2-18-9092/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Määruse tegemise aeg ja koht

05. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-18-9092 Tsiviilasi Tallinna Linnavalitsuse avaldus eestkostetava XXXi nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna Linnavalitsus (Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht: Nunne 18, 15058 Tallinn, e-post: kristel.tina@tallinnlv.ee) Puudutatud isik: XXX (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX; tegelik viibimiskoht: XXX) Resolutsioon

1. Keelduda Tallinna Linnavalitsuse avaldust eestkostetava XXXi nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks menetlusse võtmast.

2. Saata määrus avaldajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50.00 eurot. Menetluse käik 30.08.2019 esitas Tallinna Linnavalitsus avalduse eestkostetava XXXi nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetava nimel paigutada XXX ja XXX järelt päritud rahalised vahendid Swedbank AS-is olevatelt kõikidelt kontodelt XXXi isiklikule igapäevases kasutuses olevale pangakontole nr XXX.

Lisaks soovib avaldaja nõusolekut kasutada päritud rahalisi vahendeid eestkostetava võlgnevuste ning eestkostetava ja tema vara hooldamisega seotud igakuiste kulude katteks. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et antud juhul esineb alus keelduda avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi.

Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva konto käsutamiseks vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. 11.06.2019 määrusega seadis kohus XXXi üle eestkoste ja määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu. Eestkoste on seatud kõikide tehingute, v.a pisitehingute, tegemiseks, isikule inimväärsete elamistingimuste, hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks ning ametiasutustes esindamiseks.

Eestkostja kohustus on eestkostetava kõigi varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eelkõige XXXi õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine tehingute tegemisel ja ametiasutustes ning XXXile inimväärsete elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Avaldaja taotleb nõusolekut päritud rahaliste vahendite kandmiseks pärandajate kontodelt pärija XXXi kontole, kes on sealjuures ainupärija. Kohtu hinnangul ei ole päritud rahaliste vahendite pärija kontole kandmine PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt tehing, milleks on eestkostjal vaja kohtu eelnevat nõusolekut.

PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand pärandi avanemisel üle pärijale. Eelnevast tulenevalt on XXX saanud päritud rahaliste vahendite omanikuks. Seega pärandajate kontodel olevate rahaliste vahendite XXXi isiklikule arvelduskontole ülekandmine ei ole pärandi käsutamine, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldaja soovib nimetatud rahalisi vahendeid kasutada eestkostetava hooldamiseks, tema võlgnevuste likvideerimiseks ning igakuiste kulude ja eestkostetava korteri hooldamisega seotud kulude katteks. Seega ei tule kohtu hinnangul PKS § 186 lg-st 1 tulenevalt antud juhul eestkostetava raha paigutamisel eestkostetava kontole teha märget, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

Sellest tulenevalt ei ole PKS § 186 lg 4 alusel vajalik kohtu nõusolek eestkostetavale kuuluva konto käsutamiseks. Kohus leiab, et kuna eestkostetava päritud rahaliste vahendite kandmine eestkostetava kontole ja rahaliste vahendite kasutamine eestkostetava ülalpidamiseks, vara valitsemiseks ning muude jooksvate kulude katmiseks ei ole tehingud, milleks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut, siis ei ole käesoleva avaldusega võimalik saavutada avaldaja taotletavat eesmärki. Eelnevast tulenevalt kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel Tallinna Linnavalitsuse avaldust eestkostetava XXXi nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks menetlusse võtmast.

Avaldajal on õigus tagasi taotleda tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik