3-19-817/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukooseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-817

Haldusasi

Kangelaste Projekt OÜ kaebus Narva Linnavalitsuse

20. veebruari 2019. a korralduse nr 130-k tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Kangelaste

Projekt

OÜ

määruskaebus

Tartu

Halduskohtu 22. augusti 2019. a määrusele

Kaebaja Kangelaste Projekt OÜ, seaduslik esindaja

Karol Kampus

Vastustaja Narva linn

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta Kangelaste Projekt OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

22. augusti 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. veebruari 2019. a korraldusega nr 130-k andis Narva Linnavalitsus ehitusloa Narva

linnas Kangelaste prospekt 37a asuva kinnisasja hoonestamiseks, sh toiduainete kaupluse

ehitamiseks. Ehitusluba (nr 1912271/04174) kanti ehitisregistrisse 22. veebruaril 2019.

2. Pärast Narva Linnavalitsuse 20. veebruari 2019. a korralduse nr 130-k kehtetuks

tunnistamiseks esitatud vaide tagastamist pöördus Kangelaste Projekt OÜ kaebusega

halduskohtusse, taotledes vaidlustatud korralduse tühistamist.

3. 22. augusti 2019. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Määruse põhjenduste kohaselt ehitusloa andmise korralduse või ehitusloa vaidlustamisel ei näe

õigusaktid ette võimalust esitada kaebus muul eesmärgil kui isiku enda õiguste kaitseks.

Kaebaja väitel on rikutud tema õigusi ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele. Kaebusest

aga ei nähtu, kuidas takistab vaidlustatud korraldus kaebaja ettevõtlust või rikub tema

konkurentsivõimet või mil viisil on vastustaja ebavõrdselt kohelnud kaebajat. See tähendab, et

kaebaja on esitanud kaebuse avalikes huvides, sellist õigust kaebajal ehitusloa vaidlustamisel

ei ole.

Kaebaja tugineb kaebeõiguse alusena sellele, et tal on kavas osaleda Narva linnas Kangelaste

prospekt 37 asuva kinnisasja enampakkumisel ja omandada see kinnisasi ning vaidlustatud

korraldus rikub tema kui naaberkinnisasja tulevase omaniku õigusi. Kinnistusraamatu andmetel

kuulub Kangelaste prospekt 37 kinnisasi pankrotis OÜ-le Krutikus. See, et kaebajal on huvi

Kangelaste prospekt 37 kinnisasja vastu või selle kinnisasjaga seotud plaane või kavatsusi, ei

ole kaebeõiguse alusena piisav.

Ettevõtlusvabaduse riivet seostab kaebaja vastustaja ja Lidl Eesti OÜ vahelise lepingu

tingimustega ja selle kaudu ebaseadusliku riigiabi andmisega. Tegemist on teemaga, mis

ilmselgelt väljub ehitusloa õiguspärasuse üle peetava vaidluse piiridest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kangelaste Projekt OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 22. augusti 2019. a määruse tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.

Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus ettevõtlusvabaduse rikkumist sisuliselt käsitlenud,

märkides paljasõnaliselt, et kaebaja tugineb ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise

rikkumisele abstraktselt. Halduskohtu käsitlusest nähtub, justkui saaks kaebuse menetlusse

võtta üksnes siis, kui kaebaja omandaks Kangelaste prospekt 37 kinnistut ning tõendaks

ehitamise kindlat negatiivset mõjutust selle kinnistu hinnale. See ei ole nii: ettevõtlusvabaduse

rikkumisega on tegemist alati, kui riik rikub kohustust tagada õiguslikku keskkonda vaba turu

toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi

takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Nagu ka detailplaneeringute puhul, võivad

ehituslubadega kavandatavad ümberkorraldused riivata äriühingute ettevõtlusvabadust ning

mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi.

Ühtlasi

tuleneb

kaebaja

subjektiivsete

õiguste

rikkumine

ehitusloa

vastuolust

detailplaneeringuga. Kaebuse peatükkides 2.3-2.5 on kaebaja põhjendanud, et ehitusluba on

vastuolus nii üldplaneeringu kui ka projekteerimistingimustega. Seega, isegi kui kaebaja

ettevõtlusvabadust ega võrdsuspõhiõigust ei oleks rikutud, tuleneks kaebeõigus planeeringutest

ja projekteerimistingimustest tulenevate nõuete rikkumisest

Lisaks on linnavalitsuse erapooliku tegevusega rikutud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele.

Kaebaja õigusi on rikutud ka vaideotsusega, nimelt on vastustaja rikkunud HMS § 86 lg 2

järgset põhjendamiskohustust. Kaebaja õiguste rikkumine vaidemenetluses annab juba

iseenesest talle kaebeõiguse halduskohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse.

Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle

võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Vastuseks

määrusekaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ehitusloa väljastamine rikub tema õigusi.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

8. Kaebaja on piiratud vastutusega äriühing, s.o juriidiline isik. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja

kanti äriregistrisse 19. märtsil 2019, s.o ligi kuu pärast vaidlustatud korralduse andmist ja selle

alusel ehitusloa väljastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 ls 1 kohaselt

juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Sama

paragrahvi teise lõike järgi tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud

registrisse kandmisest. Seega tekkis kaebaja võime omada õigusi ja kohustusi 19. märtsil 2019.

Äriseadustiku § 147 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on põhimõtteliselt võimalik teha tehinguid

äriühingule õiguste ja kohustuste võtmiseks ka enne äriühingu registrisse kandmist, kuid ka sel

juhul lähevad need õigused ja kohustused äriühingule üle viimase registrisse kandmisest. See

võimalus ei ole käesoleval juhul olulise tähendusega, kuna kaebaja äriregistriandmete

väljatrükist (tl 61) ilmneb, et ka kaebaja põhikiri on kinnitatud 19. märtsil 2019. Seega otsustati

kaebaja asutamine tema registrisse kandmise päeval ning ka kaebajale õiguste ja kohustuste

loomisele suunatud tehingud ei saanud varem toimuda. Lisaks ei ole kaebaja väitnud selliste

tehingute tegemist.

9. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse menetlusse võtmisel ja hiljem lahendamisel on

halduskohtul kohustus hinnata vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2 ls 2). Vastavalt tuleb kaebuse menetlusse võtmisel kontrollida, kas kaevatava

haldusakti andmise ajal sai see riivata kaebaja õigusi. Kui akti andmise ajal ei olnud õiguste

riive võimalik, siis ei saa kaebaja kaebuse esitamisega oma õigusi kaitsta. Sellise kaebuse

menetlusse võtmine ja läbi vaatamine on vastuolus HKMS § 44 lg-ga 1 ning tuleb tagastada

kaebeõiguse puudumise tõttu. Sellises olukorras ei saa kaebeõigus tuleneda ainuüksi ehitusloa

väidetavast vastuolust detailplaneeringuga. Ehitusloa vastuolule detailplaneeringuga saab

kaebaja tugineda ehitusloa õigusvastasust põhjendades. Samas on kaebaja õiguste riive nõutav

kaebeõiguse jaatamiseks kas sel juhul, s.t on nõutav, et asjaolul, mille tõttu ehitusluba

väidetavalt on vastuolus detailplaneeringuga, oleks mõju kaebaja õigustele. Kui kaebaja

õigusvõime puudumise tõttu sellist mõju ei saa esineda, siis puudub isikul ka kaebeõigus.

Käesoleval juhul on ilmne, et õigusvõime puudumise tõttu ei saanud kaebajale kuuluda õigusi

vaidlustatud korralduse andmise ajal. Vastavalt ei saa Narva Linnavalitsuse korraldus kaebaja

õigusi ka riivata ega rikkuda.

Kaebuse esitamine avaliku huvi kaitseks on erandlikult lubatud juhul, kui selline võimalus on

seaduses ette nähtud. Erinevalt näiteks detailplaneeringu kehtestamise otsusest, ei ole kehtivas

õiguses sätestatud nn populaarkaebuse esitamise õigust ehitusloa andmise korralduse

vaidlustamiseks. Seega ei saa ehitusloa andmise korralduse ja ehitusloa tühistamist

halduskohtus nõuda ainuüksi põhjusel, et ehitusluba on antud õigusvastaselt ja rikub seega

avalikku huvi ja õiguskorda. Kui isik leiab, et haldusakt, mis tema õigusi ei riiva, rikub avalikku

huvi, saab ta taotleda justiitsministeeriumilt haldusakti õiguspärasuse kontrollimist

haldusjärelevalve menetluses. Viimasel on vabariigi valitsuse seaduse § 753 lg-te 1 ja 4 alusel

pädevus järelevalve teostamiseks ja selle käigus ka omavalitsusele ettepaneku tegemiseks

haldusakt kehtetuks tunnistada.

10. Kaebaja väited käesolevas asjas lubavad järeldada, et kaebajal puudub ka praegusel ajal

tegelik huvi vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt

ei ole kaebaja ka pärast asutamist ja registrisse kandmist omandanud kinnisasja ega muud

õigust, mida ehitusloa alusel ehitamine või valminud ehitis võiks mõjutada. Seega ei oleks

kaebaja ka praegusel ajal isikuks, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada ja

linnavalitsusel puuduks alus tema kaasamiseks ehitusloa andmise menetlusse (ehitusseadustiku

§ 42 lg 7 p 2). Halduskohtus kaebusega kaitstav õigus ega huvi ehitusloa andmisel ei saa aga

tuleneda hüpoteetilisest huvist alustada äritegevusega samas valdkonnas, milles ehitusloa alusel

püstitatavat ehitist eeldatavalt kasutama hakatakse. Vastasel juhul teostaks halduskohus

vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktset kontrolli, mis ei ole aga lubatud.

Kaebaja tõlgendus isiku õigusest ettevõtlusvabadusele ja selle õiguse kohtulikust kontrollist on

iseendaga vastuolus. Kui kaebaja ettevõtlusvabaduse kaitseks oleks lubatav takistada väidetava

konkurendi äritegevuseks vajaliku hoone ehitamist halduskohtule kaebuse esitamise kaudu,

põhjusel, et see raskendab kaebajal samas valdkonnas tegutsemist, siis vastavalt oleks ka sellel

konkurendil õigus nõuda, et kaebaja sellel tegevusalal ettevõtlusega ei alustaks. See omakorda

viiks aga järelduseni, et kaebajal siiski ei ole õiguslikult kaitstavat positsiooni konkurendi

ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebaja käsitlus on seega ilmses vastuolus nii ettevõtlusvabaduse

õiguse enda ja ka konkurentsivabaduse põhimõttega. Kaebuse esitamise asjaolusid arvestades

ei saa välistada, et kaebaja on asutatud hoopis kolmanda isiku huvides, eesmärgiga kaebeõiguse

kuritarvitamise kaudu takistada konkurendi tegevust. See aga ei ole halduskohtu ülesanne

isikute õiguste kaitsel.

11. Kaebeõigus käesoleval juhul ei saa tuleneda ka soovist vaidlustada Narva

Linnavalitsuse 29. märtsi 2019. a vaide tagastamise otsust. Nimelt vaideotsuse peale võib ilma

vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub

kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaide tagastamisel oleks

iseseisev, tema õigusi kahjustav toime, mis ei seondu vaidlustatud ehitusloa andmise

korraldusega. Vastupidi, kaebaja väitel rikub ka vaide tagastamine just tema õigust

ettevõtlusvabadusele, s.t vaide tagastamise kahjulik toime seisneb selles, et kaebaja ei

saavutanud vaidemenetluses vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist. Lisaks osutab

ringkonnakohus, et halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja kaebuse nõudena taotlenud

ehitusloa andmise korralduse tühistamist, kuid mitte vaide tagastamise otsuse tühistamist.

Seega ei pidanudki halduskohus kaebuse tagastamise otsustamisel kontrollima, kas kaebajal on

kaebeõigus vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks.

12. Eeltoodu

alusel

jääb

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

22. augusti 2019. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/