Legislator Case Law & Legislation
2-19-7092/16 AI generated

2-19-7092/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-7092/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks. Sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 on lubamatu osas, milles täitemenetluses

Legislator headnote

AI generated

2-19-7092/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 on lubamatu osas, milles täitemenetluses

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-7092

Tsiviilasi

I E hagi Osaühingu Vara Invest Grupp vastu

sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I E (isikukood xxxx)

Kostja Osaühing Vara Invest Grupp (registrikood

10951475, lepinguline esindaja Igor Sumarok

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks.

3. Sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 on lubamatu osas, milles täitemenetluses

saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 301,37 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja Osaühingu Vara Invest Grupp kanda.

5. Välja mõista Osaühingult Vara Invest Grupp I E kasuks menetluskuluna

riigilõiv 350 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt võttis hageja kostjalt 15 000 eurot laenu, viivisemääraga 5% päevas.

Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks seati hageja kinnistule hüpoteek. Hageja jäi

laenumaksete tasumisega viivitusse, kostja ütles lepingu üles ning algatas täitemenetluse.

Täitmisavalduse kohaselt on võlgnevus 27 793,75 eurot, millest 13 750 eurot on

põhivõlgnevus, 293,75 eurot on intressivõlgnevus ja 13 750 eurot viivisevõlgnevus

arvestusega 1% päevas. Hageja väitel on viivis ebamõistlikult suur ning taotleb selle

vähendamist VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel. 01.08.2019 menetlusdokumendis leiab

hageja, et viivisemäär on tühine.

2. Hageja palub tunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks

viivisesumma 13 750 euro ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel tuleneb viivisemäär asjaolust, et hageja oli juba

varasemalt võlgu jäänud, mistõttu oli tema korter sundmüügis. Seetõttu oli laenu tagasi

maksmata jäämise risk kõrge, mistõttu lepiti kokku viivises 5% päevas. Kostja arvates ei kehti

lepingule tarbijakrediidiregulatsioon, kuna kostja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja. Viivisemäära vähendamise taotlus on põhjendamata. Kostja juba vähendas

viivisemäära ühe protsendini päevas. Kuna viivist arvestatakse üksnes kuni tagatise

realiseerimiseni, siis arvutuslikult tuli viivisemääraks 0,5% päevas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on osaliselt

põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Käesoleva hagi ese on üksnes sundtäitmise

osaliselt lubamatuks tunnistamine. Lõplikes seisukohtades esitatud teisi hageja taotlusi kohus

käesolevas otsuses seetõttu ei käsitle.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Hageja palub tunnistada sundtäitmine osaliselt lubamatuks täiteasjas nr 022/2019/674

viivisesumma 13 750 euro ulatuses. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele

täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei

mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui

kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud

täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka

kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab

materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh

kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited

täitedokumendi järgsele võlale.

7. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 15. augustil 2017 laenulepingu nr 1-08/17, mille

kohaselt andis kostja hagejale laenu 15 000 eurot. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid pooled

15. augustil 2017 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu. Kostja ütles hagejaga sõlmitud

laenulepingu üles 10. oktoobril 2018. Täitemenetluse alustamiseks peab sissenõudja (s.o

hüpoteegipidaja) TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi esitama täitmisavalduse ja

täitedokumendi. Kohtule esitatud täitmisteatega on tõendatud, et täitedokumendiks oleva

Tallinna notar R T 15. augusti 2017 notariaalse dokumendi nr 2278 alusel toimub hageja

suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/674 (tl 5-6). Kohtu hinnangul ei põhjustanud hagi

esitamist ükski TMS § 221 lõikes 1 nimetatud asjaoludest. Riigikohus on leidnud, et hageja

peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes

põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on

kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib

täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi

rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt RKTko nr 3-2-1-190-13, p 17 ja selles

viidatud RKTKo nr 3-2-1-64-12, p 16).

8. TMS § 23 lg 4¹ järgi tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe, nõuete alus ja

nõuete detailne arvestus. Kohtutäiturile on esitatud nõuete detailne arvestus (tl 10).

Nimetatud arvestusest nähtuvalt on seisuga 15. oktoober 2018 põhivõlg 13 750 eurot ning

intressi võlg 463,75 eurot. Seisuga 20. oktoober 2018 on põhivõlg 13 750 eurot ja intressi

võlg 293,75 eurot. Kostja nõude arvestuse kohaselt on seisuga 18. detsember 2018

tagastamata põhivõlg 13 750 eurot, tasumata intressid 293,75 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 13 750 eurot. Kostja on arvestanud hagejale viivist perioodi 16. oktoober

2018 kuni 23. jaanuar 2019 eest 13 750 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, 13 750 x 1%

= 137,50 x 100 = 13 750). Kostja on arvestanud hagejale viivist viivisemääraga 1% päevas.

9. Kohus on vaatamata kostja vastuväidetele seisukohal, et hageja ja kostja vahel 15. augustil

2017 sõlmitud laenuleping nr 1-08/17 on tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Seejuures ei pea krediidiandja

põhitegevuseks olema krediidiandmine. Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist (VÕS §

415 lg 1 ls 1). Laenulepingu p 1.7 kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt 5% tähtajaks

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega oli lepingu järgi viivisemäär 1 825%

aastas. VÕS § 415 lg-s 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS

§ 421 ls 1). Seega oli lepingus ettenähtud viivisekokkulepe tühine. Vastavalt puudus

viivisekokkuleppel algusest peale kehtivus. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Seega

on kostjal õigus nõuda seadusest tulenevalt viivist seaduses sätestatud määras. Kokkuvõtvalt

on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist perioodi 16. oktoober 2018 kuni 23. jaanuar 2019 eest

VÕS § 113 lg 1 kohaselt 301,37 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, viivisemäär

0,021918

päevas,

summa

päevas

3,013699

eurot,

vt

arvutuskäik

https://www.viivisekalkulaator.ee/). Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas

022/2019/674 lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise

katteks rohkem kui 301,37 eurot.

10. Kõik käesolevas kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste taotlused ja väited ei oma

käesoleva hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi 97,80% ulatuses, s.o peaaegu kogu ulatuses. Sellest tulenevalt on kohtu

hinnangul õiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.

12. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS §

174 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb

kindlaks määrata hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud

hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud

riigilõivu 50 eurot.

13. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud

riigilõivu kulu 350 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt

on hageja menetluskulud põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna riigilõivu 350 eurot.

14. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik