2-18-18551/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda YY apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 05.06.2019 otsuse peale

menetlusse võtmisest.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18551

Kohtuasi

XX

(X)

hagi

YY

(Y)

vastu

elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 411,5 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC, lepinguline esindaja Vladimir

Buldakov

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erika Scholler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja, laps) esitas 07.12.2018 hagi Harju Maakohtule YY (kostja, isa) vastu elatise

väljamõistmiseks, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast

alates hagi esitamisest kuni hageja täiskasvanuks saamiseni. Elatise palus hageja tasuda CC

(ema) arvelduskontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Ühtlasi palus hageja anda ainuõigus

hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hageja emale.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja oli kostja alaealine laps. Hageja elas ema juures. Alates detsembrist ei täitnud kostja

oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kostja andis hagejale igakuist elatist 150 eurot, mis

ei katnud poolt lapse ülalpidamisega seotud kuludest. Hageja igakuised kulud olid kokku

500 eurot. Kostja töötus ei olnud põhjus, miks tuli väljamõistetava elatise suurust vähendada,

sest kostja oli kohustatud hankima enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Kostja vastuväited

2. Kostja hinnangul esinesid asjaolud, mille tõttu ei saanud kostjalt välja mõista hageja taotletud

suuruses elatist. Kostja oli nõus tasuma elatist 175 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja jätta

poolte endi kanda.

Kostja oli jäänud tööandja pankroti tõttu töötuks. Varem täitis ta hageja ülalpidamiskohustust

korrektselt ja ka praegu veedab kostja hagejaga palju aega koos, mil kannab kulutusi lapse

toidule, riietele ja meelelahutusele. Samuti tuli elatisenõude rahuldamisel arvestada

lapsetoetusega, mis tuli väljamõistetavast elatisest maha arvata.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise, mis

vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud

pool riikliku lapsetoetuse määra alates 06.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuli

tasuda hageja ema arvelduskontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Nõude anda ainuõigus

hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hageja emale, jättis

kohus läbi vaatamata. Hageja taotluse kostja arvelduskonto väljavõtte nõudmiseks jättis kohus

rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Pooltel ei olnud vaidlust selles, et hageja sündis XX.XX.XXXX ja kostja oli tema isa. Hageja

elas ema juures. Kostja tasus varem elatist korrektselt. Kostja oli töötu pärast seda, kui tema

tööandja pankrot kuulutati välja. Pooled ei olnud ühel nõul selles, kui suur elatis tuli kostjalt

hageja ülalpidamiseks välja mõista.

Hageja ülalpidamiseks kulus igakuiselt 500 eurot. Kostja kulude suurusele ega vajalikkusele

vastu ei vaielnud. Kostja tõendas, et oli töötu. Kohus oli seisukohal, et töötasu ei olnud mõjuv

põhjus elatise vähendamiseks. Kostja oli noor, terve inimene, kellel olid eelduslikult head

võimalused töö leidmiseks. Kostjal ei olnud ka teisi alaealisi lapsi. Kuivõrd lastetoetused olid

mõeldud vähemalt osaliselt hüvitama lastele tehtavaid kulutusi, tuli seda elatise väljamõistmisel

ka arvestada. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alammääras, millest on maha

arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra. Elatis tuli tasuda hageja ema arvelduskontole iga kuu

kümnendaks kuupäevaks.

Hageja nõue anda hageja emale ainuõigus hagejale väljamõistetud elatise kasutamiseks ja

käsutamiseks hageja ülalpidamiseks oli sisutu ja tuli jätta perspektiivituse tõtt läbi vaatamata.

Hageja taotluse kostja arvelduskonto väljavõtte nõudmiseks jättis kohus rahuldamata, sest

elatise alammääras nõudmisel ei omanud tähtsust vanemate majanduslik olukord.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjal ei olnud maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles temalt mõisteti hageja kasuks

välja elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha

arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra alates 06.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja hinnangul tuli resolutsiooni täiendada selliselt, et sissenõutud summast tuleb maha

arvata 1 411,5 eurot, s.o summa, mille kostja tasus vahetult hageja ülalpidamiseks. Maakohus

jättis ebaõigesti välja uurimata, kas kostja on menetluse käigus hagejale elatist võimaldanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Kostjal ei olnud vastuväiteid maakohtu otsusele osas, milles kohus kehtestas kostja elatise

tasumise kohustuse ulatuse, s.t määras, et kostjal tuleb hagejale ülalpidamist võimaldada

määras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on

maha arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra alates 06.12.2018 kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Küll aga heitis kostja maakohtule ette passiivsust asjaolude väljaselgitamisel, mis

puudutas seda, kas kostja on hagejale menetluse kestel elatist tasunud või elatist vahetult

osutanud ja missuguses määras. Ringkonnakohus on seotud kaebuse piiridega (TsMS § 651

lg 1).

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled

vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid

üksnes seaduses ettenähtud juhul (TsMS § 5 lg-d 1-3).

Seega, kui kostja soovis, et kohus määratleks resolutsioonis menetluse käigus kostja poolt

hagejale tasutud elatise suuruse, tuli seda kostjal taotleda ja välja tuua taotluse lahendamiseks

vajalikud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid. Kohtul ei lasu seadusest tulenevat kohustust

ise välja uurida kas ja missuguses määras on kostja menetluse kestel hagejale ülalpidamist

võimaldanud, kui kostja ise ei ole sellele tuginenud. Kuivõrd kostja sellekohast taotlust ja

asjaolusid ei esitanud, ei pidanud kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatis nähtuma

kohtuotsusest.

Teiseks, elatisehagi lõpplahendis määratleb kohus elatise tasumise kohustuse ulatuse. Kui

kostja on menetluse kestel hagejale reaalselt elatist tasunud, ei minetata ta võimalust sellele

tugineda ka siis, kui vabatahtliku tasumise ulatus ei nähtu kohtuotsusest. Kui hageja ja kostja

ei saa omavahel kokkuleppele, kui palju on kostja menetluse kestel elatist tasunud ja hageja

pöördub nõude täismahus täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, on kostjal

õigus esitada vastuväited ka täitmenetluse raames (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 otsust asjas

nr 3-2-1-177-16, p 11).

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise

etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele

kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata

jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna

apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing