2-19-178/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Kohtujurist

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

Antero Maksing

21. august 2019. a, Tallinn

2-19-178

B OÜ sundlõpetamine

3 500 eurot

Puudutatud isik: B OÜ (registrikood xxxx), asukoht

Xxxx

Puudutatud isiku seaduslik esindaja ja likvideerija

kandidaat: V S

Sundlõpetamise otsustamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada B OÜ (registrikood xxxx) ja algatada B OÜ likvideerimine.

2. Määrata B OÜ (registrikood xxxx) likvideerijaks V S (isikukood xxxx, aadress xxxx,

e-post xxxx, telefoninumber xxxx).

3. Kohustada likvideerijat V S viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja B OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist

tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui

juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 29. maiks 2020 registrist

kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta

(ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse

või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei

ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates

nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni.

Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku B OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Harju Maakohtu kantseleil

edastada määrus pärast jõustumist kannete tegemiseks Tartu Maakohtu

registriosakonnale (e-post registriosakond@kohus.ee).

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

2-19-178

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

-

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate

nõuded (ÄS § 209 lg 2);

-

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (ÄS § 210);

-

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg

2);

-

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

-

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS §

212);

-

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS §

214 lg 1);

-

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

-

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest

osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

-

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimis-

teate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele

tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena

üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

-

andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule (ÄS § 219 lg 1).

-

Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond esitas 04.01.2019 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg

2 p 5 alusel kohtule puudutatud isiku dokumendid, et algatada menetlus äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1

alusel sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isiku netovara ei vasta ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.

2. Kohus algatas menetluse 03.05.2019 kohtumäärusega, millega nõudis 14 päeva jooksul puudutatud

isikult kirjaliku seisukoha esitamist puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse

läbiviimise kohta. Kohus kohustas puudutatud isikut muu hulgas leidma likvideerija kandidaat ning

esitama likvideerija kirjalik nõusolek likvideerimise läbiviimiseks või tasuma likvideerija kulutuste

katteks 300 eurot kohtu arvele. Puudutatud isiku seaduslik esindaja kinnitas 16.05.2019 arvamuses, et

on puudutatud isiku sundlõpetamisega nõus ning on valmis puudutatud isiku likvideerimismenetluse

viivitamatult läbi viima.

2 (5)

2-19-178

3. Kohus kuulas 06.08.2019 kirjaga likvideerija kandidaadi (puudutatud isiku seaduslik

esindaja V S) ära. Likvideerija kandidaat avaldas 13.08.2019, et on nõus

likvideerija ülesandeid täitma, on teadlik likvideerija õigustest, kohustustest ja vastutusest,

ülesanded on talle teada ja jõukohased ning ta vastab seadusega ametikohale kehtestatud

nõuetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja

likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab

kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab et puudutatud isik tuleb

sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija.

5. ÄS § 136 järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 2 500 eurot. Kooskõlas ÄS

§-ga 176 peavad osanikud võtma vastu ühe samas paragrahvis nimetatud otsustest, kui

osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui §-s 136 nimetatud

osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 203 lg 1 p

1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise

otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui

osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste

tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus

sundlõpetamise otsustada omal algatusel.

6. Äriregistri pidaja on teavitanud puudutatud isiku juhatust osaühingu netovara

mittevastavusest ÄS § 176 nõuetele ning andnud 22.07.2015, 01.11.2017

kirjadega ja

25.05.2018 määrusega tähtaegu esitamaks registripidajale otsust abinõude tarvitusele võtmise

kohta. 25.05.2018 määrusega andis registripidaja puudutatud isikule tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks 6 kuud alates määruse tegemisest. Tähtaja jooksul puudutatud isik puuduseid

ei kõrvaldanud. Registripidaja on teostanud kontrolli 2011.–2017. a majandusaasta aruannete

üle ja teinud kindlaks, et netovara puudused ilmnevad alates 2014. a majandusaasta aruandest.

Viimati registripidajale esitatud, 2018. aasta aruandes on omakapitali summa

31. detsembri 2018 seisuga 0 eurot. See annab alust arvata, et puudutatud isiku omakapital on

puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus

kontrollis

21.08.2019 äriregistrit. Puudutatud isik ei ole ka äriregistrile esitanud dokumente

sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamise kohta. Puudutatud isiku seaduslik

esindaja on kohtule teatanud, et puudutatud isikul aktiivne tegevus puudub. Kohtu hinnangul

on tegemist püsivalt mittetegutseva ühinguga, mistõttu on tsiviilkäibe huvides, et äriühing

kohtumäärusega sundlõpetatakse ja likvideeritakse.

7. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimis-

menetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus

sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606

sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab

seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul

tasemel täitma.

Kohus määrab likvideerijaks puudutatud isiku juhatuse liikme ja osaniku V S. Likvideerija

kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus

leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on juhatuse liikmena eelduslikult võimeline

likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid V S

likvideerijaks nimetamise. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-,

tegutsemis- või ärikeeldu. Likvideerija kandidaadi elukoht on Eestis.

3 (5)

2-19-178

8. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta

juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kohus ei nõua

likvideerimiskulude ja tasu katteks ettemaksu, kuna likvideerija ei nõua likvideerijaks

määramisel korral likvideerijakulusid ja tasu. Tulenevalt sellest ei ole likvideerijal võimalik

hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt

isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda likvideerijale tekkinud

kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.

9. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s

209 – 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist,

sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija

kohustatud need hoiule võtma.

10. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid

nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist

vabastada.

11. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kuna menetluses ei

ole teisi puudutatud isikuid osalenud, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel

kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

12. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud

või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sund-

lõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas ÄS § 204 lg-ga 3

loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse.

Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral

likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel

ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb

registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel.

4 (5)

2-19-178

13. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse

määratud likvideerija (TsMS § 606 lg 2 koostoimes § 629 lg-ga 5 ja § 660 lg-ga 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

5 (5)