2-18-125342/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2019 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-125342

Tsiviilasi

DSV Transport AS hagi ROSENKAPF CAPITAL

OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

731,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja DSV Transport AS (registrikood 10342368),

lepinguline esindaja Krista Arraste

Kostja ROSENKAPF CAPITAL OÜ (registrikood

12664627), seadusjärgne esindaja K M

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista ROSENKAPF CAPITAL OÜ-lt DSV Transport AS kasuks

põhivõlgnevus 608,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 34,38 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 682,78 eurot.

3. Välja mõista ROSENKAPF CAPITAL OÜ-lt DSV Transport AS kasuks alates

28.11.2018 viivis tasumata põhivõlalt (608,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas

kui 608,40 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud ROSENKAPF CAPITAL OÜ kanda.

5. Välja mõista ROSENKAPF CAPITAL OÜ-lt DSV Transport AS kasuks

põhjendatud menetluskulud 485 eurot.

6. Kohustada ROSENKAPF CAPITAL OÜ-d tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (485 eurot) käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Rosenkapf Capital OÜ (kostja) tellis DSV Transport AS-ilt (hageja) veoteenuse Rootsist

Eestisse. Kostja täitis veotellimuse kokkulepitud ajaks ja tarnis tellitud kauba kostjale

13.02.2018. Kostja on kauba kättesaamist kinnitanud. Hageja nõudis kostjalt veotasu

maksmist summas 608,40 eurot, kuid kostja ei tasunud. Hageja edastas kostjale kirja teel

meeldetuletuse arve tasumise kohta, millele kostja vastas 27.03.2018, et saavad arve tasuda

aprillikuus. Kostja lubatud tähtajaks arvet ei tasunud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 608,40 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 34,38 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt (608,40 eurot)

kuni põhinõude täitmiseni.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni

seoses veoga ning lubas kohustuse täita. Veodokumentide kohaselt oli kaup pakendita ning

puuduvad märkmed, et kaup oleks olnud kahjustatud. Kostja esitatud fotod, mis peaks

tõendama kahjustust, on tehtud aasta pärast kauba kohale toimetamist.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja esitas kohtule vastuse, milles märkis, et transpordi käigus sai veetud mööbel

vigastada. Vigastust polnud võimalik koheselt märgata, kuna kaup oli pakitud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks

teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib

lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda

kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide

vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.

7. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

8. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tulenevalt osutatud teenuse eest

arve nr CD655312 tasumist summas 608,40 eurot. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik

(vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle

kolmandale isikule (saajale), saaja aga kohustub tasuma vedajale tasu (VÕS § 774 lg 1).

Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Kui

kauba peale- ja mahalaadimise kohad asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on

konventsiooni liige, tuleb veolepingule kohaldada Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu

konventsiooni (CMR konventsiooni) sätteid (CMR konventsioon artikkel 1(1)). Poolte vahel

sõlmitud leping vastab veolepingu tunnustele ning esitatud asjaolude järgi kohaldub lepingule

CMR konventsioon. Ulatuses, milles vaidlusküsimusi ei reguleeri CMR, kohaldub Eesti

siseriiklik õigus. Seega kuulub kohaldamisele nii Eesti seadusandlus, kui ka CMR

konventsioon. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see

tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade

üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Võlaõigusseaduse järgi

on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese

lause järgi. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

9. Vedaja vastutab kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise

hetkeni (CMR konventsioon art 17(1)). Vedaja vabaneb vastutusest, kui vigastamine tulenes

nõude esitaja ebaõigest teost või hooletusest, nõude esitaja antud juhistest või asjaoludest

millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida (CMR konventsioon

art 17(2)). Kui vigastus tulenes asjaolust, et kaup oli pakendamata ning pakendita võis kaup

loomulike omaduste tõttu saada vigastatud, siis vabaneb vedaja vastutusest, kui vedaja

tõendab, et vigastuse tingis pakendi puudumisest tuleneva riski tagajärjel (CMR konventsioon

art 17(4) ja 18(2)). Kui tellija ei teatanud kauba vastuvõtmisel kaubal esinevast välisest

vigastusest, siis loetakse tõendatuks, et kaup võeti vastu saatedokumentides märgitud

seisundis (CMR konventsioon art 30(1)).

10. Kohus selgitas 25. juuni 2019 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja

sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt digitoimik, dokument nr 12).

11. Vaidlus lepingu sõlmimise ja kehtivuse osas puudub. Samuti pooled ei vaidle kokku

lepitud tasu suuruse 608,40 euro üle ning selle üle, et veos on üle antud. Kostja on 27.03.2018

e-kirjas kinnitanud, et saavad arve tasuda aprillikuus (vt digitoimik, hagiavalduse lisa nr 4).

Kostja vaidles hagile vastu, kuna transpordi käigus sai veetud mööbel vigastada. Vigastust

polnud võimalik koheselt märgata, kuna kaup oli pakitud. Kohus selgitas 25. juuni 2019

määrusega, et kostjal on võimalik tõendada, et kaup oli vigastatud ning vigastus oli olemas

kauba hagejale kätte toimetamise hetkel, mistõttu on kostjale tekkinud õigus tasu maksmisest

keelduda. Kostja oma väiteid vaatamata kohtu selgitusele tõendanud ei ole.

12. Seega täitis hageja kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ning kaup on saajale

üle antud. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 1). Kostjal

on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arve

tasumata jätmisega rikkunud. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista osutatud teenuse eest põhivõlgnevus 608,40 eurot.

13. Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi

14.02.2018 kuni 27.11.2018 eest summas 34,38 euro ja alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. RKTKo nr

3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasumaksmisega viivitamise

korral. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

14. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja on

palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 14.02.2018 kuni

27.11.2018 eest 258 viivituses oldud päeva eest summas 34,38 eurot. Kostja viivisemäärale

ega perioodile vastuväited esitanud ei ole. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Kostja arvet tähtajaks ei tasunud ning hageja

nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 14.02.2018. Seega on põhjendatud kostjalt hageja

kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 14.02.2018 kuni 27.11.2018 eest

34,38 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (608,40 eurot)

alates 28.11.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §113 lg-s 1 ettenähtud

ulatuses, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 608,40 eurot.

15. Hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro nõudes võiks

kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 113¹ lg 1 alusel, mille kohaselt kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hagejal oli

õigus nõuda viivist, kuna kostja oli sissenõutavaks muutunud nõude tasumata jätmisega

viivituses. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole nõude eelduseks kahju tekkimine ning võlausaldaja

ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud

kulusid kandis. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole

oluline, kas viivisega on juba kaetud ka teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla

sissenõudmise tõttu kandnud (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016,

§ 113¹ lg 1 komm, lk 576). Eeltoodust tulenevalt on hageja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue põhjendatud summas 40 eurot.

16. Poolte poolt esitatud väited ja tõendid, mis ei leidnud käesolevas otsuses kajastamist, ei

oma vaidluse lahendamisel tähtsust.

17. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 608,40 eurot, seisuga 27.11.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 34,38

eurot ja alates 28.11.2018 kuni põhinõude (608,40 eurot) täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1

ettenähtud määras tasumata jäänud summalt. Väljamõistetava viivise kogusumma ei tohi

ületada põhivõla summat 608,40 eurot.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

19. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks

määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud

hõlmavad riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulusid 455 eurot. Hagejale osutati õigusabi

tunnihinnaga 95 eurot tund ilma käibemaksuta ning kokku 5 tundi ja 35 minutit. Hageja

õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid:

1) 22.10.2018 maksekäsu kiirmenetluse koostamine ja kohtusse esitamine 1 h, 20 eurot;

2) 22.11.2018 hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagi koostamine

ja kohtusse esitamine 1 h ja 35 min; 150 eurot;

3) 27.05.2019 kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine

kostja vastusele; 3 h 285,00 eurot.

20. Kohus peab hagejale osutatud õigusabitoiminguid üldjuhul vajalikuks ja põhjendatuks.

Hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostja

vastuse läbitöötamine ja arvamuse koostamine 3 tundi ei ole põhjendatud kulu, kuna kostja

vastus oli äärmiselt lakooniline. Kohus leiab, et mõistlik aeg kostja vastuse läbitöötamiseks ja

arvamuse koostamiseks on 2 tundi. Koostatud ja esitatud on maksekäsu kiirmenetluse avaldus

20 euro ulatuses (TsMS § 484²). Seega on nimetatud kulu põhjendatud.

21. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 95 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas

käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava juristi

õigusabi tunnitasu määraga. Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist

käibemaksuga, ei lisandu hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu.

22. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 485 eurot,

millest 125 eurot on tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 340 eurot

õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik