2-19-10684/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2019.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10684

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi ALLECTO hagi G N vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/3894

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktsiaselts ALLECTO (registrikood 10087290,

asukoht Võra tee 31a, 12111, Tallinn, Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Blankin (e-

post: piret.blankin@derling.ee)

Kostja: G N (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame (e-

post ott.saame@concordia.ee)

Menetlustoiming

Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi ALLECTO hagis G N vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/3894.

3. Jätta menetluskulud Aktsiaselts ALLECTO kanda.

4. Välja mõista Aktsiaseltsilt ALLECTO G N kasuks menetluskulud 1260 eurot (sh

käibemaks).

5. Välja mõista Aktsiaseltsilt ALLECTO G N kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

6. Tagastada hageja taotluse alusel menetluses tasutud riigilõivust pool, so 150

eurot,

Advokaadibüroo

Derling

Primus

arvelduskontole

nr

EE322200221063937025.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud

Aktsiaseltsi ALLECTO esitas 16.07.2019 hagi G N vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/3894. 05.09.2019 esitas hageja hagist loobumise

avalduse.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas

tsiviilasjas

ei

kahjusta

hagist

loobumine

avalikku

huvi

ega

puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu

võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud

menetluses riigilõivu 300 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses hagist

loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul pole esitatud kohtule põhjust, mille alusel jätta

menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 168 lg 4. Seega jätab kohus menetluskulud

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palub hagejalt kostja

kasuks välja mõista 1260 eurot, arvestusega, et lepinguline esindaja on teostanud vajalikke

toiminguid 7 h tunnitasu määraga 150 eurot ilma käibemaksuta. Täiendavalt on kostja

palunud TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel märkida, et hageja poolt

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja toob esile, et

materjalide allalaadimine e-toimikust ja süstematiseerimine ei ole esindaja kulu. Samuti leiab

hageja, et kostja vastuse koostamise kulu on põhjendamatult suur, mistõttu kostja

menetluskulud ei saa olla üle 360 euro.

Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kirjeldatud toiminguid ja

toimingutele kulunud ajakulu tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et

arvestades dokumentide mahtu ja sisu on näidatud ajakulu põhjendatud.

Ühtlasi märgib kohus, et kostja taotluses välja toodud lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot

(käibemaksuta) on praegust turuseisu arvestades mõistlik.

Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud summas 1260 eurot (sh käibemaks) ja mõistab

need välja hagejalt kostja kasuks. TsMS § 177 lg 4 ning kostja taotluse alusel mõistab kohus

hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostja kasuks.

TsMS § 178 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik