1-19-2969/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

11. september 2019 Kohtuasja number 1-19-2969 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Martin Timmi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. augusti 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Martin Timm (isikukood 39808104917), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Martin Timmi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. mai 2019. a otsusega tunnistati M. Timm süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 156 päevamäära ulatuses, s.o summas 1560 eurot. KarS § 68 lg 1 ja KarS § 70 lg 2 sätteid kohaldades loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 1500 eurot. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 74 lg 6 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2018. a otsusega nr 1-18-1505 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja 27 päeva ning KarS § 64 lg 2 ja lg 5 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 27 päeva vangistust ning rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 1500 eurot, mis jäeti iseseisvale täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 18. märts 2019.

2. Viru Maakohtu 12. augusti 2019. a määrusega jäeti M. Timm vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.

3. Maakohtu määruse kohaselt on formaalsed eeldused M. Timmi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud, kuid M. Timmi vabastamine ei ole põhjendatud. M. Timm on enda käitumisega kinnipidamisasutuses

2(4) näidanud, et ta ei ole mõistetud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud. M. Timmil puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid ta on loobunud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemisest, eelistades sellele magamist. Läbimata on ka veel mitmed teised tegevused, mis on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seda, et M. Timmi käitumine vajab korrigeerimist, kinnitab see, et tema suhtes on Viru Vanglas 20. juunil 2019 alustatud kriminaalmenetlust nr 19922700067 KarS § 121 lg 1 järgi, mis on tinginud tema suhtes ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil nimetatut ega toonud välja, et uue kriminaalasja näol oleks tegemist suure eksitusega. Ta tõi vaid välja, et „pigem oli seal väike vaidlus“.

4. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Tal on olemas püsiv elukoht ning ka lähedaste isikute tugi. Kohtul arvates pole alust kahelda selles, et M. Timmil on võimalik uuesti tööle asuda MTM katusekate OÜ-s. Süüdimõistetul lasuvad rahalised kohustused (4775 eurot ja 27 senti) raskendavad küll tema majanduslikku toimetulekut, kuid iseloomustuse kohaselt on tema vanemad valmis teda abistama.

M. Timmi sõnul on ta laskunud endale Wismaris ampulli paigaldada, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti nähtub iseloomustusest, et M. Timmi sõnul ampull ei aidanud, kuna ta hakkas koheselt uuesti alkoholi tarvitama.

5. Arvestades M. Timmi senist ükskõikset käitumist enda kohustuste täitmisesse (Harju Maakohtu 18. detsembri 2018. a määrusega pöörati talle Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2018. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna ta tarvitas narkootikume ja ei osalenud sotsiaalprogrammis), puudub kohtul veendumus selles, et ta suudab täita katseaja nõudeid. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et alkoholi ja narkootilise aine sõltuvusest on võimalik niivõrd kergelt lühikese ajaga vabaneda ilma välise abita. Kuna

A. Timm keeldus sotsiaalprogrammis osalemisest, esineb suur oht, et ta jätkab vabaduses olles narkootilise aine ja alkoholi tarvitamist.

6. M. Timmi iseloomustus näitab, et ta omandas põhihariduse 17-aastaselt. Seejärel jätkas ta õpinguid Tallinna ehituskoolis üldehituse erialal. M. Timm jõudis käia koolis esimesed

3 kuud, kuid hakkas siis enda sõnul ühiselamus pidutsema ja kooli enam ei jõudnud. Edasi õppida ta ei planeeri, kuna ei näe sellel mõtet. Karistusregistri andmete kohaselt on

M. Timmi kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab ta esimest korda. Viimaseks kuriteoks on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Viimase kahe kuriteo puhul on kasutanud kehavigastuste tekitamiseks relva. Varguse pani toime grupi mõjul majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta pani kehalised väärkohtlemised ja avaliku korra raske rikkumise toime alkoholijoobes. Korduvad kriminaalja väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja kuritegelikele hoiakutele. Korduv karistatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole M. Timmi teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist.

7. Eeltoodud andmete valguses ja arvestades ka tema senist käitumist kinnipidamisasutuses, ei ole M. Timmi ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel põhjendatud. Kohtu ette ei ole toodud mingeid selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud selliseid kardinaalseid muutusi, mis annaksid aluse uskuda, et ta on enda kriminaalse käitumisega lõpparve teinud ning suudab elada edaspidi õiguskuulekalt. M. Timmi poolt toimepandud kuritegude asjaoludest nähtub, et ta ei oska probleeme ilma vägivallata lahendada ning on seetõttu isegi kehaliselt väärkohelnud enda ema ja ähvardanud õde. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega

3(4) kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks M. Timmi puhul ära uute kuritegude toimepanemist. M. Timm asuks elama koos ema ja õega, kelle suhtes ta on kuriteod toime pannud. Kuna individuaalne täitmiskava on valdavas ulatuses veel läbimata ning karistusega taotletavad eesmärgid saavutamata, esineb oht, et M. Timm jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS

8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Timmi, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

9. Määruskaebuse kohaselt ei jõua M. Timmi vanemad töö kõrvalt majapidamistöödega tegeleda ning M. Timm on nõus neid aitama. Vangla iseloomustus ei ole koostatud

M. Timmi öeldu pinnalt ja ta soovib uut iseloomustust. Tema vastu esitatud süüdistus ei põhine tõel. M. Timm märgib, et kahetseb siiralt oma varasemaid kuritegusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Timmi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

11. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

12. Kolleegiumi hinnangul on M. Timmi määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

13. Maakohus on M. Timmi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates M. Timmi uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-7). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi

4(4) asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada.

14. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Timmi isik, senine elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Nimelt on M. Timmi korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on pannud toime erinevaid vägivallakuritegusid, muuhulgas on ta kehaliselt väärkohelnud ja ähvardanud oma pere liikmeid ning löönud teist isikut avalikus kohas noaga. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholija narkootikumide kuritarvitamine. Kuna M. Timmil on individuaalne täitmiskava valdavas ulatuses läbimata ning ta on keeldunud vanglas sotsiaalprogrammis osalemisest, esineb suur oht, et ta jätkab vabaduses narkootikumide ja alkoholi tarvitamist ning paneb toime uue vägivaldse kuriteo. Maakohus on kõiki M. Timmi iseloomustavaid asjaolusid põhjalikult hinnanud. M. Timmi etteheited vangla iseloomustuse aadressil on paljasõnalised ega anna alust süüdimõistetut iseloomustavates andmetes kahelda. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja

M. Timmi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M. Timmi määruskaebuse Viru Maakohtu 12. augusti 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus