2-12-6416/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2019.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-6416

Tsiviilasi

V P’i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik V P (isikukood: xxx)

Usaldusisik L V (isikukood: xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx OÜ (e-post: xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx AS (e-post: xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur xxx (e-post: xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx AS (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku V P’i (isikukood: xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda vabastamast võlgnikku V P’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Vabastada L V võlgniku V P’i usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade võlgniku V P’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 26.04.2012 määrusega kuulutati välja V P’i pankrot. 21.05.2014 määrusega lõpetas

kohus V P’i pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgniku usaldusisikuks määrati L V.

Võlgniku V P’i pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja xxx OÜ nõue summas 343,08 eurot;

xxx AS nõue summas 149,65 eurot; kohtutäitur xxx nõue summas 63,25 eurot ning xxx AS nõue

summas 330,67 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku V P’i kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku V P’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

 Võlausaldaja xxx OÜ palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole

võlausaldajale kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset teostanud.

Võlgniku võla jääk on 589,88 eurot.

 Võlausaldaja xxx AS teatas, et on oma nõude loovutanud.

 Võlausaldaja xxx AS palub jätta võlgnik kohustustest vabastatama. Võlgnik ei ole

võlausaldajale kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset teostanud.

Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses andnud endast parimat võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks, sh ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle

otsimisega, millest tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS §

173 lõikes 1 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, sh võlausaldaja

huvi saada oma nõue rahuldatud.

Võlausaldaja xxx ei ole kohtule omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitanud.

06.08.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku V P’i ärakuulamine kohustustest

vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik ja tema usaldusisik, võlausaldajad

ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et alates 2016. aasta jaanuarist jäi

ta xxx ning tema sissetulek on 205 eurot kuus. Võlgniku sõnul ei ole ta võlausaldajatele väljamakseid

teinud, kuna ta ei ole menetluse kestel töötanud ega ole ametlikku sissetulekut teeninud. Võlgniku

sõnul on sellises eas väga raske ametlikku töökohta leida. Tal puuduvad lähikondlased, kes saaksid

tema eest võlgnevused tasuda. 06.08.2019 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku

vande.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku V P’i kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku V P’i

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet

ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 06.08.2019 ära võlgniku ja tema usaldusisiku. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. 06.08.2019.a andis võlgnik V P kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti

eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, V P’i

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes

täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsida. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodil püsivalt töötanud, tema ainsaks

sissetulekuks on olnud mitteametlikud juhutööd ning xxx. Võlgnik väidab, et tal ei ole olnud

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vahendeid. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et

võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik

ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda

igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud

kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud püsiva ja tasuva töökoha otsimiseks. Võlgnik on

toonud esile, et sellises eas on raske ametlikku tööd leida. Kohus leiab, et võlgniku poolt esile toodud

väide, mille kohaselt kehtib tööturul vanussurve, ei saa olla vabanduseks ametliku töö mitteleidmisele,

kuna tööpakkumised ei ole seotud inimese vanusega. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks

aktiivselt püsiva ja tasuva töö võimalust otsinud, mida ta saaks teha vähemalt osalise koormusega, oleks

see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud püsivat ja tasuvat tööd, mis

võimaldanuks katta lisaks enda igapäevavajadustele ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu

hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses

rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik

ei ole võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul

teinud ühtegi makset võlgnevuste katteks.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt

VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust

võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on

Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab

olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud

kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise

vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest

tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et V P ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades

sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult

rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku V P’i

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema

kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile

võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd V

P ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma

kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb V P’i kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku V

P’i (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate V P’i (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik