2-19-8109/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.V avaldus XXX korteriühistu kohustamiseks teabe

andmiseks

ja

dokumentidega

tutvumise

võimaldamiseks

Tsiviilasja number

2-19-8109

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja A.V; isikukood XXX, elukoht XXX , xxx,

XXX; e-post

Avaldaja lepinguline esindaja: Fred-Marten A.V, e-post

, ja Eva Panksepp; e-post

Puudutatud isik: XXX korteriühistu / korteriühistu

xxxx; registrikood xxxxxx, asukoht XXX , xxxx, XXX.

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Mehis Adamson;

e-post

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt A.V avaldus XXX korteriühistu kohustamiseks teabe andmiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

2. Kohustada XXX korteriühistu juhatust andma A.V-le alljärgnev teave:

2.1. andmed selle kohta, kas ja kuna on raamatupidaja parandanud 2016. a ekslikult XXX-

2, Tartu korteri veemõõturi näidu tarbitud veekoguseks lugemisest tingitud

arvestusvea ühes tasaarvestuskäiguga. Juhul, kui viga ei ole käesolevaks ajaks

parandatud, siis andmed selle kohta, mis kuupäevaks arvestusviga kõrvaldatakse ja

esitatakse A.V-le tasaarveldusarve;

2.2. selgitus, mida tähendas XXX korteriühistu poolt A.V-le kuni 2019. a aprillikuuni

esitatud arvetel töö- ja hooldustasude ühikuna märgitud lühend „K.LEP“, mis on

alates 2019. a aprillist asendatud ühikuga „korter“;

2.3. andmed selle kohta, millistele ametikohtadele, milliste tööülesannete täitmiseks ja

millise töötasuga on XXX korteriühistu võtnud tööle isikud, kellele 2019. a

arvestatakse töötasu, mis kajastub XXX korteriühistu poolt A.V-le esitatud arvetel

selgituse „töötasu“ all, millise töökoormusega nad töötavad, mis kellast mis kellani

on nende tööaeg ja kes nimeliselt neid ametikohti käesoleval ajal täidavad;

2.4. selgitus XXX korteriühistu poolt A.V-le esitatud 2019. a aprillikuu

kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 „Veekadu“ kohta (milles veekadu

seisnes ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud

korteriomanike vahel).

3. Kohustada XXX korteriühistu juhatust võimaldama A.V-l tutvuda alljärgnevate

dokumentidega:

3.1. XXX korteriühistu 2018. a ja 2019. a kütte, veevarustuse ja elektrienergia üldarved;

3.2. XXX korteriühistu üldkoosoleku otsused selle kohta, kui suurt summat kogutakse

igakuiselt kinnistu hooldus- ja kui suurt remondikuluks ning kuidas see jaotatakse

korteriomanike vahel juhul, kui jaotuspõhimõte erineb ühistu põhikirjas märgitust;

3.3. XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus selle kohta, kui suur on

raamatupidamisteenuse igakuine kogumaksumus ja kuidas see jaotatakse

korteriomanike vahel;

3.4. XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus siugtorumaksu kehtestamise kohta;

3.5. XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu

alusel töötajate palkamise kohta;

3.6. XXX korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega otsustati revisjonikomisjon

likvideerida ja asendada audiitorteenusega.

4. Jätta A.V avaldus avaldus rahuldamata osas, milles A.V palub kohustada XXX

korteriühistut andma A.V-le alljärgnevat teavet:

4.1. korter 2 sooja- ja külma vee arvestite näidud alates 1. maist 2016. a;

4.2. selgitus, millist teenust osutatakse korteriomanikule siugtorumaksu eest.

5. Jätta A.V avaldus avaldus rahuldamata osas, milles A.V palub kohustada XXX

korteriühistut võimaldama A.V-l tutvuda korteriühistu xxxxx 9. juuli 2008. a

üldkoosoleku protokolliga ühes lisadokumentidega.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot XXX korteriühistu / korteriühistu xxxx kanda.

Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. Mõista XXX korteriühistult / korteriühistult xxxx A.V kasuks välja menetluskulu 50

eurot.

9. Mõista XXX korteriühistult / korteriühistult xxxx A.V kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. A.V esitas 28. mail 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse.

Avaldaja palub kohustada XXX korteriühistu / korteriühistu xxxx juhatust väljastama

avaldajale järgmine teave:



korter 2 sooja- ja külma vee arvestite näidud alates 1. maist 2016. a;



andmed selle kohta, kas ja kuna on raamatupidaja parandanud 2016. a ekslikult korter

2 veemõõturi näidu tarbitud veekoguseks lugemisest tingitud arvestusvea ühes

tasaarvestuskäiguga. Juhul, kui viga ei ole käesolevaks ajaks parandatud, siis andmed

selle kohta, mis kuupäevaks arvestusviga kõrvaldatakse ja esitatakse A.V-le

tasaarveldusarve;



korteriühistu 2018. a ja 2019. a kütte, veevarustuse ja elektrienergia üldarved;



korteriühistu üldkoosoleku otsused selle kohta, kui suurt summat kogutakse igakuiselt

kinnistu hooldus- ja kui suurt remondikuluks ning kuidas see jaotatakse

korteriomanike vahel juhul, kui jaotuspõhimõte erineb ühistu põhikirjas märgitust;



selgitus, mida tähendas kuni 2019. aprillikuuni arvete töö- ja hooldustasude ühikuna

märgitud lühend „K.LEP“, mis on alates 2019. a aprillist asendatud ühikuga „korter“;



korteriühistu üldkoosoleku otsus selle kohta, kui suur on raamatupidamisteenuse

igakuine kogumaksumus ja kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel;



koopia ühistu üldkoosoleku otsusest siugtorumaksu kehtestamise kohta ühes

selgitusega, millist teenust korteriomanikule selle maksu eest osutatakse;



ühistu üldkoosoleku otsus töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajate

palkamise kohta;



korteriühistu xxxxx 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokoll ühes lisadokumentidega;



andmed selle kohta, millistele ametikohtadele, milliste tööülesannete täitmiseks ja

millise töötasuga on võetud tööle isikud, kellele 2019. a arvestatakse töötasu, mis

kajastub arvetel selgituse „töötasu“ all, millise töökoormusega nad töötavad, mis

kellast mis kellani on nende tööaeg ja kes nimeliselt neid ametikohti käesoleval ajal

täidavad;



koopia üldkoosoleku otsusest, millega otsustati revisjonikomisjon likvideerida ja

asendada audiitorteenusega, ja



selgitus 2019. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21

„Veekadu“ kohta (milles veekadu seisnes ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on

selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel).

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga XXX-2, Tartu. Kinnisasjal

XXX, Tartu on moodustatud XXX korteriühistu, teise nimega korteriühistu xxxxx. Avaldaja

saatis 30. aprillil 2019. a korteriühistule teabenõude avalduses nimetatud teabe saamiseks.

Avaldaja saatis 15. mail 2019. a korteriühistule päringu veekao kohta selgituse saamiseks.

Korteriühistu ei ole avaldaja teabenõudele ega päringule vastanud.

2. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna avaldaja on lasknud

mööduda avalduse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja. Avaldus tuleks jätta läbi

vaatamata ka põhjusel, et puudutatud isik on vastanud avaldaja esindajale ning võimaldanud

tutvuda korteriühistu otsuste ja vajalike dokumentidega. Puudutatud isik leiab täiendavalt, et

veenäidu teatamine on korteriühistu liikme enese kohustus. Puudutatud isikule on arusamatu

avaldaja nõue esitada temale veenäitude andmed 2016. aastast. F. M. A.V viibis viimasel

üldkoosolekul ja tal oli seal võimalik tutvuda töötajate andmete ja töötasu suurustega.

Puudutatud isiku töötajate kohta ei ole võimalik avaldajale detailset infot esitada, kuna pole

selge avaldaja tegelik huvi ja puudub töötajate nõusolek nõutud info avaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kuna mõlemad menetlusosalised avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, ilma

kohtuistungit korraldamata, siis lahendab kohus praeguse asja kirjalikus menetluses.

4. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi asukohaga XXX-2, Tartu omanik. Kinnisasja

XXX, Tartu haldamiseks on moodustatud XXX korteriühistu / korteriühistu xxxxx (edaspidi:

korteriühistu). Menetlusosalised ei vaidle nende asjaolude üle. Menetlusosalised vaidlevad

selle üle, kas kosteriühistu on kohustatud andma avaldajale avaldaja poolt taotletud teavet

ning võimaldama avaldajal tutvuda tema poolt soovitud dokumentidega.

6. Kohus selgitab, et korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg

1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu

dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise

korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele Korteriomanik võib KrtS § 45 lg 3

järgi juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest

esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul

taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule

avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

7. Korteriühistu on esmalt esitanud avaldusele vastuväite, et avaldus tuleks rahuldamata jätta,

kuna see ei ole esitatud tähtaegselt. Avaldaja on 30. aprillil 2019. a esitanud korteriühistu

juhatusele teabenõude. Avaldaja on teabenõudes palunud korteriühistu juhatusel anda

avaldajale avalduses esitatud taotluse punktides 3.1.1. kuni 3.1.11 nimetatud teave ning

võimaldada avaldajal tutvuda samades punktides nimetatud dokumentidega (tl 16 – 17).

Avaldaja on esitanud 17. mail 2019. a kohteriühistu juhatusele päringu anda avaldajale

avalduses esitatud taotluse punktis 3.1.12 nimetatud teave (tl 28). Korteriühistu ei ole väitnud,

et ta ei ole avaldaja 30. aprilli ja 17. mai 2019. a kirju kätte saanud. Avaldaja on enne

kohtusse pöördumist seega taotlenud korteriühistu juhatuselt avalduses nimetatud teabe

andmist ja dokumentidega tutvumise võimaldamist.

8. Avaldaja on kohtusse pöördunud 28. mail 2019. a, so neli nädalat pärast 30. aprilli 2019. a

teabenõude ja üheteistkümnendal päeval pärast 17. mai 2019. a päringu esitamist. Asja

materjalidest ei nähtu, et korteriühistu juhatus oleks avaldajale pärast 30. aprilli 2019. a

mingeid dokumente või kirju edastanud või muul viisil teavet andnud või dokumentidega

tutvumist võimaldanud. Avaldaja on seega andnud korteriühistu juhatusele mõistliku

võimaluse avaldajale vastamiseks ning pöördunud seejärel KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud

tähtaja jooksul kohtusse.

Asjaolu, et avaldaja on enne 30. aprilli 2019. a teabenõude esitamist küsinud korteriühistu

juhatuselt 30. aprilli 2019. a teabenõudes nimetatud teavet ega ole seejärel KrtS § 45 lõikes 3

sätestatud tähtaja jooksul kohtusse pöördunud, ei tähenda, et avaldaja oleks seetõttu lõplikult

kaotanud õiguse saada varasemalt küsitud teavet. KrtS § 45 lg 3, mis näeb ette korteriomaniku

õiguse nõuda korteriühistu juhatuselt teavet või dokumentidega tutvumise võimaldamist, on

oma olemuselt sarnane äriseadustiku (ÄS) § 166 lõikega 3, mis näeb ette osaniku õiguse

nõuda osaühingu juhatuselt teavet või dokumentidega tutvumise võimaldamist. Riigikohus on

4. juuni 2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12 leidnud, et äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3

eesmärk on suunata osanikku pöörduma teabenõudega esmalt osaühingu poole ning kui

osaühingult ei õnnestu teavet saada, siis võimalikult kiiresti sama nõudega kohtu poole.

Riigikohus leidis, et kui osanik laseb ÄS § 166 lõikes 3 sätestatud tähtaja mööda, saab osanik

esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal

võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Kohus leiab, et kuivõrd KrtS § 45 lg 3

ja ÄS § 166 lg 3 on olemuselt sarnased sätted, tuleks neid tõlgendada sarnaselt. Kohtu

hinnangul ei ole nimetatud sätete sõnastust ja eesmärki arvestades ühtegi mõistlikku põhjust,

miks peaks osanikul olema võimalik esitada osaühingule sama teabe saamiseks uus

samasisuline teabenõue ja pöörduda sellele vastamata jätmise korral kohtusse, kuid

korteriomanikul ei peaks sarnases olukorras samalaadset õigust olema. KrtS § 45 lg 3 tuleks

seega tõlgendada nii, et kui korteriomanik laseb KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud tähtaja mööda,

saab ta esitada korteriühistu juhatusele sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles

seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Avaldaja on 30. aprilli

2019. a teabenõudes küsinud korteriühistu juhatuselt mh ka juba varem küsitud teavet uuesti.

Varasemalt korteriühistule esitatud teabenõuete alusel tähtaegselt kohtusse pöördumata

jätmine ei too antud juhul seega kaasa KrtS § 45 lõikes 3 nimetatud tähtaegade rikkumist.

9. Korteriühistu on oma vastuses väitnud, et avaldajale on antud võimalus tutvuda soovitud ja

vajalikuks peetud andmetega, mh on avaldaja esindaja 20. veebruaril 2019. a toimunud

vastuvõtul tutvunud andmete aluseks olevate otsustega. Avaldaja on 28. augusti 2019. a

menetlusdokumendis möönnud, et korteriühistu on näidanud avaldaja esindajale korteriühistu

majandamist puudutavaid dokumente. Samas kuna avaldaja esindaja soovis dokumente

pildistada, võttis korteriühistu juhatuse liige kõik dokumendid ära ja keeldus nende

näitamisest.

Kohus selgitab, et korteriomanik saab KrtS § 45 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt nõuda

korteriühistult üksnes seda teavet, mida tal ei ole, või tutvuda dokumentidega, millega ta ei

ole tutvunud. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa ilma mõjuva põhjuseta

panna korteriühistule kohustust esitada korduvalt sama teavet ning võimaldada

dokumentidega korduvalt tutvuda. Samas peab korteriühistu vaidluse korral tõendama, et ta

on korteriomanikule teavet andnud ja dokumentidega tutvumist võimaldanud. Tegemist on

küll hagita menetlusega, kus kohus saab TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 7 järgi ka ise tõendeid

koguda, kuid kuna nimetatud tõendid saavad olla üksnes korteriühistu valduses, siis on

korteriühistul ka nende esitamise kohustus.

10. Avaldusest ja avaldaja esindaja poolt 12. veebruaril 2019. a korteriühistule saadetud

kirjast nähtub, et avaldajale on teada XXX-2, Tartu korteri juuni ja juuli 2016. a sooja- ja

külma vee arvestite näidud. Avalduse kohaselt esitas ajavahemikul august 2016 kuni märts

2017 avaldaja eest veenäite avaldaja üürnik, kes pani veenäidud korteriühistu postkasti.

Avaldaja kasutas veenäidu esitamise kohustuse täitmiseks seega teist isikut. Kui isik kasutab

teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg

2 järgi, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui

asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kuna avaldaja üürnik oli ajavahemikul august

2016 kuni märts 2017 esitatud veenäitudest teadlik, tuleb TsÜS § 133 lg 2 järgi lugeda, et

avaldaja oli neist samuti teadlik. Avalduse kohaselt on avaldajale teada ka aprilli 2017. a

veenäidud. Arvestades eeltoodut, eelkõige asjaolu, et avaldajale on teada avaldaja poolt

korteriühistule esitatud veenäidud, tuleb jätta avaldaja taotlus kohustada korteriühistut esitama

avaldajale XXX-2, Tartu korteri sooja- ja külma vee arvestite näidud alates 1. maist 2016. a

KrtS § 45 lg 3 alusel rahuldamata.

11. Korteriühistu juhatuse liikme poolt 2. detsembril 2018. a avaldaja esindajale saadetud

kirjast nähtub, et avaldajale on selgitatud, et siugtorumaks on küttekulu. Kirjas esitatud

selgitusest on võimalik aru saada, et siugtorumaksu eest osutatav teenus on WC ja vannitoa

kütmine. Kuna avaldajale on juba selgitatud, mis teenust avaldajale siugtorumaksu eest

osutatakse, tuleb avaldaja vastav taotlus jätta KrtS § 45 lg 3 alusel rahuldamata.

12. Avaldaja poolt 4. märtsil 2019. a korteriühistule saadetud kirjast nähtub, et avaldajal on

võimaldatud 20. veebruaril 2019. a toimunud kohtumisel tutvuda korteriühistu 9. juuli 2008. a

üldkoosoleku protokolliga. Avaldaja väited protokollis puuduvate andmete kohta tõendavad,

et avaldaja on protokolli sisuga tutvunud. Kuna korteriühistu juhatus on võimaldanud

avaldajal tutvuda korteriühistu 9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokolliga, tuleb avaldaja

vastav taotlus jätta KrtS § 45 lg 3 alusel rahuldamata.

13. Avaldaja taotluse punktides 3.1.1. kuni 3.1.12 nimetatud muud teavet ei ole asja

materjalidest nähtuvalt avaldajale antud ning muude korteriühistu dokumentidega tutvuda

võimaldatud. Korteriühistu poolt 2. detsembril 2018. a avaldajale saadetud kirjast nähtub küll,

et korteriühistu on avaldajale selgitanud korteriühistu töötajatele töötasu määramise

põhimõtteid. Tegemist on aga üldise selgitusega, millest ei nähtu konkreetseid andmeid selle

kohta, kui suur on nende isikute töötasu, kellele arvestatakse 2019. a töötasu, mis kajastub

arvetel selgituse „töötasu“ all. Korteriühistu on kohtule esitatud vastuses selgitanud veekao

tekkimise põhjuseid. Tegemist on üldise selgitusega, millest ei nähtu, milles seisnes 2019. a

aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 märgitud veekadu ja milliste

põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel.

Avaldaja esindaja poolt 4. märtsil 2019. a korteriühistule saadetud kirjast saab järeldada, et

avaldaja esindaja on 20. veebruari 2019. a kohtumisel tutvunud sisuliselt üksnes korteriühistu

9. juuli 2008. a üldkoosoleku protokolliga. Avaldaja on 28. augusti 2019. a

menetlusdokumendis möönnud, et korteriühistu on näidanud avaldaja esindajale korteriühistu

majandamist puudutavaid dokumente. Samas ei saanud avaldaja esindaja enda väitel

dokumentide sisuga tutvuda. Avaldaja esindaja 4. märtsi 2019. a kiri, milles avaldaja esindaja

on märkinud, et 20. veebruaril 2019. a toimunud vastuvõtul ei ole talle tema poolt palutud

dokumente esitatud ega soovitud teavet antud, kinnitab kohtu hinnangul seda, et avaldaja

esindaja ei saanud soovitud dokumentidega sisuliselt tutvuda. Korteriühistu ei ole 5. märtsil

2019. a avaldajale saadud vastuskirjas avaldaja esindaja 4. märtsi 2019. a kirjas esitatud

väiteid ümber lükanud. Korteriühistu on üksnes märkinud, et avaldajal oli 20. veebruari 2019.

a kohtumisel võimalik soovitud andmetega piisavalt tutvuda ning et enamus avaldaja nõudeid

ei ole asjakohased. Kohus leiab sellest tulenevalt, et avaldaja väited selle kohta, et ta ei saanud

dokumentidega sisuliselt tutvuda, on usutavad. Korteriühist esitatud tõendid ei võimalda

asuda vastupidisele seisukohale. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt avaldajale ei ole antud

muud teavet kui teavet siugtorumaksu eest osutatava teenuse kohta ning võimaldatud sisuliselt

tutvuda korteriühistu muude dokumentidega kui korteriühistu 9. juuli 2008. a üldkoosoleku

protokoll.

14. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et korteriühistu juhatus on keeldunud avaldajale

alljärgneva teabe andmisest:

andmed selle kohta, kas ja kuna on raamatupidaja parandanud 2016. a ekslikult korter

2 veemõõturi näidu tarbitud veekoguseks lugemisest tingitud ühes

tasaarvestuskäiguga. Juhul, kui viga ei ole käesolevaks ajaks parandatud, siis andmed

selle kohta, mis kuupäevaks arvestusviga kõrvaldatakse ja esitatakse A.V-le

tasaarveldusarve;

selgitus, mida tähendas kuni 2019. aprillikuuni arvete töö- ja hooldustasude ühikuna

märgitud lühend „K.LEP“, mis on alates 2019. a aprillist asendatud ühikuga „korter“;

andmed selle kohta, millistele ametikohtadele, milliste tööülesannete täitmiseks ja

millise töötasuga on võetud tööle isikud, kellele 2019. a arvestatakse töötasu, mis

kajastub arvetel selgituse „töötasu“ all, millise töökoormusega nad töötavad, mis

kellast mis kellani on nende tööaeg ja kes nimeliselt neid ametikohti käesoleval ajal

täidavad;

selgitus 2019. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21

„Veekadu“ kohta (milles veekadu seisnes ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on

selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel).

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt korteriühistu juhatus on keeldunud võimaldama avaldajal

alljärgnevate dokumentidega tutvuda:

korteriühistu 2018. a ja 2019. a kütte, veevarustuse ja elektrienergia üldarved;

korteriühistu üldkoosoleku otsused selle kohta, kui suurt summat kogutakse igakuiselt

kinnistu hooldus- ja kui suurt remondikuluks ning kuidas see jaotatakse

korteriomanike vahel juhul, kui jaotuspõhimõte erineb ühistu põhikirjas märgitust;

korteriühistu üldkoosoleku otsus selle kohta, kui suur on raamatupidamisteenuse

igakuine kogumaksumus ja kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel;

korteriühistu üldkoosoleku otsuses siugtorumaksu kehtestamise kohta;

korteriühistu üldkoosoleku otsus töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel

töötajate palkamise kohta;

korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega otsustati revisjonikomisjon likvideerida ja

asendada audiitorteenusega.

15. Kohus märgib, et avaldaja soovitud andmed ja dokumendid on seotud korteriühistu

tegevusega ja peamiselt korteriühistu kulude ja selle jaotamisega liikmete vahel. Tegemist on

ilmselgelt teabega korteriühistu tegevuse kohta ja korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 1

alusel on avaldajal kui korteriühistu liikmel õigus nimetatud andmeid saada ja dokumentidega

tutvuda. Andmete esitamisest ja dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumise õigus on

korteriühistul üksnes KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel. Arvestades asjaolu, et

korteriühistu eesmärgiks on korteriomanike kaasomandis oleva hoone ja maa ühine

majandamine ja eelkõige ühiste kulude kandmine ja nende jaotamine liikmete vahel, on kohtu

hinnangul korteriühistu võimalikult laialdane teabe andmise kohustus põhjendatud.

16. Korteriühistu on tuginenud KrtS § 45 lg-le 2, keeldudes korteriühistu töötajate kohta

avaldajale detailse info edastamisest, kuna pole selge avaldaja tegelik huvi ja puudub töötajate

nõusolek nõutud info avaldamiseks. Kohus selgitab, et korteriühistu võib KrtS § 45 lg 2 järgi

keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib

tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.

Korteriühistu ei ole samas selgitanud, mil viisil võiks avaldaja poolt töötajate kohta küsitud

teabe avaldajale andmine tekitada olulist kahju korteriühistu töötajate õigustatud huvidele.

Kohtu hinnangul ei tekita korteriühistus töötavate isikute töökorraldust puudutavate andmete

(nagu ametikoht, tööülesanded, töötasu suurus, töökoormus, tööaeg) ega ka töötajate nime

korteriomanikule edastamine korteriühistus töötavate isikute õigustatud huvidele eelduslikult

sellist kahju, mis annaks KrtS § 45 lg 2 alusel õiguse nimetatud teabe andmisest keelduda.

Vastupidi korteriühistu liikmetel, kui isikutel, kes sisuliselt peavad kinni maksma

korteriühistu töötajate töötasu, on üldjuhul õigustatud huvi teada, kes, millisel töökohal ja kui

suure tasu eest korteriühistus töötab. Korteriühistul ei ole KrtS § 45 lg 2 alusel seega õigust

keelduda avaldaja poolt töötajate kohta küsitud teabe andmisest.

17. Kohus märgib täiendavalt, et KrtS § 45 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt ei ole avaldajal õigust

nõuda teavet kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis ega saada korteriühistu

dokumentidest koopiaid (Riigikohus on 14. veebruar 2018. a lahendis tsiviilasjas nr 2-16-

3492 ÄS § 166 lg 3 tõlgendamisel samuti leidnud, et osanik ei saa nimetatud sätte alusel

nõuda dokumentide koopiate esitamist). Korteriühistu võib seega anda avaldajale teavet ka

suuliselt ning võimaldada tal dokumentidega tutvuda vahetult nt korteriühistu ruumides.

Samas peab teabe andmine ja dokumentidega tutvumise võimaldamine olema tegelik ja

kontrollitav. See tähendab muuhulgas seda, et dokumentidega vahetu tutvumise korral tuleb

korteriühistul anda avaldajale dokumentidega tutvumiseks aeg, mis on mõistlikult vajalik

dokumentide sisuga tutvumiseks, sh, kui avaldajal on võimalik jooksvalt kas pildistades või

muul viisil dokumentide sisu jäädvustada, siis ei ole see tutvumise ajal keelatud. Kohus juhib

seejuures siiski korteriühistu tähelepanu sellele, et võimalike tulevaste vaidluste vältimiseks,

peaks korteriühistul olema hiljem võimalik dokumentidega tutvumise võimaldamist ja teabe

andmist tõendada, mistõttu võib otstarbekam olla teha seda kirjalikult taasesitatavas vormis.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

18. Kohus on avalduse rahuldanud osaliselt. Avaldaja oleks ka üksnes avalduse rahuldatud

osa esitamise korral pidanud tasuma riigilõivu täpselt sama palju, kui ta tasus kogu avalduse

eest, so 50 eurot. Kuna avaldus rahuldati osaliselt, on kohtusse pöördumise ja riigilõivu

tasumise tinginud korteriühitu tegevus. Riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel seega jätta

korteriühistu kanda.

Kohus on rahuldanud avaldusest suurema osa, so kaheteistkümest punktist üheksa täielikult ja

ühe osaliselt. Samas on avaldaja 5. juunil 2019. a ja 18. juunil 2019. a esitanud avalduse

täiendused. Kohus on jätnud need 25. juuni 2019. a määrusega menetlusse võtmata.

Arvestades rahuldatud ja rahuldamata või menetlusse võtmata jäetud taotluste ulatust ning

menetlusosaliste põhjendatud esindajakulu suurust, on kohtu hinnangul õiglane jätta

menetlusosaliste esindajakulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik