4-09-26215/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2010 Viljandis Kohtunik Silvi Maiste Asi Viljandimaa kohtutäituri Rita Lohu esildis Eigo Grünerile asenduskaristuse määramise kohta ( täiteasi 191/2008/3000 ) Asja number 4 - 09- 26215 Võlgnik Eigo Grüner (isikukood 38612166015; elukoht täituri avalduse järgi xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx )

Resolutsioon Jätta rahuldamata Viljandimaa kohtutäituri Rita Lohu esildis Eigo Grünerile mõistetud karistuse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Asjaolud Kohtutäitur Rita Lohu 19.11.2009 esildise järgi on Eigo Grünerile Põhja Politseiprefektuuri 16.10.2008 otsusega mõistetud rahatrahv kokku 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni. Rita Lohu on esitanud kohtule esildise, et Eigo Grüneril on tasumata nimetatud rahatrahv ja palub see asendada arestiga Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 p 1 alusel.

Kohtu põhjendused Kohtukutset võlgnikule Eigo Grünerile kohtuistungile taotluse läbivaatamiseks ei ole võimalik olnud kätte anda, kuna teda ei ole kohtutäituri poolt märgitud aadressil kätte saadud. Kohtukutse on saadetud kahel korral.

Täituri taotlusele lisatud materjalidest on näha, et täitur on teatanud täitetoimingust Eigo Grünerile 10.12.2008 ning täitmisteade on kätte toimetatud 18.12.2008. Täitemenetluse seadustiku § 24 lg 1 kohaselt kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Lg 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Taotluses on selgitatud, et kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud järgmisi täitetoiminguid: kontrollinud pangaarvete olemasolu pankades ja kontod arestitud, kontrollinud võlgniku töökoha olemasolu, kontrollinud võlgniku registervara.

TMS § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri määrusega nr 58 kehtestatud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.

Kehtiva TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdlase rahatrahvi tasuks.

Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi.

VTMS § 211 lg 1 p 11 kohaselt on rahatrahvi asendamise arestiga võimalik kohtus üksnes süüdimõistetu osavõtul. Ka kohtutäituri rahatrahvi asenduskaristuse kohaldamise kohtule esitatud taotluse korral on TMS § 201 lg 1 tõlgendatav, et kohtutäitur saab asenduskaristuse taotluse esitada kohtule üksnes juhul, kui ta on teavitanud kohtule esitatud taotlusest süüdlast. See tähendab, et taotluse saab esitada kohtule üksnes juhul, kui süüdlane on reaalselt kohtutäituri täitemenetlusest ja ka täituri kohtule esitatud asenduskaristuse taotlemisest teadlik.

Sellise korra järgimine on eelduslikult vajalik muuhulgas seetõttu, et süüdlane saaks enne kohtumenetlust rahatrahvi tasuda nagu see on sätestatud VTMS § 201 lg-s 3 Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik kohtutäituri poolt teavitatud aadressil süüdlasele (võlgnikule) kohtudokumente kätte toimetada ega teda asja arutamiseks kohtusse kutsuda ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast suhtlemisest võlgnikuga, kohus järeldab, et täituril tuleb täitemenetlust jätkata. VTMS § 211 lg 3 alusel tuleb kohtutäituri taotlus tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga tuleb jätta rahuldamata täitemenetluse senise puuduliku toimimise tõttu.

Muuhulgas ei ole kohtutäitur esitanud kohtule veenvad andmed, et süüdlane on eeldavast kohtule esitatud asenduskaristuse taotlemisest teadlik.

Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 3 kohaselt, kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata.

Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul.

Kohus leiab, et rahatrahvi asendamine arestiga ei ole võimalik ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Silvi Maiste kohtunik