu 3,51 tundi (3,75 tunnist), s.o 0,57 tundi v-adv

A. Pilve osas ja 2,94 tundi v-adv A. Aabi osas.

Arvest nr 20180887 nähtuvalt kulus kostja II esindajatel kohtuistungiks ettevalmistamisele ja

osalemisele kokku 5 tundi. Kohtu hinnangul oli sellest põhjendatud 1 tund kummagi esindaja

kohta kohtuistungil osalemisele. Kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu ei olnud põhjendatud,

sest esindajad pidid olema asjaga jooksvalt kursis.

Kostjale II osutas v-adv A. Pilv õigusabi tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta) ja v-adv A. Aab

tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Mõlemad määrad oli mõistlikud ja põhjendatud.

Kokku oli kostja II mõistlike õigusabikulude suurus ringkonnakohtus 7 183,13 eurot [(2 716,5 +

2 230,20) + 20 % + 26 + 320 + 901,14]. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 otsusele

tulid kostja II menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades, mis tegi iga hageja kohta

1 795,8 eurot. Kostja II taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks tuli TsMS § 177 lg 4

järgi rahuldada.

5.3. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas hagi tagamise abinõu, keegi selle peale kaebust ei

esitanud ja kostja II ei esitanud ka hagiavaldust hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks

ning hagejad esitasid kohtule taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks, tuli hagejate taotlus

rahuldada ja tasutud tagatis 12 500 eurot tagastada.

Määruskaebus

6. Kostja II palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus ei määranud kostja II poolt

kantud menetluskulude katteks hüvitist ja palus teha uus lahend, millega avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses rahuldada. Määruskaebemenetlusega

seonduvad kulud palus kostja II jätta hagejate kanda.

Maakohus vähendas põhjendamatult ja meelevaldselt ajakulu õigusabile. Maakohus jättis

seejuures hindamata, kui palju pidi esindaja töötama selleks, et esindatava huvid saaksid

vajalikus ulatuses kaitstud. Menetlusdokumentide koostamine ei ole mehhaaniline töö, vaid

nende valmimiseks tuleb mõelda ja õigusakte uurida. Kohus jättis arvestamata sellega, et

kostja II lepingulised esindajad analüüsisid tsiviilasja materjale, esitasid menetluses taotlusi,

vaidlesid

vastu

hagile,

koostasid

kostja

II

seisukohad

vastuseks

nii

hagejate

menetlusdokumentidele kui ka lükkamaks ümber kostja I poolt menetluses esitatud

(paljasõnalisi) väiteid, valmistusid kohtuistungiks, osalesid kostja esindajana kohtuistungil ja

suhtlesid kliendiga mõistlikus ulatuses. Need tegevused olid lõppkokkuvõttes kõik

põhjendatud, kuivõrd kostja II suhtes jäi hagi tervikuna rahuldamata. Olukorras, kus hagejad

hagesid kostjat II alusetult ja tekitasid talle kahju õigusabikulude näol, oli kostjal II õigus saada

hüvitist menetluskulude kompenseerimisena.

Vaidlus oli keskmisest keerukam ja mitme esindaja kasutamine oli mõistlik. Nimelt olid

laenulepingud sõlmitud suuliselt 10-15 aastat tagasi, laenu üleandmist kinnitavad dokumendid

puudusid ja laenuandjad esitasid nõude mitte üksnes laenulepingu, vaid eelkõige

perekonnaseaduse (PKS) § 18 alusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et praeguses asjas kerkisid

üles menetluslikud ja tõenduslikud küsimused, mis tegid asja keerukaks. Kuigi hagi esitasid

näiliselt hagejad, oli see konstrueeritud pahatahtlikult kostja I poolt.

Tähelepanuta ei saanud jätta ka vaidluse rahalist väärtust. Kostja II kui eraisiku vastu oli

esitatud kokku vähemalt 555 991 euro suurune rahaline nõue, millele lisandus jooksev viivis.

Mida kaalukamad on vaidlusega seonduvad majanduslikud tagajärjed menetlusosalistele, seda

rohkem menetlusosalised põhjendatult panustavad oma positsioonide kaitsmiseks, sealhulgas

vastava õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüsiks.

Kohus vähendas põhjendamatult maakohtumenetluses lepingulise esindaja kulusid.

I. Nii leidis kohus, et hagiavaldusele vastamisega kaasnenud menetluskulud ei olnud

põhjendatud 5 tundi ületavas osas. Seejuures lähtus kohus pealiskaudselt üksnes

lehekülgede arvust. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole dokumendi koostamine mehhaaniline

töö. Lepingulise esindaja töö seisneb probleemi mõistmises ja sellele sobiva õigusliku

lahenduse leidmises. Seega pidi kostja II esindaja analüüsima nii õigusvaidluse

asjaolusid kui ka menetluslikku olukorda. Veelgi enam, 08.06.2016 vastus hõlmas endas

menetluskulude katteks tagatise määramise taotlust, mille kohus täiesti tähelepanuta

jättis.

II. Veel vähendas kohus põhjendamatult perioodil 19.04.2017-26.04.2017 teostatud

tegevustega kaasnenud õigusabimahtu. Koostatud menetlusdokument oli põhjalik ja

argumenteeritud. Ükski väljendatud seisukoht ei olnud ebavajalik või ülemääraselt

paisutatud.

III. Täiesti arusaamatu oli kohtu poolt kohtuistungiks ettevalmistumisega kaasneva kulu

põhjendamatuks lugemine. Olukorras, kus hagi esitamisest oli selleks hetkeks

möödunud ca aasta, oli ilmne, et nii menetlusosalised kui ka nende esindajad vajasid

istungiks ettevalmistumiseks täiendavat aega. On mõeldamatu, et esindaja tuleb

istungile ettevalmistamata.

Kohus vähendas põhjendamatult ringkonnakohtumenetluses lepingulise esindaja kulusid.

I. Kohus

vähendas

põhjendamatult

apellatsioonkaebuse

koostamisega

seotud

menetluskulusid. Apellatsioonkaebuse koostamine eeldab maakohtu otsuse analüüsi,

menetlusosalise varasemate seisukohtade ja väidete pinnalt õigusliku seisukoha

kujundamist ning apellatsioonkaebuse füüsilist koostamist. Kuivõrd maakohus tegi

ebaõige otsuse ja rahuldas hagi kostja II suhtes, oli kostja II sunnitud kandma veelgi

aktiivsemat rolli. Praegusel juhul kulus apellatsioonkaebuse koostamisele ca 40 tundi.

II. Kohus sedastas ebaõigesti, et arvel nr 20180366 näidati esindaja tegevusi 20 tunni

ulatuses, tegelikult oli neid 7 tunni ja 55 minuti ulatuses. Ühtlasi oli arusaamatu, miks

ei olnud esindaja tutvumine tsiviilasja materjalidega põhjendatud. Arusaamatu oli kohtu

järeldus vastustajate 14.11.2017 vastuväidete analüüsile ning täiendavate seisukohtade

koostamisele kulunud õigusabitoimingute mahu osas. Kostja II lepingulistel esindajatel

kulus selleks 7 tundi 55 minutit.

III. Kohus luges läbivalt meelevaldselt põhjendamatuks kuluks lepingulise esindaja

tegevusi seoses istungiks ettevalmistumisega.

IV. Kohus vähendas meelevaldselt arvel nr 201808833 näidatud tegevusi ja määrusest ei

selgunud, missugused konkreetsed arvel näidatud tegevused oli ebavajalikud,

ülemäärased või asjakohatud. Hagejate 17.04.2018 taotlus oli esitatud koos tõenditega

ja nendega tutvumisele ning seisukoha vormistamisele kulus 3 tundi 45 minutit.

Edasine menetluse käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

8. Hagejad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda. Vaidlus

ei olnud keerukas, kohus ei rikkunud põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel

diskretsiooni, hagejate kulud apellatsiooniastmes olid oluliselt väiksemad kui kostja II kulud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab,

et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja

tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis

igalt hagejalt kostja II kasuks maakohtus kantud menetluskuludega seoses välja vähemalt

515,75 euro suuruse menetluskulude hüvitise (kokku vähemalt 2 063 eurot) ja ringkonnakohtus

kantud menetluskuludega seoses välja vähemalt 1 795,8 euro suuruse menetluskulude hüvitise

(kokku vähemalt 7 183,2 eurot). Samuti ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles kohus

rahuldas hagejate taotluse hagi tagamise tagatise 12 500 euro tagastamiseks. Viidatud osas on

maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Määruskaebust kokku võttes on kostja II seisukohal, et kohus vähendas ebaõiglaselt kostja II

kasuks hagejatelt väljamõistetava esindaja kulude suurust, sest kõik kulud oli arvete

spetsifikatsioonides märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Seda enam, et hagejad esitasid

kostja II vastu alusetu hagi, tekitades kahju õigusabikulude näol. Konkreetsete

diskretsioonipiire ületavate tegevustena on määruskaebuse esitaja nimetanud kohtuistungite

ettevalmistamisele kulunud aja arvestamata jätmist, arvel nr 20180366 näidatud esindaja

tegevuse mahu väljatoomisega eksimist ja arvel nr 201808833 näidatud tegevuste arusaamatut

käsitlemist.

Kohus selgitab esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19).

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas

(Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata

maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või

menetlustoimingu

tegemiseks

rohkem

aega,

kui

maakohus

pidas

põhjendatuks.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

Pidades silmas eelnevat, ei saa ringkonnakohus ümber vaadata maakohtu hinnanguid kostjale II

osutatud õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas, maakohtu poolt põhjendatuks

loetud esindaja kulusid suurendades. Tegu on maakohtu kaalutlusotsusega. Kaalutlusotsust ei

muuda ebaõigeks see, et maakohus ei rahuldanud kostja II menetluskulude kindlaksmääramise

avaldust tervikuna. Kuigi kostja II väljus kohtumenetlusest võitjana, ei tähenda see, et kõik

tema kulud esindajale tuleb vastaspoolel hüvitada. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning hindab seda oma siseveendumuse kohaselt.

Kuna menetluskulu, iseäranis õigusabikulu väljamõistmine on oluliselt kaugenenud

totaalreparatsioonist, piiravad vastavad normid hüvitispõhiõigust, kuid on samas vajalikud,

kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses

(Riigikohtu 01.06.2011 otsus asjas nr 3-2-1-17-11, p-d 11 ja 14).

Vaidlustatud lahendist nähtuvalt ei ole õigustatud kostja II väited, et maakohus ületas

diskretsioonipiire, kui jättis arvestamata sellega, et kostja II lepingulised esindajad analüüsisid

tsiviilasja materjale, esitasid menetluses taotlusi (nt menetluskulude katteks tagatise määramise

taotluse), vaidlesid vastu hagile, koostasid kostja II seisukohad vastuseks nii hagejate

menetlusdokumentidele kui ka lükkamaks ümber kostja I poolt menetluses esitatud

(paljasõnalisi) väiteid, osalesid kostja esindajana kohtuistungil, suhtlesid kliendiga mõistlikus

ulatuses jne. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus kõige sellega ja mõistis mh hageja

II nimetatud toiminguid silmas pidades nendele kulunud põhjendatud ja mõistliku kulu

vastaspoolelt välja. Seejuures ei lähtunud kohus üksnes lehekülgede arvust; tegu oli ühe

aspektiga teiste hulgas. Kohus arvestas ka näiteks toimingu või dokumendi sisu ja vajalikkusega

ning materjali mahu ja päritoluga, mis tuli dokumendi koostamiseks läbi töötada. Kohus ei

eelistanud õigesti põhjendatud ja mõistlike kulude suuruse hindamisel hagi hinda teistele

aspektidele.

Küll aga rikkus kohus diskretsioonipiire, kui jättis tervikuna välja mõistmata kohtuistungite

ettevalmistamise kulud. Klindi huvide parimal võimalikul viisil esindamiseks on vajalik, et

esindaja tuleb istungile ettevalmistunult: teab detailideni asjaolusid, õigusvaidluse

probleemseid kohti ning tal on visioon õigusliku käsitluse osas. Ei saa eeldada, et käimasolev

kohtumenetlus või vaidlus on esindaja ainus ettevõtmine ja ta mäletab jooksvalt kõiki detaile,

sh kuid pärast viimase menetlustoimingu tegemist.

Asja arutati kolmel kohtuistungil, mis toimusid 28.04.2017, 20.03.2018 ja 12.06.2018. Esimest

valmistas kostja II esindaja v-adv M. Masso ette 2 tundi, millele vastab 264 eurot (2 x 110

+ km), teist valmistas kostja II esindaja v-adv A. Pilv ette 52 minutit, millele vastab 156 eurot

(0,867 x 150 + km) ja v-adv A. Aab 1 tunni 50 minutit, millele vastab 308 eurot (1,833 x 140

+ km) ning kolmandat valmistas kostja II esindaja v-adv A. Pilv ette 1 tunni 30 minutit, millele

vastab 270 eurot (1,5 x 150 + km) ja v-adv A. Aab samuti 1 tunni 30 minutit millele vastab

252 eurot (1,5 x 140 + km). Arvestades vaidluse mahtu ja olemust ning ettevalmistuse taset

kohtuistungil, olid nimetatud kulud täiel määral põhjendatud ja tulid hagejatelt välja mõista, s.t

hagejatelt tuli kostja II kasuks täiendavalt välja mõista maakohtus kostja II poolt kantud

põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks 264 eurot ja ringkonnakohtus kostja II poolt kantud

põhjendatud menetluskulude hüvitamiseks 986 eurot (156 + 308 + 270 + 252).

Veel on õige määruskaebuse esitaja väide, et maakohus sedastas ebaõigesti arvel nr 20180366

näidatud esindaja tegevuse mahu, väites, et viidatud arve kohaselt osutas esindaja õigusabi

20 tundi. Tegelikult osutasid esindajad hagejale II viidatud arve järgi teenust 7 tunni 55 minuti

ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegu trükiveaga ja kõnealune deklaratiivne sedastus ei

mõjutanud lõpptulemust. Samas leidis kohus õigesti, et sellel arvel märgitud materjalidega

tutvumise kulu ei olnud põhjendatud, sest selle kandmine ei olnud seostatav ühegi toiminguga.

Arve nr 201808833 osas nõustub ringkonnakohus kostjaga II, et selle maakohtupoolne

käsitlemine ei ole sama hõlpsalt jälgitav, kui on ülejäänud määrus. Samas on see süvenenuma

lugemise korral arusaadav ja eksimusteta.

Eelneva tõttu tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Seoses asja lahendava kohtukoosseisu kohtunik Mati Maksingu eemalviibimisega asendab teda

vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 kohtunik Indrek

Parrest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Indrek Parrest