3-19-1668/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1668 Määruse kuupäev

5. september 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Artur Matveevi (Matveev) kaebus Viru Vangla vastu meditsiiniabi andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning vastutavate isikute karistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Artur Matveevi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Artur Matveev esitas 29. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Viru Vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitise kohtu äranägemisel ning karistada kõiki isikuid, kes vastutavad talle 6. juunil 2019 erakorralise meditsiiniabi andmata jätmise eest.

2. Kaebusest ja sellele lisatud Viru Vangla 13. augusti 2019. a vastusest kaebaja 10. juuni 2019. a selgitustaotlusele nähtuvad kokkuvõtlikult järgmised kaebuse aluseks olevad asjaolud. Kaebaja sõnul hakkas tal 6. juuni 2019. a õhtul äkki halb, pea käis ringi ja ta kukkus kambri põrandale. Kaebaja palus korrapidajal kutsuda meedik. Tunni aja möödudes teavitas korrapidaja kaebajat, et meedikul ei ole aega teda läbi vaadata. Viru Vangla selgitas kaebajale oma 13. augusti 2019. a vastuses, et üheaegsete väljakutsete puhul hinnatakse terviseprobleemi tõsidust ja reageeritakse vastavalt sellele. Kuna õel ei olnud võimalik sel hetkel kaebaja juurde minna ning hiljem kaebaja terviseprobleemi jätkumise üle ei kurtnud, siis ei läinud õde sel õhtul kaebaja juurde. Viru Vangla kinnitas kaebajale, et vältimatu abi vanglas tagatakse, kuid väljakutsele reageerimisel tuleb meditsiiniosakonna ametnikel lähtuda meditsiiniteenuse vältimatust vajadusest.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

5. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla meditsiiniosakond keeldus talle andmast erakorralist meditsiiniabi, suhtudes selliselt hoolimatult kaebaja tervisesse ja rikkudes tema õigust saada abi. Kaebusest ja sellele lisatud Viru Vangla 13. augusti 2019. a vastusest nähtuvalt edastas korrapidaja kaebaja soovi erakorralise meditsiinilise abi saamiseks vangla meditsiiniõele. Lisaks selgub, et meditsiiniõde hindas väljakutse saamisel meditsiiniteenuse osutamise vajadust ning otsustas, et vältimatu abi vajadus sellel hetkel puudus.

6. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse aluseks tervishoiutöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel.

Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 5 kohaselt on vältimatu abi selle seaduse tähenduses tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. VangS § 52 lg 1 ls 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 1 lg 21 kohaselt kohaldatakse nimetatud seadust tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. Kuna vangistusseadus ei selgita vältimatu abi mõiste tähendust, tuleb lähtuda TTKS §-s 5 sätestatud määratlusest.

Kohus leiab, et nagu vältimatu abi andmine, nii ka vältimatu abi vajaduse hindamine saab TTKS §-st 5 järelduvalt toimuda üksnes tervishoiuteenuse osutamise raames. Vältimatu abi vajaduse ja sellest tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle saab otsustada üksnes meditsiinitöötaja, tehes seejuures meditsiinilise otsustuse, mitte haldusotsuse.

Riigikohus on vanglas osutatava tervishoiuteenuse üle tekkinud vaidluste osas korduvalt leidnud, et tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10,

21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, 28. augusti 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12, 13. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-3-4-1-13.)

7. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et vangla ja kaebaja vahel tekkis vaidlusaluses olukorras eraõiguslik suhe, mistõttu ei kuulu kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju hüvitamise nõudega pöörduda maakohtu poole.

8. Kaebaja palub ka karistada kõiki selle rikkumise eest vastutavaid isikuid. Kohus selgitab, et halduskohus ei ole pädev otsustama isiku karistamise küsimust. Kohus märgib lisaks, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kellegi karistamist. Kui kaebaja hinnangul on talle vältimatu abi andmata jätmise üle otsustanud isikud toime pannud süüteo, saab ta pöörduda sellekohase teabe edastamiseks politsei või prokuratuuri poole, kes otsustab süüteomenetluse alustamise üle. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebuse ka osas, milles kaebaja soovib isikute karistamist.

(allkirjastatud digitaalselt)