1-18-5750/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

2. september 2019 Kohtuasja number 1-18-5750 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Alexander Krylovi tingimisi enne tähtega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. augusti 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Alexander Krylov (isikukood 37108010344), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Alexander Krylovi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 2. augusti 2018. a otsusega tunnistati Alexander Krylov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes A. Krylovile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati A. Krylovi karistusaja alguseks tema kinnipidamise aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 24. mail 2018 ja lõpeb

24. mail 2020.

2. Tartu Maakohtu 7. augusti 2019. a määrusega jäeti A. Krylov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

3. Maakohtu määruse kohaselt esinevad formaalsed alused A. Krylovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid tema vastamine ei ole põhjendatud. A. Krylovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Talle on varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses. Viimati anti A. Krylovile selline võimalus Harju Maakohtu 16. aprilli 2015. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-2595). Nimetatud otsusega tunnistati A. Krylov süüdi kehalise väärkohtlemises (mille ta pani toime oma elukaaslase ja tema ema suhtes). A. Krylovile mõisteti kuritegude eest liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Juba mõne kuu möödudes esitas

2(4) kriminaalhooldusametnik A. Krylovi suhtes erakorralise ettekande mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A. Krylov rikkus korduvalt kontrollnõudeid (ei elanud kohtu poolt talle määratud elukohas ja tarvitas alkoholi). Kohus ei pööranud karistust täitmisele, vaid andis

A. Krylovile uue võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, pikendades katseaega.

4. Vaatamata sellele pani A. Krylov katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõisteti ta süüdi Harju Maakohtu 2. augusti 2016. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-16-2800). Nimetatud otsusega tunnistati A. Krylov süüdi kehalise väärkohtlemises, omastamises ja arvutikelmuses.

A. Krylovile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga. Sellele vaatamata jätkas A. Krylov talle määratud kohustuste rikkumist (ei heastanud kuriteoga tekitatud kahju, ei täitnud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis), mille tõttu esitas kriminaalhooldusametnik 6 kuu pärast kohtule ka erakorralise ettekande. Kohus andis

A. Krylovile järjekordse võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. A. Krylovile mõistetud karistus tuli siiski täitmisele pöörata Harju Maakohtu 23. augusti 2017. a määrusega. Lisaks asjaolule, et A. Krylov ei kasutanud talle korduvalt antud võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses, ei ilmunud ta ka vabatahtlikult karistust kandma ja Harju Maakohtu 25. oktoobri 2017. a määrusega kuulutati A. Krylov tagaotsitavaks.

5. Arvestades A. Krylovi varasemat elukäiku ja tema selgitusi kohtuistungil, puudub kohtul igasugune veendumus, et A. Krylov on aru saanud toimepandud kuritegudest ja teinud mõistetud karistustest vajalikud järeldused. Seega, arvestades A. Krylovi käitumist ja suhtumist, ei ole alust olla veendunud, et A. Krylovile mõistetud karistus on sellel korral täitnud oma eesmärki ja A. Krylov on suuteline täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi korrektselt. Vangistuse jooksul ei ole A. Krylov läbinud ühtegi tegevust ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

6. Vabanemise korral soovib A. Krylov elama asuda oma elukaaslase juurde aadressile XXX. Nimetatud aadressil olev korter kuulub A. Krylovi elukaaslase emale. Materjalidest nähtuvalt on nii korteri omanik, kui ka A. Krylovi elukaaslane andnud oma nõusoleku, et A. Krylov saaks eelnevalt nimetatud aadressile elama asuda. Kohus peab positiivseks, et A. Krylovil on vabanemise korral kindel elukoht, kuid sellele vaatamata ei ole maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid. Seda põhjusel, et A. Krylov on pannud toime kuritegusid elukaaslase suhtes just nende kodus.

7. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub A. Krylovil kindel töökoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Krylovil täitmata nõudeid ligikaudu 6900 eurot. Võttes arvesse, et A. Krylov on varasemalt pannud toime kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kohtu hinnangul kindla töökoha olemasolu äärmiselt oluline ja võimaldab maksimaalselt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et A. Krylovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. MÄÄRUSKAEBUS

8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Krylov, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

9. Määruskaebuse kohaselt on A. Krylov vanglas viibimise aja jooksul jõudnud järgi mõelda ja oma peresuhted korda saanud. Ta soovib vabaduses tööl käia, naist ja lapsi toetada ja võlgasid tasuda. A. Krylov märgib, et on läbinud kiitusega kursused, mis aitasid tal sõltuvusest vabaneda. Pere toetus motiveerib teda oma elu muutma.

3(4) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Krylovi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

11. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

12. Kolleegiumi hinnangul on A. Krylovi määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

13. Maakohus on A. Krylovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates A. Krylovi uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-7). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada.

14. Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Krylovi isik ja senine elukäik viitab sellele, et võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. A. Krylovi on korduvalt kriminaalkorras karistatus nii isikukui ka varavastaste kuritegude eest, sealhulgas kodus pereliikmete vastu toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Ta on kriminaalhoolduse tingimusi korduvalt rikkunud ja pannud katseajal toime uue kuriteo. A. Krylov läheks vabanemise korral elama elukaaslase korterisse, kus ta on varem korduvalt pereliikmete suhtes vägivalda tarvitanud. Vangla iseloomustuse kohaselt jätkas A. Krylov vägivalla tarvitamist ka pärast perepaarivägivalla vähendamisele suunatud programmis osalemist. Eeltoodu annab alust arvata, et

A. Krylov võib vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja A. Krylovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

4(4)

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Krylovi määruskaebuse Tartu Maakohtu 7. augusti 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus