2-19-7092/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks. Sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 on lubamatu osas, milles täitemenetluses
Legislator headnote
AI generated2-19-7092/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 on lubamatu osas, milles täitemenetluses
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-7092
Tsiviilasi
I E hagi Osaühingu Vara Invest Grupp vastu
sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I E (isikukood xxxx)
Kostja Osaühing Vara Invest Grupp (registrikood
10951475, lepinguline esindaja Igor Sumarok
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2. Tunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks.
3. Sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 on lubamatu osas, milles täitemenetluses
saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 301,37 eurot.
Menetluskulude jaotus
4. Jätta menetluskulud kostja Osaühingu Vara Invest Grupp kanda.
5. Välja mõista Osaühingult Vara Invest Grupp I E kasuks menetluskuluna
riigilõiv 350 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult
teatavaks
tegemisest.
Apellatsioonkaebus
võidakse
lahendada
kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1. Hagiavalduse kohaselt võttis hageja kostjalt 15 000 eurot laenu, viivisemääraga 5% päevas.
Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks seati hageja kinnistule hüpoteek. Hageja jäi
laenumaksete tasumisega viivitusse, kostja ütles lepingu üles ning algatas täitemenetluse.
Täitmisavalduse kohaselt on võlgnevus 27 793,75 eurot, millest 13 750 eurot on
põhivõlgnevus, 293,75 eurot on intressivõlgnevus ja 13 750 eurot viivisevõlgnevus
arvestusega 1% päevas. Hageja väitel on viivis ebamõistlikult suur ning taotleb selle
vähendamist VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel. 01.08.2019 menetlusdokumendis leiab
hageja, et viivisemäär on tühine.
2. Hageja palub tunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks
viivisesumma 13 750 euro ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel tuleneb viivisemäär asjaolust, et hageja oli juba
varasemalt võlgu jäänud, mistõttu oli tema korter sundmüügis. Seetõttu oli laenu tagasi
maksmata jäämise risk kõrge, mistõttu lepiti kokku viivises 5% päevas. Kostja arvates ei kehti
lepingule tarbijakrediidiregulatsioon, kuna kostja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev
krediidiandja. Viivisemäära vähendamise taotlus on põhjendamata. Kostja juba vähendas
viivisemäära ühe protsendini päevas. Kuna viivist arvestatakse üksnes kuni tagatise
realiseerimiseni, siis arvutuslikult tuli viivisemääraks 0,5% päevas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on osaliselt
põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Käesoleva hagi ese on üksnes sundtäitmise
osaliselt lubamatuks tunnistamine. Lõplikes seisukohtades esitatud teisi hageja taotlusi kohus
käesolevas otsuses seetõttu ei käsitle.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt
pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber
lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus
otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust
tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6. Hageja palub tunnistada sundtäitmine osaliselt lubamatuks täiteasjas nr 022/2019/674
viivisesumma 13 750 euro ulatuses. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele
täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik
esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,
eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei
mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui
kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud
täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka
kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab
materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh
kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited
täitedokumendi järgsele võlale.
7. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 15. augustil 2017 laenulepingu nr 1-08/17, mille
kohaselt andis kostja hagejale laenu 15 000 eurot. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid pooled
15. augustil 2017 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu. Kostja ütles hagejaga sõlmitud
laenulepingu üles 10. oktoobril 2018. Täitemenetluse alustamiseks peab sissenõudja (s.o
hüpoteegipidaja) TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi esitama täitmisavalduse ja
täitedokumendi. Kohtule esitatud täitmisteatega on tõendatud, et täitedokumendiks oleva
Tallinna notar R T 15. augusti 2017 notariaalse dokumendi nr 2278 alusel toimub hageja
suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/674 (tl 5-6). Kohtu hinnangul ei põhjustanud hagi
esitamist ükski TMS § 221 lõikes 1 nimetatud asjaoludest. Riigikohus on leidnud, et hageja
peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes
põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on
kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib
täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi
rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt RKTko nr 3-2-1-190-13, p 17 ja selles
viidatud RKTKo nr 3-2-1-64-12, p 16).
8. TMS § 23 lg 4¹ järgi tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe, nõuete alus ja
nõuete detailne arvestus. Kohtutäiturile on esitatud nõuete detailne arvestus (tl 10).
Nimetatud arvestusest nähtuvalt on seisuga 15. oktoober 2018 põhivõlg 13 750 eurot ning
intressi võlg 463,75 eurot. Seisuga 20. oktoober 2018 on põhivõlg 13 750 eurot ja intressi
võlg 293,75 eurot. Kostja nõude arvestuse kohaselt on seisuga 18. detsember 2018
tagastamata põhivõlg 13 750 eurot, tasumata intressid 293,75 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivis 13 750 eurot. Kostja on arvestanud hagejale viivist perioodi 16. oktoober
2018 kuni 23. jaanuar 2019 eest 13 750 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, 13 750 x 1%
= 137,50 x 100 = 13 750). Kostja on arvestanud hagejale viivist viivisemääraga 1% päevas.
9. Kohus on vaatamata kostja vastuväidetele seisukohal, et hageja ja kostja vahel 15. augustil
2017 sõlmitud laenuleping nr 1-08/17 on tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidileping on
krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või
kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Seejuures ei pea krediidiandja
põhitegevuseks olema krediidiandmine. Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega
viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist (VÕS §
415 lg 1 ls 1). Laenulepingu p 1.7 kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt 5% tähtajaks
tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega oli lepingu järgi viivisemäär 1 825%
aastas. VÕS § 415 lg-s 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS
§ 421 ls 1). Seega oli lepingus ettenähtud viivisekokkulepe tühine. Vastavalt puudus
viivisekokkuleppel algusest peale kehtivus. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Seega
on kostjal õigus nõuda seadusest tulenevalt viivist seaduses sätestatud määras. Kokkuvõtvalt
on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist perioodi 16. oktoober 2018 kuni 23. jaanuar 2019 eest
VÕS § 113 lg 1 kohaselt 301,37 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, viivisemäär
0,021918
päevas,
summa
päevas
3,013699
eurot,
vt
arvutuskäik
https://www.viivisekalkulaator.ee/). Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas
022/2019/674 lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise
katteks rohkem kui 301,37 eurot.
10. Kõik käesolevas kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste taotlused ja väited ei oma
käesoleva hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust
MENETLUSKULUD
11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus rahuldas hagi 97,80% ulatuses, s.o peaaegu kogu ulatuses. Sellest tulenevalt on kohtu
hinnangul õiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
12. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel
põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS §
174 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb
kindlaks määrata hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud
hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud
riigilõivu 50 eurot.
13. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud
riigilõivu kulu 350 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt
on hageja menetluskulud põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja
menetluskuluna riigilõivu 350 eurot.
14. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik