2-18-2632/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse teatavaks tegemise aeg

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2632

Tsiviilasi

XX

hagi

ARKAADIA

HALDUSE

AS-i

vastu

dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kerstin Malberg

Kostja ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood

10257154), lepinguline esindaja Priit Altpere

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus tühistada osas, millega maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

maakohtu menetluskulud ARKAADIA HALDUSE AS-i kanda. Ülejäänud osas on

maakohtu otsus jõustunud.

2. XX apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud ARKAADIA HALDUSE AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

2 (4)

1. XX (hageja) esitas 19. veebruaril 2018 (täiendatud 13. juunil 2018 ja 19. novembril 2018)

Harju Maakohtule ARKAADIA HALDUSE AS-i (kostja) vastu hagi dokumentidega

tutvumiseks ja kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ¼ Tallinnas Kunderi 34 asuvast kinnisasjast (registriosa

nr 1590901) ning talle teadaolevalt on teised kinnisasja kaasomanikud sõlminud kostjaga

halduslepingu kinnisasja haldamiseks ja hooldamiseks. Hagejal on õigustatud huvi tutvuda

kõigi dokumentide ja lepingutega, mis kajastavad kaasomandisse kuuluva kinnisasja haldamist.

Kostja ei ole kohtuväliselt hagejale dokumentidega tutvumiseks luba andnud ega edastanud

hagejale mistahes informatsiooni kinnisasja kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud kinnisasja

haldamist puudutavate lepingute kohta. Hageja oli kostja 8. aprillil 2019 esitatud kompromissi

ettepanekuga nõus osas, millega kostja esitab hagejale vaidlusalused dokumendid. Hageja ei

olnud nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna see on õiguslikult

perspektiivitu (sh esitatud vale kostja vastu). Lisaks ei ole hageja oma õigustatud huvi

dokumentidega tutvumiseks hagis põhistanud ning hagi on esitatud pahatahtlikult.

Kostja on nõus esitama hagejale kõik hagis nõutud dokumendid juhul, kui menetluskulud

jäävad poolte enda kanda.

Arvestades kohtu 2. aprilli 2019 selgitusi, ei ole kostjal hagile sisulisi vastuväiteid. Kuna hageja

ei ole hagis esitatud nõuet kostja vastu kohtuväliselt esitanud ning hagi on võetud menetlusse

osaliselt, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat võimaldama hagejal tutvuda kõigi

hagiavalduses loetletud dokumentidega ning määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi. Kostja

taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud poolte

enda kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud õige kostja vastu, sest dokumendid on

kostja valduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 mõttes ning nende ettenäitamisest ei saa

keelduda põhjendusel, et selline tegevus kahjustaks teiste kaasomanike huve.

Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada, sest kuigi kostja ei ole hagile esitanud sisulisi

vastuväiteid, ei ole ta hagi ka õigeks võtnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nõutud

dokumendid on kostja valduses, need on koostatud hageja huvides ja nendega tutvumiseks

esitatud nõue on piisavalt piiritletud. Hagejal on ka õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks

ning see nõue ei ole kaitstud kostja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Kostja vastupidised

väited ei ole põhjendatud. Kostjal tuleb hagis nõutud dokumendid edastada hageja e-posti

aadressile kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Maakohus

jättis

menetluskulud

poolte

endi

kanda.

Maakohus

põhjendas

seda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-ga 2, et hageja ei nõustunud menetluses

kostja pakutud kompromissiga.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uue otsuse, millega jätta

menetluskulud kostja kanda.

3 (4)

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ekslikult menetluskulud poolte endi

kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaldub, kui hagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi

täielikult, mitte osaliselt. Seetõttu ei saanud maakohus jätta menetluskulusid poolte endi kanda.

Lisaks ei ole selline menetluskulude jaotus õiglane. Maakohus ei ole kõiki asjaolusid

arvestanud ega oma otsust põhjendanud. Kostja vaidles hageja nõudele vastu nii kohtuväliselt

kui ka kohtumenetluses (sh oma lõplikus seisukohas), mistõttu hagejale tekkisid

menetluskulud. Arvestades hagi edulootust, ei olnud hagejal mõistlik vahetult enne

kohtumenetluse lõppu kostja pakutud kompromissi vastu võtta ja menetluskulude hüvitamise

nõudest loobuda.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei olnud hagi esitamine kostja vastu põhjendatud ja see esitati pahatahtlikult.

Hageja menetluskulud on suures osas tekkinud enne kostja menetlusse kaasamist. Lisaks loobus

kostja maakohtu menetluses hagile vastuväidete esitamisest, mistõttu ei ole õige hageja väide,

et kostja vaidles hageja nõudele vastu. Menetluskulude kostja kanda jätmine TsMS § 162 lg 4

alusel ei oleks õiglane.

Eksitav on hageja väide, et maakohus rahuldas hagi täielikukult, sest hagi võeti menetlusse

üksnes osaliselt ning hageja keeldus kostja pakutud kompromissist. Seetõttu jaotas maakohus

TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud õigesti.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb vastavas osas

uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud kostja kanda. Muus osas ei ole maakohtu

otsust vaidlustatud ja see on jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause, § 651 lg 1).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Praeguses asjas on hageja vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse, leides, et

maakohus kohaldas TsMS § 163 lg-t 2 valesti.

Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagi rahuldamise korral ei saa jätta

menetluskulusid poolte enda kanda TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel, sest see säte reguleerib

menetluskulude jaotust üksnes hagi osalise rahuldamise korral (sh kohtumenetluses

kompromissina pakutud ulatuses).

Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

enda kanda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta

menetluskulud täielikult või suuremas osas selle poole kanda, kes kohtumenetluses

väljapakutud kompromissiga ei nõustunud.

TsMS § 163 lg 2 sõnastust arvestades on selle kohaldamise vältimatuks eelduseks see, et hagi

on rahuldatud osaliselt (vt ka Riigikohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-3,

p 18). Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi täielikult, kuna maakohus rahuldas kõik

7. jaanuari 2019. a määrusega menetlusse võetud hageja nõuded kostja vastu (tl-d 46–48

pöördel). Seetõttu ei oma tähtsust ka see, kas hageja nõustus kohtumenetluses kostja

väljapakutud kompormissiga või mitte. Esialgsed nõuded (sh 19. novembri 2018. a hagi

täienduses esitatud nõuded), mida hageja hagi puuduste kõrvaldamise käigus muutis ja/või

4 (4)

täiendas, ei oma hagi rahuldamise ulatuse hindamisel samuti tähtsust, sest neid nõudeid

maakohus ei menetlenud ja kostja neile vastu vaidlema ei pidanud.

Eelnevat arvestades ei olnud maakohtus menetluskulude jaotamine TsMS § 163 lg 2 alusel

õiguspärane.

8. Vastuseks kostja väidetele, et hagi esitamine ei olnud põhjendatud, kostja ei vaielnud sellele

sisuliselt vastu ja menetluskulud tekkisid suuremas osas enne hagi menetlusse võtmist, mistõttu

menetluskulude kostja kanda jätmine ei oleks õiglane, märgib ringkonnakohus järgmist.

Kolleegium selgitab esmalt, et TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamiseks ei piisa

üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmine

peab olema äärmiselt ebaõiglane. Praeguses asjas leidis maakohus, et kostja vastu esitatud hagi

oli põhjendatud ja maakohtu otsus on selles osas ka jõustunud. Seega ei olnud tegemist

põhjendamatu hagiga ning hageja pidi oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Teisi

erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks menetluskulusid poolte enda kanda jätta TsMS § 162

lg 4 alusel, ei ole kostja menetluses esile toonud.

Õige ei ole kostja väide, et ta ei vaielnud hagiavaldusele vastu. Kolleegiumi hinnangul ei kuulu

asjas kohaldamisele ka TsMS § 168 lg 6. TsMS § 168 lg 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe

õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust

hagi esitamiseks. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud

avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Toimiku

materjalidest nähtuvalt esitas kostja vastuse hagile, milles palus jätta hagi läbi vaatamata või

rahuldamata (tl-d 54–55 pöördel). Kuigi oma lõplikus seisukohas on kostja mh märkinud, et:

„ei esita hagile sisulisi vastuväiteid“, on ka selles menetlusdokumendis kostja hagile tegelikult

vastuväiteid esitanud (mh et hagi on esitatud vale kostja vastu, tl-d 74–74 pöördel). Seda

arvestades tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Kompromissi

ettepaneku esitas kostja alles menetluse lõpus.

Maakohus jättis enne hagi menetlusse võtmist hagi käiguta. Nimetatud asjaolu ei tingi

menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 kohaldamata jätmist. Selles osas hindab maakohus

hageja kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel

menetluskulude kindlaksmääramisel.

Maakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud samuti kostja

kanda.

9. Maakohus ei ole hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra

hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumisest.

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest