1-09-20679/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-20679 (kohtueelses menetluses nr 09260103703) riik J.I versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav J.I

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx

xx-x xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 121; § 266 lg 2 p 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1.

süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 1 Tunnistada J.I karistusseadustiku järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada J.I süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista J.I-le liitkaristus vangistusena 4 kuud; KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuse aeg 23.-24. august 2009, s.o 2 päeva karistuse tähtaja hulka ja lugeda J.I kandmata karistuseks vangistus 3 kuud ja 28 päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.I-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui J.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.I-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; määrata J.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx . Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 riigi õigusabi tasu 960 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu välja mõista J.I-lt

30 krooni; määrata kriminaalmenetluse kulud 990 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 330 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-20679“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on J.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 4 kuud ning KarS § 121 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud; KarS §

68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.08.2009, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 kuud ja 28 päeva; KarS §

74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata J.I-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 2 on J.I kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

J.I on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis: 1) 23.08.2009 kella

00.30 paiku lukustamata ukse avamise teel ja valdaja Maili Annikovi tahte vastaselt Viljandi maakonnas Viiratsi alevikus xxxxxxxx xxx x-xx korterisse; 2) 23.08.2009 kella 01 paiku lukustamata ukse avamise teel ja valdaja Maarika Jürnase tahte vastaselt Viljandi maakonnas Viiratsi alevikus xxxxxxxx xxx x-x korterisse; 3) 23.08.2009 kella 01 paiku lukustamata ukse avamise teel ja valdaja Triin Siimoni tahte vastaselt Viljandi maakonnas Viiratsi alevikus xxxxxxxx xx-xx korterisse.

J.I tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimisena, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

Veel süüdistatakse J.I selles, et tema tungis 23.08.2009 kella 02 paiku Viljandi maakonnas Viiratsi alevikus Ehitajate teel kallale Andreas Siimonile, kellele lõi peaga näkku, millega kahjustas kannatanu tervist ja tekitas talle füüsilist valu.

J.I tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis seisnes kannatanu löömises ning millega tekitati füüsilist valu.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus taotluse, mille kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusabi - 120 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kuivõrd J.I pani teod toime alaealisena ja temal puudub sissetulek käesoleva ajani leiab kohus, et J.I-lt tuleb sundraha 6525 krooni välja mõistmata jätta.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.I-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – postikulu 30 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik