2-19-8802/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8802

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Planeedi tn 8 korteriühistu

19. veebruari 2019 ja 10. aprilli 2015 üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutud isik Tallinn, Planeedi tn 8 korteriühistu

(registrikood 80303811), seaduslikud esindajad KK, LS

ja MS

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a määrus ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 10. juunil 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et

Tallinn, Planeedi tn 8 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 19. veebruari 2019 ja

10. aprilli 2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsused (üldkoosolekute otsused) on tühised või

alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.

Avalduse palvepunktis nõuab avaldaja garaažiboksi lammutamise kohta vastuvõetud otsuste

tühisuse tuvastamist ning puudutatud isikult menetluskulude väljamõistmist. Avalduse

esitamisel on tasutud riigilõivu 50 eurot.

Avalduse kohaselt on avaldaja alates 2010. aastast korteriühistu liige. Avaldaja kasutuses on

korteriühistule kuuluv garaažiboks, mille korteriühistu otsustas oma üldkoosolekute otsustega

lammutada. Avaldaja selleks oma nõusolekut ei andnud, mistõttu on need otsused seadusest

tulenevalt tühised, sest selliste otsuste vastuvõtmine on võimalik ainult kõigi kaasomanike

kokkuleppel.

Maakohtu määrus

2 (4)

2. Harju Maakohus jättis 28. juuni 2019. a määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 menetlusse

võtmata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse jättis maakohus rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu avaldusest, millisel alusel ja milliseid

korteriühistu 19. veebruari 2019. a ja 10. aprilli 2015. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid

avaldaja vaidlustab. Avaldaja ei ole toonud esile ka asjaolusid, millest nähtuks, et tegemist

võiks olla tühiste otsustega. Seetõttu ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada

ning avalduse menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Kuna avaldus on

esitatud elektrooniliselt ei ole vaja seda tagastada.

Maakohus selgitas, et avaldaja tugineb avalduses kaudselt sellele, et tal on õigus kaasomandis

olevate ruumide ainukasutamiseks, mida teised kaasomanikud peavad taluma. Selleks tuleks

avaldajal esitada nt asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg-st 3 tulenev nõue. Korteriühistu

üldkoosoleku otsuste vaidlustamise asjas ei saa kohus lahendada kaasomanike omavahelisi

vaidluseid, mis on tingitud kas kasutuskorra kindlaksmääramise soovist või kindlaksmääratud

kasutuskorra täitmise nõuetest. Maakohus märkis, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuse

puudumine otsuste tegemisel ei too kaasa nende otsuste tühisust, vaid nende tagajärjetuse.

Otsus, mida ei ole olemas, ei saa olla ka tühine.

Maakohtu hinnangul ei ole avalduselt tasutud seaduses sätestatud suuruses riigilõivu, mistõttu

tuleb ka sel põhjusel avalduse menetlemisest keelduda (TsMS § 371 lg 1 p 10). Avaldaja on

avalduses esitanud taotluse kahel erineval korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste

(neid konkreetselt nimetamata) tühisuse tuvastamiseks, mistõttu avalduselt oleks tulnud tasuda

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 alusel riigilõivu 100 eurot. Täiendava tähtaja määramine

riigilõivu tasumiseks ei ole aga põhjendatud, sest perspektiivituse tõttu tuleks avalduse

menetlusse võtmisest keelduda ja tasutud riigilõiv tagastada.

Menetluskulud otsustas maakohus jätta avaldaja kanda ja määras kindlaks, et hüvitatavaid

menetluskulusid ei ole (TsMS § 168 lg 1 ja § 177 lg 1).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldus

menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt keeldus maakohus põhjendamatult avalduse menetlusse võtmisest ja

jättis hindamata, kas avalduses esitatud faktiväidete õigusust eeldades on olemas õigusnormi,

mille alusel avaldust rahuldada. Maakohtu määruses loetletud puuduste kõrvaldamiseks

maakohus avaldajale tähtaega ei määranud. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et elektrooniliselt

esitatud avaldust ei ole vaja tagastada.

4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Puudutatud isiku arvates jättis maakohus avalduse õigesti menetlusse

võtmata. Avaldaja ei ole korterühistu 19. veebruari 2019. a ja 10. aprilli 2015. a üldkoosolekute

otsuste tühisuse aluseid avalduses esile toonud ning nende kehtetuks tunnistamise nõue on

esitatud hilinenult. Tähtaja ennistamist avaldaja taotlenud ei ole.

Tallinnas Planeedi tn 8 asuva kinnisasja (Planeedi 8 kinnisasja) kaasomandi esemete (sh

garaažiboksi) kasutamise kohta ei ole korteriühistu liikmed (kaasomanikud) notariaalset

kokkulepet sõlminud. Korteriühistu liikmed lähtuvad nende kasutamisel hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest. Kuna garaažiboksid on varisemisohtlikud oli korteriühistu liikmetel

õigus otsustada nende lammutamine häälteenamusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus ei saa lahendada avalduse menetlusse

3 (4)

võtmise küsimust, mistõttu tuleb asi saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

6. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult avalduse menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et avaldus on ebaselge ja õiguslikult perspektiivitu. Jättes

avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

Avaldajale ei saa ette heita avalduses märgitud nõuetega kohtu poole pöördumist. Kolleegium

märgib, et kohus kohaldab seadust ise ning kui asjaolud on ebaselged ega võimalda nõude

kvalifitseerimist, tuleb avaldajale õiguslikku olukorda selgitada ja anda TsMS § 3401 lg 1 alusel

tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Praegusel juhul maakohus seda

teinud ei ole. Maakohus on keeldunud avalduse menetlemisest olukorras, kus avalduse

pealkirjas esitatud nõuded ei ole kajastatud avalduse lõpus esitatud nõuetes. Hagita asjades on

kohtul TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise

kohustus. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte,

mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata

ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt

Riigikohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 14).

7. Avalduse pealkirjast nähtuvalt palus avaldaja tuvastada, et üldkoosolekutel vastuvõetud

otsused on tühised või tunnistada need kehtetuks. Kuigi avaldaja ei viidanud konkreetsetele

üldkoosolekute otsustele, võib avaldusest ja selle lisadest järeldada, et avaldaja soovib

vabaneda garaažibokside lammutamise kohta vastuvõetud otsustest. Avalduse asjaolude

kohaselt on garaažiboksid korteriühistu liikmete kaasomandis ning avaldaja ei ole andud

nõusolekut nende lammutamiseks, mistõttu on üldkoosolekute otsused seadusest tulenevalt

tühised või kehtetud.

Maakohtu hinnangul esitas avaldaja neil asjaoludel üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamise

nõude korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 38 lg 2 järgi, millega ei ole avalduse eesmärki võimalik saavutada. Lisaks märkis

maakohus, et avalduses esile toodud asjaoludel on tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega,

mitte korteriühistu ja avaldaja vahelise vaidlusega, mistõttu avaldajal tuleb esitada vastav nõue

teiste kaasomanike vastu. Kolleegium sellise maakohtu käsitlusega ei nõustu.

8. Avalduse menetlusse võtmisest ei saa keelduda põhjusel, et tõenäoliselt jääb selles esitatud

nõue avalduses toodud faktilistel asjaoludel rahuldamata. Kuna õigusnormid avalduses esitatud

nõude läbivaatamiseks on olemas, tuleb asjaoludele anda hinnang asja sisulisel lahendamisel.

Selle üle, millal on tegemist AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kaasomanike häälteenamusega

tehtava otsusega või kõigi kaasomanike kokkuleppel tehtava otsusega, tuleb otsustada asjaolude

alusel (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16823, p 11).

Kolleegiumi arvates on avalduses esitatud asjaoludel avaldaja tuvastusnõuet võimalik

kvalifitseerida alternatiivsetel alustel. Kohtupraktika kohaselt saab avaldaja nõuet õiguslikult

kvalifitseerida esmalt TsMS § 368 lg 1 järgseks tuvastusnõudeks, palvega tuvastada

üldkoosolekute otsuste tühisus KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi või palvega tuvastada, et

üldkoosoleku otsuseid ei ole vastu võetud või alternatiivselt KrtS § 29 lg 1 järgseks

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudeks.

Olemasoleva Riigikohtu praktika põhjal selgitab kolleegium järgmist. TsÜS § 33 lg 1 järgi on

hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele

kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus

mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Seega kujuneb

korteriühistu üldkoosoleku otsus organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on

suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest

4 (4)

kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks

õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda

nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul

rääkida ei saa (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21). Selline

on olukord eelkõige siis, kui korteriühistu üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud korteriühistu

liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud).

Sel juhul on tegu otsuse faktiliste puudustega. Seda tuleb eristada olukorrast, kus tegu on otsuse

õiguslike puudustega, mis võivad TsÜS § 33 lg-test 2 ja 3 ning KrtS § 29 lg-st 1 tulenevalt olla

aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele. Lisaks võib otsus olla seaduses sätestatud juhul tühine

(TsÜS § 38 lg 2). Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised

vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis

takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja

hääletada.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hageja on alguses esitanud otsuse puudumise või

tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse,

puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Sama kehtib

nõuete hilisema asendamise korral (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

55-14, p 31). Kolleegiumi hinnangul saab selliselt käsitleda ka praeguses asjas esitatud nõudeid.

9. Maakohus peab avaldajale õiguslikku olukorda selgitama ning andma avaldajale võimaluse

avalduse aluse ja eseme täpsustamiseks. Pärast seda saab maakohus otsustada, kas avalduse

esitamise formaalsed eeldused on täidetud, mh ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise

nõude tähtaegsus (KrtS § 29 lg 3), millele viitas puudutatud isik määruskaebusele esitatud

vastuses.

10. Maakohtul ei olnud alust keelduda avalduse tervikuna menetlusse võtmisest ka seetõttu, et

avaldaja ei tasunud avalduselt seaduses sätestatud määras riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatava

puudusega ning maakohus oleks pidanud andma avaldajale täiendava tähtaja riigilõivu

tasumiseks või välja selgitama, millises osas avaldaja nõude menetlemist taotleb.

11. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud avalduse lahendamisel

osana üldisest menetluskulude jaotusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest