3-18-2384/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2384

Haldusasi

OÜ SOKKEL HOLDING kaebus Kohila Vallavolikogu

27.11.2018 otsuse nr 35 (arvamuse andmine geoloogilise

uuringu loa taotlusele) õigusvastasuse tuvastamiseks ja asja

uuesti otsustamiseks kohustamiseks kahe kuu jooksul

käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates

Menetlusosalised

Kaebaja

–

OÜ

SOKKEL

HOLDING

(registrikood

12245586), esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp

Vastustaja – Kohila vald, esindaja Anu Suviste

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Kohila Vallavolikogu 27.11.2018 otsus nr 35 õigusvastaseks ja kohustada

Kohila valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ SOKKEL HOLDING geoloogilise

uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Mõista Kohila vallalt OÜ SOKKEL HOLDING kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.09.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ SOKKEL HOLDING esitas 19.03.2018 Keskkonnaametile Pihali uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa taotluse (tl 10-15). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on

298,20 ha ning uuringuruum jääb tervikuna Eesti Vabariigile kuuluvale katastriüksusele

aadressiga Vardi metskond 80 (katastritunnus 31701:005:0958), Pihali küla, Kohila vald.

Katastriüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni

40 puurauku ja kuni 170 uuringukaeveõõnt. Uurimissügavus on kuni 10 m. Uuritavaks

maavaraks on ehituskruus, täitekruus, ehitusliiv ja täiteliiv. Uuringuruumis esineva maavara

kasutusalad on üldehitus, teedeehitus ja täitepinnas. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat.

Uuringu teostaja on Mäebüroo Nord OÜ.

2. Keskkonnaministeerium andis 11.06.2018 kirjaga nr 13-1/18/2873-2 kooskõlastuse Pihali

uuringuruumis geoloogilise uuringu teostamiseks. Keskkonnaamet valmistas 19.09.2018 ette

korralduse eelnõu, millega anda OÜ-le SOKKEL HOLDING Pihali uuringuruumi geoloogilise

uuringu luba ning esitas selle 19.09.2018 kirjaga nr 12-2/18/4050-6 Kohila Vallavalitsusele

tutvumiseks ja arvamuse andmiseks.

3. Kohila Vallavalitsus ei nõustunud 27.11.2018 otsusega nr 35 „Arvamuse andmine maavara

geoloogilise uuringu loa andmise kohta Pihali uuringuruumis“ (tl 45-46p) maavara geoloogilise

uuringu loa andmisega Pihali uuringuruumis järgmistel põhjustel:

1) piirkonnas on tuvastatud lisaks harivesilikule ja rabakonnale ka teiste looduskaitse all olevate

loomade, lindude ja taimede elupaikasid ning kohalik kogukond on Kohila Vallavalitsuse poole

pöördunud kaitseala moodustamise ettepanekuga. Oluline on pöördumises esitatud väidete

täiendav kontrollimine ning vajadusel vastavate ametite poole pöördumine kaitseala

moodustamiseks;

2) taotletav uuringuruum asub Rapla maakonnaplaneeringu ja Kohila valla üldplaneeringu

kohaselt rohevõrgustiku alal;

3) uuritava maavara (ehituskruus, ehitusliiv, täitekruus, täiteliiv) varustuskindlus Pihali

uuringuruumi teeninduspiirkonnas on tagatud rohkem kui 10 aastaks, seega oleks

kaevandamisloa andmine, mis on geoloogilise uuringu lõppeesmärk, vastuolus riigi huvidega.

4. OÜ SOKKEL HOLDING esitas 21.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Kohila Vallavolikogu 27.11.2018 otsuse nr 35 õigusvastasuse tuvastamist ja Kohila valla

kohustamist asja uueks otsustamiseks kahe kuu jooksul haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kohus võttis kaebuse 09.01.2019 määrusega menetlusse ja tunnistas vastustajaks

Kohila valla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. OÜ SOKKEL HOLDING taotleb kaebuses (täiendavad seisukohad 29.03.2019) Kohila

Vallavolikogu 27.11.2018 otsuse nr 35 õigusvastasuse tuvastamist ja Kohila valla kohustamist

asja uueks otsustamiseks järgmistel põhjustel.

1) Kaebaja esitatud taotluse eesmärk on teostada geoloogiline uuring, selgitamaks välja Pihali

uuringuruumis asuva maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning tuvastada, kas

uuringuruumis paikneb maavara, mida on otstarbekas kaevandada või mitte. Sisuliselt on

vastustaja vaidlustatud otsuses hinnanud, kas kaevandamine Pihali uuringuruumis on täna

lubatav, kuigi pidi lahendama esitatud taotlust ja esitama arvamuse geoloogilise uuringu loa

taotluse ja antava haldusakti eelnõu osas. Vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel on vastustaja

ületanud kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevust ning väljunud kaalutlusõiguse piiridest. Otsus

ei ole sisuliselt motiveeritud.

3(10)

2) Asjakohatu on vastustaja poolt kaevandamise ning kaevandamisloa taotlemisega seotud

aspektide käsitlemine. See ei saa omada tähtsust geoloogilise uuringu loa suhtes arvamuse

andmisel. Haldusorgan ei saa mittenõustuva arvamuse andmisel tugineda varustuskindluse

kriteeriumile. KOV ei saa hinnata ega tagada maavaravarude säästliku ning otstarbeka

kasutamise kriteeriume riigi huvide seisukohalt. Vastustaja on otsuses asunud teostama riigile

kuuluvat pädevust ja hinnanud riigi huve, mis on lubamatu ja õigusvastane.

3) Geoloogilise uuringu loa andmine ei kujuta ohtu harivesilikule ja rabakonnale. Kaitsealuste

loomaliikide elupaikade väljajätmisega taotletavast uuringuruumist on viidud võimalik

loomaliikide häirimine miinimumini. Keskkonnaamet on kaalunud looduskaitselisi küsimusi,

sh harivesiliku kaitsevajadust, ning loa andmise otsuse eelnõu sisaldab piiranguid seoses

asjaoluga, et uuringualal paikneb harivesiliku elupaik. Seega on võetud arvesse kaitsealuste

loomaliikide kaitsmise vajadust, mistõttu ei ole sel argumendil põhjendatud geoloogilise

uuringu loa andmisega mittenõustumine.

4) Kohaliku kaitseala algatamise ettepanek ei saa olla aluseks keelduva arvamuse andmiseks ja

on lubamatu kaalutlus. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse peatamiseks puuduvad

alused, kuna kavandatav tegevus ei saa kahjustada loodusobjekti seisundit. Kaebaja jaoks uue

informatsioonina selgus, et Kohila Vallavalitsuse 15.02.2019 korraldusega nr 56 algatati Vardi

metskond 80 kinnistul looduskaitse alla võtmise menetlus ning kaebajale teadaolevalt ei ole

vastustaja vastavat infot esitanud ka Keskkonnaametile. Vastustaja ei ole korraldanud

loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute

otstarbekuse ekspertiisi. Seega puuduvad tänase seisuga alused geoloogilise uuringu loa

andmise menetluse peatamiseks. Kogumis ei oma teave kaitse alla võtmise menetluse

algatamise kohta kohtumenetlusele ega geoloogilise uuringu loa menetlusele mõju.

5) Asjaolu, et taotletav uuringuruum asub Rapla maakonnaplaneeringu ja Kohila valla

üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal, ei anna alust mitte nõustuda geoloogilise uuringu

loa väljastamisega. Vaidlustatavast otsusest puuduvad põhjendused, milles seisneb

uurimistegevuse oluline mõju rohealade elu- ja looduskeskkonnale. Vastustaja on üksnes

kirjeldanud, millises ulatuses taotletav uuringuruum rohevõrgustiku ala katab. Üldplaneering ei

ole dokument, mis piiraks või välistaks maatüki suhtes geoloogilise uuringu läbiviimist.

Geoloogilise uuringu läbiviimiseks ei ole ka nõuet, et tegemist peaks olema mäetööstusmaa

sihtotstarbega maaga. Asjaolu, et planeeringukohane maa sihtotstarve ei luba kaevandamise

alustamist, välistaks kaevandamise, kuid ei saa omada tähendust geoloogilise uuringu

läbiviimise seisukohalt. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise

planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud.

6) Uuringuruumi vahetus läheduses asub kokku kaheksa kinnistut ning vaidlustatavas otsuses

on välja toodud vaid Männituka ja Sõõrumäe kinnistute omanike seisukohad uuringuloa

väljastamisega mittenõustumise kohta. Olemasolevate andmete pinnalt ei saa teha järeldust

kohalike elanike vastuseisust. Keskkonnaameti seisukohtadest nähtuvalt on uuringutööde

keskkonnamõjud minimaalsed. Kaevõõned ja puurkaevud on sisuliselt keskkonnamõjuta

vahendid olulise teabe saamiseks nii riigile, KOV-ile kui ka loa taotlejale. Kui esineks veenvaid

aluseid uuringuala äärealadel uuringu teostamise olulistest negatiivsetest mõjudest kohalikele

elanikele, võiks haldusorgan sisuliselt kaaluda loataotluse menetlejale ettepaneku tegemist

nende konkreetsete puuraukude/kaevaõõnte osas. Nimetatud asjaolusid ei ole aga menetluses

välja selgitatud.

7) Otsuse vastuvõtmisel on rikutud haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud põhimõtteid,

mh uurimispõhimõtet ning ärakuulamise põhimõtet. Kaebaja on jäetud täies ulatuses

menetlusse kaasamata.

4(10)

6. Kohila vald palub jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja on uuringuloa väljastamise arvamuse andmise menetluses olnud kaasatud ja ära

kuulatud. Kaebaja esitas vastustajale omapoolsed seisukohad 29.10.2018. Vastustaja esitas

09.11.2018 kaebajale vaidlustatud otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks ja kaebajalt laekus

seisukoht 15.11.2018.

2) Taotletavasse uuringuruumi jäävad kaitsealuste loomaliikide – rabakonna ja harivesiliku –

registreeritud elupaigad. Harivesiliku eelistatud elupaikadeks on väikesed järved, metskraavid,

tiigid, karjääriveekogud jms ning ka munad muneb emasloom veetaimede lehtede alaküljele.

Uuringualasse on jäetud kunagisest karjäärist tekkinud veesilm, mis on antud piirkonna

harivesilikele lähim ja maa-ameti kaardirakenduse põhjal ainus veesilm.

Kohila Vallavalitsusele saadeti 08.11.2018 ettepanek kaitseala moodustamiseks Pihali külas

Vardi metskond 80 kinnistul põhjusel, et piirkonnas on nähtud lisaks harivesilikule ja

rabakonnale veel mitmeid looduskaitse alla kuuluvaid kahepaikseid, lindusid ja taimi (sh

harilikku kärnkonna, metsiseid, laanepüüsid, tetresid jne ning taimedest kaunist kuldkinga, hall

käppa, valget ja punast tolmpead, arukäppa, suurt käopõllu jt). Kohila Vallavalitsus andis

looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lg 2 alusel 15.02.2019 korralduse nr 56 „Pihali väärtuslike

looduskoosluste kaitse alla võtmise algatamine“, mille eesmärgiks on ettepanekus esitatud

väärtuslike looduskoosluste esinemise tuvastamine ja vajadusel nende kaitse alla võtmine.

3) Kavandatud uuringu teostamine eeldab rasketehnikaga ligi 300 ha suurusele maa-alale

ligikaudu 3x3 m suuruste ja minimaalselt 7 m sügavuste kaevandite ja lisaks puuraukude

rajamist, samuti metsa raadamist. Kaeveõõnte ja puuraukude tegemine, aga samuti nende

tegemiseks

juurdepääsude

ja

rasketehnika

manööverdamisalade

rajamine,

muudab

pöördumatult pinnast ja omab olulist mõju maapealsele ökosüsteemile, millest taastumine võib

võtta aega aastakümneid. Puuraukude ja kaeveõõnte rajamisega mõjutatakse vee liikumist

pinnases, mis omakorda võib ohtu seada harivesiliku ja rabakonna elupaigad. Uuringu

läbiviimisega seotud keskkonnahäiringute esinemise risk on piisavalt reaalne ja ülekaalukas, et

olla vastuolus kohaliku loodus- ja keskkonnakaitselise huviga.

4) Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on olemasoleva looduskeskkonna säilitamine.

Rapla maakonnaplaneeringu menetluse käigus ei laekunud ettepanekuid võtta antud ala

tulevikus kasutusele mäetööstusmaa sihtotstarbega. Selle seletuskirjas on sätestatud, et rohelise

võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jm. puhul tuleb arvestada nõudega, et

roheline võrk jääks toimima, et tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi

koridore. Rapla Maakonnaplaneeringu Lisa 4 joonise „Rohevõrgustik“ kohaselt kattub Pihali

uuringuruumi ala peaaegu täielikult rohekoridori ehk rohelise võrgustiku alaga (välja jääb väike

osa uuringuruumi lääneservas). Kohila valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku ala

ühtib Rapla maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku alaga. Pihali uuringuruum katab

Kohila valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku ala sajaprotsendiliselt, st

uuringuruum lõikab rohevõrgustiku ala täies ulatuses läbi, mis rikub nõuet säilitada rohelise

võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. KOV ei ole kehtestanud

ega esitanud käesoleva menetluse kestel nõuet uuringuala maa sihtotstarbe muutmiseks või

tuginenud otsuse tegemisel kehtivale sihtotstarbele.

5) Keskkonnaameti 19.09.2018 korralduse eelnõu kohaselt on nii ehitus- ja täiteliiva kui ka

ehitus- ja täitekruusa varustuskindlused vastavalt 29 ja 38,5 aastat. Eelnevast tulenevalt peaks

vastuolu tõttu riigi huviga Keskkonnaameti poolt olema geoloogilise uuringu loa andmine

välistatud. Vastustaja ei saa ei saa anda nõusolekut seadusega vastuolus oleva otsuse eelnõule.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses selgelt viidanud, et loa andja võib taotleja ettepanekul

5(10)

taotleda vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 35 lg-le 3 loa andmise nõusolekut Vabariigi

Valitsuselt, kes annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

6) KOV-ile kirjaliku arvamuse andmiseks ettenähtud kahekuuline tähtaeg on sedavõrd lühike,

et selle jooksul ei ole võimalik põhjalikku ja mitmekülgset, erinevaid sotsiaalseid,

majanduslikke ja keskkonnaalaseid mõjusid hindavat, uuringut läbi viia. Ilmselgelt ei ole

mahukate uuringute alusel otsustamise lubamine olnud omavalitsusele pädevuse andmise

regulatsiooni kehtestamisel seadusandja eesmärgiks. Kuivõrd KOV-il on õigus ja kohustus

kaitsta kohalikke huve, ei ole õige seisukoht, et KOV võib uuringuloa andmisega

mittenõustumisel tugineda ainult spetsiaalsetele põhjalikele uuringutele.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja on käesoleval juhul vaidlustanud otsuse, millega vastustaja ei nõustunud

Keskkonnaameti

korralduse

eelnõuga

„Geoloogilise

uuringu

loa

andmine

Pihali

uuringuruumis“. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas kohalik omavalitsus on oma nõusoleku

andmisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ja kas vaidlusalune otsus on

piisavalt motiveeritud.

Kaebaja taotles geoloogilise uuringu luba Kohila vallas, Pihali külas asuvale Eesti Vabariigile

kuuluvale katastriüksusele Vardi metskond 80 (katastritunnus 31701:005:0958). Taotletud

uuringuruumi teenindusala pindala on 298,20 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille

käigus plaanitakse rajada kuni 40 puurauku ja kuni 170 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega

kuni 10 meetrit. Uuritavateks maavaradeks on ehituskruus, täitekruus, ehitusliiv ja täiteliiv.

Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat.

8. MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja

kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogiline uuring on lubatud

geoloogilise uuringu loa alusel (MaaPS § 17 lg 2). Uuringuloa annab Keskkonnaamet (MaaPS

§ 26). Loa andja saadab üldgeoloogilise uurimistöö või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta

antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku

omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta

antava haldusakti eelnõu saamisest arvates (MaaPS § 27 lg 7). Taotletava uuringuruumi

asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on praegusel juhul Kohila vald.

9. MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei

ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimustöö loa või uuringuloa andmisega. Kui

kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa või

uuringuloa andmisega, võib loaandja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut

Vabariigi Valitsuselt. Viimane annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi

huvi (MaaPS § 35 lg 3).

KOV-i keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv menetlustoiming. Loa

andjal on võimalik KOV-i keeldumisest mööda minna üksnes juhul, kui selleks annab

nõusoleku Vabariigi Valitsus, kellel tuleb kaaluda üleriigilisi sotsiaalseid, keskkonnahoiu- või

majandushuve, mis tingiksid vajaduse väljastada luba just konkreetsesse asukohta (Riigikohtu

11.11.2015 lahend asjas nr 3-3-1-37-15, p 11 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on asunud

seisukohale, et KOV-i arvamus on menetlustoiming, mis on kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav

(Riigikohtu 10.06.2010 lahend asjas nr 3-3-1-38-10).

10. Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise

otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased

6(10)

ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 11). Kooskõlastuse

andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui

haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu

tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). See

tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda

haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade

puudumine (nt Riigikohtu 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll

arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele

esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse

tagamiseks ning piisavalt selged (vt Riigikohtu 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 20).

Põhjenduste esitamist KOV-i keelduvas arvamuses on kohtupraktikas peetud vajalikuks ka

seetõttu, et kui uuringuloa andmiseks küsitakse nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (MaaPS § 35

lg 3), oleks viimasel võimalik neid riiklike ja kohalike huvide kaalumisel arvestada (vt

Riigikohtu otsus nr 3-4-1-9-09, p 33). See aspekt ei puuduta siiski vahetult uuringuloa taotleja

õigusi.

11. Kohila Vallavolikogu 27.11.2018 otsusest nähtuvad põhjused, miks uuringuloale nõusoleku

andmisest keeldutakse, on järgmised: Kohila Vallavalitsusele saadeti 08.11.2018 ettepanek

kaitseala moodustamiseks Pihali külas Vardi metskond 80 kinnistul põhjusel, et piirkonnas on

lisaks harivesilikule ja rabakonnale ka teiste looduskaitse all olevate loomade, lindude ja

taimede elupaikasid ning selle kontrollimiseks on vajalik täiendavate vaatluste tegemine

piirkonnas spetsialisti poolt ja vajadusel vastavate ametite poole pöördumine kaitseala

moodustamiseks. Taotletav uuringuruum asub Rapla maakonnaplaneeringu ja Kohila valla

üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal. Rohelise võrgustiku toimimiseks ei tohi

vähendada oluliselt tugialade suurust ega rohekoridore läbi lõigata ning looduslike alade

osatähtsus tugialades ei tohi langeda alla 90%. Uuritava maavara varustuskindlus Pihali

uuringuruumi teeninduspiirkonnas on tagatud rohkem kui 10 aastaks, seega oleks

kaevandamisloa andmine ehk geoloogilise uuringu lõppeesmärk vastuolus riigi huvidega.

Kaebaja leiab, et vastustaja on vaidlustatud otsuses sisuliselt andnud seisukoha kaevandamise

lubatavuse osas, mis ei ole menetluse esemeks. Vald on kaebaja hinnangul vaidlustatud otsuse

tegemisel ületanud KOV-i pädevust ning väljunud kaalutlusõiguse piiridest; samuti on otsus

sisuliselt motiveerimata ning rikutud on uurimis- ja ärakuulamispõhimõtet.

12. Esmalt selgitab kohus, et varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise

menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide

esitamist KOV-i poolt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1018;

Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas

Riigikohus 11.11.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu hinnangul on argument, et

uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida

uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas asjakohasteks KOV-i poolt

keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise

vähetõenäoliseks (p 17). Kui tulevase kaevandamise ebatõenäosus on asjakohane argument

uuringuloa kooskõlastamise menetluses, on põhjendatud sellist argumenti ka vastava

menetlustoimingu põhjendustes kajastada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2018 otsus

asjas nr 3-17-639, p 13). Samamoodi on KOV-il õigus uuringuloa kooskõlastamisel kaaluda

keskkonnaalaseid argumente (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15, p 11).

Samas ei piira nõustumine uuringuloa andmisega KOV-i võimalust edaspidi keelduda

kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta

nõustunud (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14). Edaspidise kaevandamisloa

andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma

7(10)

seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloaga mittenõustumiseks. Riigikohus

on pidanud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega kooskõlas olevaks,

kui KOV otsustab uuringuloa siiski kooskõlastada, kuid märgib seejuures oma seisukoha, et

kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks. Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise

otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa

taotlemisest (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei saa uuringuloa

kooskõlastamise otsustamisel pidada iseenesest lubamatuks või asjakohatuks kaalutluseks

tulevase kaevandamisloa andmise ebatõenäolisust, küll aga ei saa eeltoodu olla ainsaks või

peamiseks argumendiks uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisel.

13. Järgnevalt käsitleb kohus vaidlustatud otsuses esitatud ja kohtumenetluse käigus täiendatud

põhjendusi, millele tuginedes vastustaja keeldus uuringuloa kooskõlastamisest.

13.1 Vaidlustatud otsuses on välja toodud, et taotletavasse uuringuruumi jäävad kaitsealuste

loomaliikide – harivesiliku ja rabakonna – registreeritud elupaigad (KLO9118030 ja

KLO9118042). Seejuures on vald otsuses nentinud, et hetkel on eelviidatud elupaigad

uuringuruumist välja jäetud, kuid uuringualasse on jäetud kunagisest karjäärist tekkinud

veesilm, mis on piirkonna harivesilikele lähim ja maa-ameti kaardirakenduse põhjal ainus

veesilm.

13.1.1 Vaidlust ei ole, et Keskkonnaamet on uuringuloa andmise korralduse eelnõus arvestanud

asjaoluga, et taotletava uuringuruumi teenindusala kattub kuni ~430 m ulatuses harivesiliku

elupaigaga (KLO9118042) ning on seega geoloogilise uuringu teostamiseks harivesiliku

elupaigas lisanud loale täiendava tingimuse, mille kohaselt geoloogilist uuringut ei tohi läbi viia

harivesiliku sigimisajal 1. aprillist kuni 31. juulini (vt Keskkonnaameti 19.09.2018 korralduse

eelnõu p 3.2.5.3.). Samuti on Keskkonnaamet märkinud, et kui geoloogilise uuringu tulemusest

selgub, et kaevandamiseks sobiv maavara levib ka nimetatud elupaiga ulatuses, siis

kaevandamisloa taotlemise korral tuleb harivesiliku elupaik kaevandamisloaga taotletavast

alast välja jätta. Seega on Keskkonnaamet hinnanud alal asuvate kaitsealuste liikide elupaikade

ohustamise võimalust ega näinud harivesilikele ja nende elupaikadele väljaspool

sigimisperioodi geoloogilise uuringu teostamisest tulenevat ülemäära kahjulikku mõju. Samuti

ilmneb Keskkonnaameti korralduse eelnõust selgelt, et võimaliku kaevandamisloaga

taotletavast alast tuleb harivesiliku elupaik välja jätta.

Vastustaja ei ole ära näidanud, millest tulenevalt ta Keskkonnaameti hinnangule (sh loale seatud

tingimusele) vaatamata leiab, et taotletava uuringu läbiviimine kahjustaks harivesiliku (või

teiste kaitsealuste liikide) elupaiku. Kui vastustaja leiab, et uuringuloa taotluses nimetatud

kaeveõõnte ja puuraukude tegemine ning sellega seotud tegevused (nt seadmete vedamine,

töötajate liikumine vms) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku märkimisväärselt kahjustavad,

peaks otsusest nähtuma, milliste andmete pinnalt ta seda arvab. Praegusel juhul otsus vastavat

põhistust ei sisalda, sh seonduvalt uuringualal paikneva veesilmaga. Samuti ei nähtu otsusest,

et vastustaja oleks arvestanud kaebaja poolt loa taotluses osundatuga, mille kohaselt maavara

kaevandamisel ja karjääri korrastamisel oleks võimalik säilitada ja parandada harivesiliku elu-

ja kudemistingimusi, rajades täiendavalt üksteisest isoleeritud ja päikesele avatud

väikeveekogusid (vt taotluse p 6).

13.1.2 Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et kaeveõõnte ja puuraukude

tegemine (samuti nende tegemiseks juurdepääsude ja rasketehnika manööverdamisalade

rajamine) muudab pöördumatult pinnast ja omab olulist mõju maapealsele ökosüsteemile;

samuti mõjutatakse vee liikumist pinnases, mis võib ohtu seada harivesiliku ja rabakonna

elupaigad. Kohus möönab, et maa sisse aukude puurimine ja kaeveõõnte tegemine muudab ja

mõjutab keskkonda, kuid sellise mõjutuse negatiivset iseloomu pole vastustaja siiski kuidagi

8(10)

põhjendanud. Riigikohus on märkinud, et kuigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel

eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema

väited põhinevad, ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida (vt 11.11.2015 otsus

asjas nr 3-3-1-37-15, p 18). Leides, et taotletaval uuringul on vahetud või kaudsed negatiivsed

mõjud, peab KOV seega kooskõlastuse andmisest keeldumisel vähemalt selgelt defineerima,

milles need mõjud seisnevad ja milles väljendub nende kahjulikkus. Vajaduse korral saab loast

huvitatud isik esitada tõendid ja kahtlused ümber lükata. Piisavaks ei saa pidada üldsõnaliselt

negatiivsetele mõjudele viitamist ja selle põhjal keskkonnahäiringute riski nentimist. Tuleb ka

arvestada, et mitte igasugune võimalik negatiivne mõju ei saa välistada uuringuloaga

nõustumist – MaaPS § 7 lg 1 kohaselt tuleb geoloogiline uuring teha selliselt, et keskkonnale

ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne.

13.2 Kohus ei pea geoloogilise uuringu loale kooskõlastuse andmisest keeldumiseks piisavaks

kaalutluseks muu hulgas asjaolu, et vallale esitati 08.11.2018 ettepanek kaitseala

moodustamiseks Pihali külas Vardi metskond 80 kinnistul. Kohalike elanike ettepanek laekus

vastustajale vahetult enne vaidlustatud otsuse tegemist ning uuringuloa kooskõlastamise üle

otsustamise hetkel puudus vallal peale vastava ettepaneku igasugune informatsioon uuringualal

täiendavalt mingite kaitsealuste liikide elupaikade asumise kohta, veel vähem uuringutegevuse

mõju kohta väidetavatele liikidele ja nende elupaikadele. Pelgalt laekunud ettepaneku alusel

uuringuloale nõusoleku andmise välistamist tuleb kohtu hinnangul pidada ennatlikuks.

Kohtu hinnangul ei oma ka vastustaja poolt käesoleva kohtumenetluse kestel loodusobjekti

kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine mõju uuringuloa kooskõlastamisele. Puudub

regulatsioon, mille kohaselt oleks KOV-il uuringualal algatatud kaitse alla võtmise menetluse

tõttu kohustus keelduda uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest uuringuloale. Kohus

juhib tähelepanu MaaPS § 35 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või

uuringuloa andmisest keelduda, kui taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa

alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla

võtmise menetlus on LKS § 9 lg 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil

vältida kui loa andmisest keeldumisega. Viidatud sättest saab järeldada, et igal juhul peab lisaks

kaitse alla võtmise menetluse algatamisele uuringuloa andja olema seisukohal, et uuring ka

kahjustab kõnealuseid loodusobjekte. Praegusel juhul aga puudub kindel teadmine, kas

uuringualal üldse asuvad ettepanekus nimetatud kaitsealuste liikide elupaigad ja millises

ulatuses. Sellest tulenevalt ei ole võimalik sisuliselt hinnata, kas ja mil määral uuringuloa alusel

tehtavad tööd vastavaid loodusobjekte kahjustaks. Ainuüksi kaitse alla võtmise menetluse

algatamine ei saa seega olla piisavaks argumendiks kooskõlastuse andmisest keeldumiseks.

13.3 Vaidlustatud otsuses on samuti tuginetud asjaolule, et taotletav uuringuruum asub Rapla

maakonnaplaneeringu ja Kohila valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal ning rohelise

võrgustiku toimimiseks ei tohi vähendada oluliselt tugialade suurust ega rohekoridore läbi

lõigata ning looduslike alade osatähtsus tugialades ei tohi langeda alla 90%. Riigikohus on

selgitanud, et rohevõrgustiku puhul on tegemist üksnes maakonnaplaneeringu täpsusega

määratud maakasutustingimustega. Maakonnaplaneeringute üldisuse tase on selline, et

täpsemate selgitusteta ei ole võimalik väita, et kaevandamine ei ole võimalik. Seega ei piisa

uuringuloa kooskõlastamata jätmiseks üksnes maakonnaplaneeringutele viitamisest. Selgitada

tuleb ka seda, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide

saavutamist takistaks (vt otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 17). Praegusel juhul ei selgu vaidlustatud

otsusest, millest lähtuvalt leiab KOV, et taotletava geoloogilise uuringu läbi viimine on

vastuolus maakonnaplaneeringuga rohevõrgustiku ala suhtes sätestatud kasutustingimustega ja

üldplaneeringu eesmärkidega. Vastustaja keeldumises puudub rohevõrgustiku väidetava

ohustamise osas sisuline analüüs. Õige on kaebaja seisukoht, et üldplaneering iseenesest

geoloogilise uuringu läbiviimist rohevõrgustiku alal ei välista. Praegusel juhul ei ole tõendatud,

9(10)

et geoloogilise uuringu tegemine takistaks rohevõrgustiku funktsioneerimist, samuti ei tingi see

vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet. Selle kohta, millist mõju omab

kaevandamine rohealale ja kas selline mõju oleks vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega, on

võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast geoloogilise uuringu teostamist. Praegusel juhul

selguks alles geoloogilise uuringu tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat

maavara. Seejärel saab otsustada võimaliku kaevandamise ala piiride ja üldse kaevandamise

mõistlikkuse üle (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2018 otsus nr 3-18-639, p 14). Kohus

nõustub kaebajaga, et kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise

planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud. Uuringuloa

kooskõlastamisel tuleb muu hulgas arvestada, et vajadusel on võimalik rakendada

rohevõrgustiku toimimist toetavaid meetmeid, et tagada konkreetse ala looduskoosluste

säilimine ja nende funktsionaalsus.

13.4 Vaidlustatud otsuses on mainitud kahe kinnistu (s.o Männituka ja Sõõrumäe kinnistute)

omaniku poolt väljendatud mittenõustumist uuringuloa väljastamisega. Kuigi ei nähtu, et vald

oleks otsuse tegemisel eraldi tuginenud kohalike elanike vastuseisule, märgib kohus selguse

huvides siiski, et pelgalt üksikute uuringuala lähiümbruses asuvate kinnistute omanike

vastumeelsusest ei saa teha järeldust kohaliku kogukonna vastuseisust uuringuloa andmisele.

Kui kooskõlastuse andmisest keeldumisel soovitakse ühe argumendina tugineda kohalike

elanike vastuseisule, peab see olema sisuliselt põhistatud. Sellisel juhul tuleks otsuses näidata,

millised konkreetsed negatiivsed mõjutused kohalikele elanikele uuringuloa andmisest

tuleneksid.

13.5 Eelnev ei tähenda, et sisuliselt puuduks KOV-il võimalus uuringuloa andmise

kooskõlastamisest keeldumiseks. Küll aga ei tohi Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 kohaselt

KOV-i keeldumine olla hüpoteetiline ega ebamäärane (p-d 17-19). Praegusel juhul ei ole

vastustaja kohtu hinnangul välja toonud selliseid veenvaid argumente, mis võiks luua tõsise

veendumuse mõjudest, mis uuringuloa andmise välistaks. Kohus leiab, et vastustaja

argumendid, mis puudutavad uuringu läbiviimise mõjusid keskkonnale ja kohalikule

elanikkonnale, on liialt hüpoteetilised ja põhistamata ning vaidlustatud otsuses esitatud kujul ei

ole need piisavad selleks, et pidada 27.11.2018 keeldumist igakülgselt kaalutuks ja

ratsionaalseks otsuseks.

14. Lisaks eeltoodule esineb valla otsuses ka kaalutlusvigu. Nimelt on vastustaja tuginenud ühe

peamise argumendina asjaolule, et uuritava maavara varustuskindlus Pihali uuringuruumi

teeninduspiirkonnas on tagatud rohkem kui 10 aastaks, mistõttu oleks geoloogilise uuringu

lõppeesmärk ehk kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huvidega. Maavara varustuskindluse

hindamine ei ole aga KOV-i ülesanne ning seega on vastustaja oma otsuse tegemisel lähtunud

asjakohatust kaalutlusest. KOV-i roll nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel

on tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, riiklikke huve arvestavad

uuringuloa taotluste menetluses loa andja (Keskkonnaamet) ja vajaduse korral ka Vabariigi

Valitsus.

15. Vastustaja on jätnud arvesse võtmata uuringuloa iseseisva eesmärgi ning lähtunud

kaalutlemisel peaasjalikult eeldusest, et taotleja lõppeesmärgiks on uuringuruumi piires

maavara kaevanduse avamine. See ilmneb selgelt ka vaidlustatud otsuse eelnõust, milles on mh

märgitud, et kuna OÜ SOKKEL HOLDING lõppeesmärgiks on taotletava uuringuruumi piires

maavara kaevanduse avamine, on otsuses välja toodud just kaevandamise ja kaevandamisloa

taotlemisega seotud aspekte (tl 35). Kuigi 27.11.2018 otsusest on eelmärgitu välja jäetud, on

otsuse aluseks olevad kaalutlused samad. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-37-15 p-s 13

rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei

järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles

10(10)

talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel.

Nii taotlejal kui ka KOV-il on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses

koguda varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. KOV-il on

võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud

teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle

otsustamisel arvestada. Geoloogilise uuringu loa andmise eelnõust nähtub, et praeguse seisuga

rahuldab taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonda jäävate mäeeraldiste kaevandatav

jääkvaru vajadused taotletava maavara osas rohkem kui 10 aastaks, kuid geoloogilise uuringu

tegemine annaks riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning

seetõttu ei ole uuringu tegemine vastuolus riigi huviga. Vald ei ole eelnimetatud asjaolusid

kaalunud.

16. Täiendavalt märgib kohus, et asjassepuutuv ei ole vastustaja viide MaaPS § 35 lg-s 3

sätestatud võimalusele taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Selle

sätte eesmärk ei ole anda KOV-ile võimalust kooskõlastuse andmisest oma seisukohta sisuliselt

põhistamata keelduda, vaid seeläbi on riigil võimalik realiseerida oma huve, kui need peaks

KOV-i omadega vastuolus olema.

17. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud kaebaja menetlusse kaasamata ja ära kuulamata.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas Kohila Vallavalitsus 09.11.2018 kirjaga nr 17-6.4/1815

(tl 38) kaebaja esindajale arvamuse andmiseks vaidlustatud otsuse eelnõu, mille kohta kaebaja

esitas 15.11.2018 omapoolse seisukoha (tl 40). Kohus leiab, et vastustaja ei ole selles osas

menetlusnorme rikkunud.

18. Eelnevat arvestades peab kohus vastustaja tegevust Keskkonnaameti korralduse eelnõuga

mittenõustumisel õigusvastaseks. Seega tuleb kaebus rahuldada ning tunnistada Kohila

Vallavalitsuse 27.11.2018 otsus nr 35 õigusvastaseks ja kohustada vastustajat uuesti otsustama

arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Kohtu hinnangul on

arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud kahekuuline

tähtaeg, eriti arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).

Kohus määras 27.06.2019 määruses täiendavate avalduste, sh menetluskulusid puudutavate

dokumentide esitamise tähtajaks 22.07.2019. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks menetluskuluna

välja mõista 20.12.2018 kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Ülejäänud osas jäävad

kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda, kuna kaebaja ei ole kohtule määratud

tähtaja jooksul esitanud kuludokumente (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/