3-19-818/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-818

Haldusasi

Kangelaste Projekt OÜ kaebus Narva Linnavalitsuse

20. veebruari 2019. a korralduse nr 130-k tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Kangelaste

Projekt

OÜ

määruskaebus

Tartu

Halduskohtu 9. augusti 2019. a määrusele

Kaebaja Kangelaste Projekt OÜ, seaduslik esindaja

Karol Kampus

Vastustaja Narva linn

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta Kangelaste Projekt OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

9. augusti 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. veebruari 2019. a korraldusega nr 129-k andis Narva Linnavalitsus ehitusloa Narva

linnas Tallinna mnt 3, 7 ja Puskini tn L4 asuva kinnisasjade hoonestamiseks, sh toiduainete

kaupluse

ehitamiseks.

Ehitusluba

(nr

1912271/04168)

kanti

ehitisregistrisse

22. veebruaril 2019.

2. Pärast Narva Linnavalitsuse 20. veebruari 2019. a korralduse nr 129-k kehtetuks

tunnistamiseks esitatud vaide tagastamist pöördus Kangelaste Projekt OÜ kaebusega

halduskohtusse, taotledes vaidlustatud korralduse tühistamist.

3. 9. augusti 2019. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Määruse põhjenduste kohaselt ehitusloa andmise korralduse või ehitusloa vaidlustamisel ei näe

õigusaktid ette võimalust esitada kaebus muul eesmärgil kui isiku enda õiguste kaitseks.

Kaebaja väitel on rikutud tema õigusi ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele. Kaebusest

aga ei nähtu, kuidas takistab vaidlustatud korraldus kaebaja ettevõtlust või rikub tema

konkurentsivõimet või mil viisil on vastustaja ebavõrdselt kohelnud kaebajat. See tähendab, et

kaebaja on esitanud kaebuse avalikes huvides, sellist õigust kaebajal ehitusloa vaidlustamisel

ei ole.

Kaebaja tugineb kaebeõiguse alusena sellele, et ta on sõlminud lepingud kinnisvara

omandamiseks Tallinna mnt 6 ja A. Puskini tn 23 kinnistul ning vaidlustatud korraldus rikub

tema kui naaberkinnisasja tulevase omaniku õigusi. 12. Ehitisregistri andmetel on Tallinna

mnt 6 korterelamu, kus on 24 korterit ja 2 kauplust. Tallinna mnt 6 korterelamu asub Tallinna

maanteest üle tee Tallinna mnt 3 / Tallinna mnt 7 / Aleksander Puškini tänav L4 kinnistute

vastas. Ehitisregistri andmetel on A. Puškini tn 23 korterelamu, kus on 80 korterit. A. Puškini

tn 23 korterelamu asub Fama põik L1 üle tee Tallinna mnt 3 / Tallinna mnt 7 / Aleksander

Puškini tänav L4 kinnistute vastas.

Asjas ei vaielda selle üle, et kaebaja ei olnud vaidlustatud korralduse andmise ajal

20. veebruaril 2019 ehitusloaga hõlmatud kinnistutele piirneva kinnisasja omanik. Kaebaja on

äriregistris registreeritud 19. märtsil 2019, st pärast ehitusloa menetluse lõpetamist. Seega

vastustaja otsustus ei ole puutumuses kaebaja õiguste ja huvidega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kangelaste Projekt OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 9. augusti 2019. a määruse tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.

Määruskaebuse kohaselt ei ole nagu ka detailplaneeringute puhul, võivad ehituslubadega

kavandatavad ümberkorraldused riivata äriühingute ettevõtlusvabadust ning mõjutada nende

majandustegevust ja selle tulemusi.

Ühtlasi

tuleneb

kaebaja

subjektiivsete

õiguste

rikkumine

ehitusloa

vastuolust

detailplaneeringuga. Kaebuse peatükkides 2.2-2.4 on kaebaja põhjendanud, et ehitusluba on

vastuolus nii üldplaneeringu kui ka projekteerimistingimustega. Seega, isegi kui kaebaja

ettevõtlusvabadust ega võrdsuspõhiõigust ei oleks rikutud, tuleneks kaebeõigus planeeringutest

ja projekteerimistingimustest tulenevate nõuete rikkumisest

Lisaks on linnavalitsuse erapooliku tegevusega rikutud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele.

Kaebaja õigusi on rikutud ka vaideotsusega, nimelt on vastustaja rikkunud HMS § 86 lg 2

järgset põhjendamiskohustust. Kaebaja õiguste rikkumine vaidemenetluses annab juba

iseenesest talle kaebeõiguse halduskohtus.

Määruses on halduskohus alusetult tuginenud sellele, et kaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebaja eesmärki ja viidanud HKMS § 122 lg 2 p-le 2 kaebuse tagastamise alusena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse.

Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle

võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Vastuseks

määrusekaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ehitusloa väljastamine rikub tema õigusi.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

Kaebaja on piiratud vastutusega äriühing, s.o juriidiline isik. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja

kanti äriregistrisse 19. märtsil 2019, s.o ligi kuu pärast vaidlustatud korralduse andmist ja selle

alusel ehitusloa väljastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 ls 1 kohaselt

juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Sama

paragrahvi teise lõike järgi tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud

registrisse kandmisest. Seega tekkis kaebaja võime omada õigusi ja kohustusi 19. märtsil 2019.

Äriseadustiku § 147 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on põhimõtteliselt võimalik teha tehinguid

äriühingule õiguste ja kohustuste võtmiseks ka enne äriühingu registrisse kandmist, kuid ka sel

juhul lähevad need õigused ja kohustused äriühingule üle viimase registrisse kandmisest. See

võimalus ei ole käesoleval juhul olulise tähendusega, kuna kaebaja äriregistriandmete

väljatrükist (tl 61) ilmneb, et ka kaebaja põhikiri on kinnitatud 19. märtsil 2019. Seega otsustati

kaebaja asutamine tema registrisse kandmise päeval ning ka kaebajale õiguste ja kohustuste

loomisele suunatud tehingud ei saanud varem toimuda. Lisaks ei ole kaebaja väitnud selliste

tehingute tegemist.

8. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse menetlusse võtmisel ja hiljem lahendamisel on

halduskohtul kohustus hinnata vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2 ls 2). Vastavalt tuleb kaebuse menetlusse võtmisel kontrollida, kas kaevatava

haldusakti andmise ajal sai see riivata kaebaja õigusi. Kui akti andmise ajal ei olnud õiguste

riive võimalik, siis ei ole kaebus sunnatud kaebaja õiguste kaitsele. Sellise kaebuse menetlusse

võtmine ja läbi vaatamine on vastuolus HKMS § 44 lg-ga 1 ning vastavalt tuleb kaebus

tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

Sellises olukorras ei saa kaebeõigus tuleneda ainuüksi ehitusloa väidetavast vastuolust

detailplaneeringuga. Ehitusloa vastuolule detailplaneeringuga saab kaebaja tugineda ehitusloa

õigusvastasust põhjendades. Samas on kaebaja õiguste riive nõutav kaebeõiguse jaatamiseks

kas sel juhul, s.t on nõutav, et asjaolul, mille tõttu ehitusluba väidetavalt on vastuolus

detailplaneeringuga, oleks mõju kaebaja õigustele. Kui kaebaja õigusvõime puudumise tõttu

sellist mõju ei saa esineda, siis puudub isikul ka kaebeõigus.

Käesoleval juhul on ilmne, et õigusvõime puudumise tõttu ei saanud kaebajale kuuluda õigusi

vaidlustatud korralduse andmise ajal. Vastavalt ei saa Narva Linnavalitsuse korraldus kaebaja

õigusi ka riivata ega rikkuda.

9. Kaebuse esitamine avaliku huvi kaitseks on erandlikult lubatud juhul, kui selline võimalus

on seaduses ette nähtud. Erinevalt näiteks detailplaneeringu kehtestamise otsusest, ei ole

kehtivas õiguses sätestatud nn populaarkaebuse esitamise õigust ehitusloa andmise korralduse

vaidlustamiseks. Seega ei saa ehitusloa andmise korralduse ja ehitusloa tühistamist

halduskohtus nõuda ainuüksi põhjusel, et ehitusluba on antud õigusvastaselt ja rikub seega

avalikku huvi ja õiguskorda. Kui isik leiab, et haldusakt, mis tema õigusi ei riiva, rikub avalikku

huvi, saab ta taotleda justiitsministeeriumilt haldusakti õiguspärasuse kontrollimist

haldusjärelevalve menetluses. Viimasel on vabariigi valitsuse seaduse § 753 lg-te 1 ja 4 alusel

pädevus järelevalve teostamiseks ja selle käigus ka omavalitsusele ettepaneku tegemiseks

haldusakt kehtetuks tunnistada.

10. Kaebaja väited käesolevas asjas lubavad järeldada, et kaebajal puudub ka praegusel ajal

tegelik huvi vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt

ei ole kaebaja ka pärast asutamist ja registrisse kandmist omandanud kinnisasja ega muud

õigust, mida ehitusloa alusel ehitamine või valminud ehitis võiks mõjutada. Väidetavalt on

kaebaja sõlminud lepingu naabruses asuva kinnisasja omandamiseks, kuid kinnistusraamatu

andmed kaebe sellist väidet ei kinnita. Seega ei oleks kaebaja ka praegusel ajal isikuks, kelle

õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada ja linnavalitsusel puuduks alus tema

kaasamiseks ehitusloa andmise menetlusse (ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 2). Halduskohtus

kaebusega kaitstav õigus ega huvi ehitusloa andmisel ei saa aga tuleneda hüpoteetilisest huvist

alustada äritegevusega samas valdkonnas, milles ehitusloa alusel püstitatavat ehitist eeldatavalt

kasutama hakatakse. Vastasel juhul teostaks halduskohus vaidlustatud haldusaktide

õiguspärasuse abstraktset kontrolli, mis ei ole aga lubatud.

Kaebaja tõlgendus isiku õigusest ettevõtlusvabadusele ja selle õiguse kohtulikust kontrollist on

iseendaga vastuolus. Kui kaebaja ettevõtlusvabaduse kaitseks oleks lubatav takistada

konkurendi äritegevuseks vajaliku hoone ehitamist halduskohtule kaebuse esitamise kaudu,

põhjusel, et see raskendab kaebajal samas valdkonnas tegutsemist, siis vastavalt oleks ka sellel

konkurendil õigus nõuda, et kaebaja sellel tegevusalal ettevõtlusega ei alustaks. See omakorda

viiks aga järelduseni, et kaebajal siiski ei ole õiguslikult kaitstavat positsiooni konkurendi

ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebaja käsitlus on seega ilmses vastuolus nii ettevõtlusvabaduse

õiguse enda ja ka konkurentsivabaduse põhimõttega. Kaebuse esitamise asjaolusid arvestades

ei saa välistada, et kaebaja on asutatud hoopis kolmanda isiku huvides, eesmärgiga kaebeõiguse

kuritarvitamise kaudu pahauskselt takistada konkurendi tegevust. See aga ei ole halduskohtu

ülesanne isikute õiguste kaitsel.

11. Kaebeõigus käesoleval juhul ei saa tuleneda ka soovist vaidlustada Narva

Linnavalitsuse 29. märtsi 2019. a vaide tagastamise otsust. Nimelt vaideotsuse peale võib ilma

vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub

kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaide tagastamisel oleks

iseseisev, tema õigusi kahjustav toime, mis ei seondu vaidlustatud ehitusloa andmise

korraldusega. Vastupidi, kaebaja väitel rikub ka vaide tagastamine just tema õigust

ettevõtlusvabadusele, s.t vaide tagastamise kahjulik toime seisneb selles, et kaebaja ei

saavutanud vaidemenetluses vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist. Lisaks osutab

ringkonnakohus, et halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja kaebuse nõudena taotlenud

ehitusloa andmise korralduse tühistamist, kuid mitte vaide tagastamise otsuse tühistamist.

Seega ei pidanudki halduskohus kaebuse tagastamise otsustamisel kontrollima, kas kaebajal on

kaebeõigus vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks.

12. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. augusti 2019. a

määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/