1-18-6283/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

21. august 2019

Kohtuasja number

1-18-6283

Kohtukoosseis

Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Taavi Tali (Kiho) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2

ja § 185 lg 2 p 2 järgi, üldmenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. mai 2019. a otsus

Apellandid

Taavi Tali kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski ja

prokuratuur

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Taavi Tali (endise nimega Taavi Kiho), isikukood

39102115718, elukoht XXX

Tema kaitsja

-

vandeadvokaadi abi Andres Veski, valitud korras

Prokuratuur

-

esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. mai 2019. a otsus osas, millega:

1) Taavi Tali (Kiho) tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi;

2) Taavi Tali tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 185 lg 2 p 2 järgi;

3) Taavi Talile mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat ja 6 kuud vangistust,

millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks kolm päeva vangistust;

4) Taavi Talilt mõisteti riigi kasuks välja 1350 eurot sundraha ja 843 eurot 84 senti

muu menetluskulu katteks ning määrati KrMS § 180 lg 3 alusel igakuise osamakse

suuruseks 182 eurot 82 senti.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1) mõista T. Tali KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks;

2) mõista Taavi Tali KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks selles, et tema:

a) andis 14. oktoobrist 2017 kuni 17. märtsini 2018 korduvalt amfetamiini J.P.

ile;

2(25)

b) andis 17. juunist kuni 31. detsembrini 2017 kolmel korral amfetamiini J.K.

le;

c) andis 17. juunist kuni 31. detsembrini 2017 kolmel korral amfetamiini

M.M. ile;

3) tunnistada Taavi Tali süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud;

4) KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Taavi Talil vangistusest kantuks 3 (kolm) päeva ja

määrata kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ning

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vangistuse algust lugeda Taavi Tali

vanglasse saabumise või kinnipidamise hetkest;

5) mõista Taavi Talilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1500 (üks tuhat viissada) eurot,

sh 810 eurot sundraha ja 690 eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses

tekkinud muu menetluskulu katteks;

6) määrata, et Taavi Tali võib tasuda eelmises alapunktis märgitud menetluskulu

hüvitise ositi vähemalt 125 euro suuruste igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul,

alates kuust, mis järgneb käesoleva kohtuotsuse jõustumisele.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks

pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik

kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist

esindaja vahenduseta.

Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib

esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas

osas.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

3(25)

Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab

kassatsioonitähtaeg

uuesti

kulgema

riigi

õigusabi

taotluse

lahendamise

määruse

kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.

Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle

möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast,

millal takistus ära langes.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Taavi Tali (endise nimega Taavi Kiho) anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

2. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistatakse T. Tali järgmise teo toimepanemises. T. Tali ostis

alates 17. juunist 2017 kuni märtsini 2018 tuvastamata kohast ja isikult korduvalt nii

väikeses kui ka suures koguses (korraga vähemalt 1–5 grammi) narkootilist ainet

amfetamiini. Ta valdas narkootilist ainet enda juures ja oma elukohas (XXX ). T. Tali

tarvitas amfetamiini ise ja turustas seda väikeses koguses Rakvere linnas ja selle

lähiümbruses ning Viru-Jaagupis ja selle lähiümbruses tuvastatud ja tuvastamata isikutele

mh järgmiselt:

1) 17.06.2017–31.12.2017 andis T. Tali Rakvere linnas ja Aurkülas vähemalt kuus korda

väikeses koguses amfetamiini edasi J.K. le;

2) suvest 2017–24.09.2017 andis T. Tali vähemalt kahel korral väikeses koguses

amfetamiini edasi C.A. ile;

3) suvest 2017–31.12.2017 andis T. Tali Rakvere linnas ja Viru-Jaagupis korduvalt

väikeses koguses amfetamiini edasi A.K. ile ja K.K. ile;

4) 09.09.2017–10.09.2017 andis T. Tali Viru-Jaagupis XXX asuvas majas vähemalt

kahel korral väikeses koguses amfetamiini edasi K.R. le;

5) 17.06.2017–31.03.2018 andis T. Tali vähemalt viiel korral väikeses koguses

amfetamiini Rakvere linnas ja selle lähiümbruses edasi M.M. ile;

6) 14.10.2017–17.03.2018 andis T. Tali korduvalt väikeses koguses amfetamiini edasi

J.P. ile.

4(25)

Kokku andis T. Tali ajavahemikul 17.06.2017–31.03.2018 narkootilist ainet edasi enam

kui kümnele inimesele, käideldes seega narkootikume suures koguses.

Süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi

3. KarS § 185 lg 2 p 2 järgi süüdistatakse T. Tali selles, et tema täisealise isikuna, kes oli

eelnevalt toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki esimeses jaos sätestatud kuriteo,

andis 9. ja 10. septembril 2017 Viru-Jaagupis XXX asuvas majas teadlikult ja korduvalt

väikeses koguses amfetamiini toona 15-aastasele E.V. le ja 16-aastasele M.F. le, kes

tarvitasid seda ainet koos T. Taliga.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

4. Viru Maakohus tegi 29. mail 2019 otsuse, millega:

1) tunnistas T. Tali KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 3 aastaks;

2) tunnistas T. Tali KarS § 185 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 3 aastaks

ning 6 kuuks;

3) mõistis T. Talile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 3 aastat ja 6 kuud vangistust, millest

luges kantuks kolm päeva eelvangistust;

4) mõistis T. Talilt menetluskulu katteks riigi kasuks välja kokku 2193 eurot 84 senti,

määrates, et T. Tali võib selle summa tasuda ositi 12 kuu jooksul, makstes igakuiselt

vähemalt 182 eurot 82 senti.

(b) Põhiosa

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusest

5. Tunnistaja C.A. on selgitanud, et 2017. aastal oli T. Talilt võimalik narkootilisi aineid saada

ja talle on T. Tali narkootikume proovimiseks andnud 2017. aasta suve lõpus kaks korda.

Lisaks C.A. ile oli seltskonnas veel kolm inimest ja ka kõik nemad tarvitasid amfetamiini.

K.K. tunnistas kohtus, et ta on T. Taliga nii telefoni teel kui ka Facebookis ühendust võtnud

ja on temalt paaril korral amfetamiini saanud. Ka J.K. tunnistas kohtus, et ta on T. Talilt

kolmel korral narkootikume saanud, ka talle on T. Tali andnud amfetamiini. J.K. sõnul sai

T. Talilt amfetamiini turuhinnaga 20 eurot ja selle eest sai ta 0,6 või 0,8 grammi. M.M.

selgitas, et ta on paaril korral koos T. Taliga narkootikume teinud, aga ta täpselt ei tea, kust

need narkootikumid tulid ja kelle omad olid. A.K. i avaldatud ütlustest selgub, et ta on

ostnud T. Talilt 2017. aastal vähemalt kolmel korral ühe grammi amfetamiini ja

narkootikumide maksumuseks on olnud 20 eurot gramm.

5(25)

6. T. Tali kinnitas, et ta andis ühise peo käigus narkootikume edasi C.A. ile, J.K. le,

A.K. ile, K.K. ile, K.R. le, M.M. ile. Tema sõnul oli amfetamiini tarvitamine peol

tavapärane. T. Tali on lisaks tunnistanud, et peol, kus viibisid ka E.V. ja M.F. , tarvitas nii

tema ise kui ka K.R. tema toodud amfetamiini. Seega on tunnistajate ja T. Tali enda

ütlustega

tõendatud,

et

süüdistuses

nimetatud

perioodil

on

T. Tali amfetamiini edasi andnud vähemalt neljateistkümnel korral, sh K.R. le kahel korral.

7. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3

kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe

tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks on

tavaliselt vaja amfetamiini keskmiselt 1,3 grammi. Seega on tõendatud, et T. Tali on

käidelnud suurt kogust narkootilist ainet, andes süüdistuses loetletud isikutele edasi

vähemalt 1,3 g amfetamiini. Nende üleandmiste hulgast on välja jäetud E.V. le ja

M.F. le üle antud narkootiline aine, sest selle aine üleandmist heidetakse T. Talile ette KarS

§ 185 järgi. Kui vaadata ka jälitusega kogutud tõendeid ning arvestada ka sealt tulevad

kogused, mida T. Tali on käidelnud, nähtub, et T. Tali on käidelnud suures koguses

narkootilist ainet.

8. T. Tali väitel tal suures koguses narkootikume igapäevaselt ei olnud, vaid narkootikumide

jaoks koguti raha kokku ja seejärel käidi narkootikumidel järel ja jagati soovijate vahel

laiali. Riigikohus selgitas otsuses asjas nr 3-1-1-4-04, et jätkuva süüteo korral on lubatud

väikeste narkootilise aine koguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse

narkootilise aine käitlemisest. Käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu

objektiivselt iseloomustavad tunnused. Tuvastatud on neliteist üksikjuhtumit, mil T. Tali

käitles väikeses koguses narkootilist ainet. Ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule.

Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine. Oluliseks tunnuseks, mis

võimaldab kõiki neid väikese koguse narkootilise aine käitlemisi vaadelda jätkuva

süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Kõik neliteist korda jäävad

ajavahemikku suvi 2017 kuni 31. märts 2018. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang

narkootikumide müüja tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele.

Sisuliselt realiseeris T. Tali KarS § 184 süüteokoosseisu, olles pidevas puutumuses

narkootilise ainega.

9. Kohus vähendas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse mahtu, kuna ei leidnud

tõendamist, et ajavahemikul 14.10.2017–17.03.2018 andis T. Tali korduvalt väikeses

koguses narkootilist ainet amfetamiini edasi J.P. ile. Samuti vähendas kohus süüdistuse

mahtu seoses sellega, et tõendamist ei leidnud see, et ajavahemikul 17.06.2017–31.12.2017

andis T. Tali vähemalt kuus korda väikeses koguses amfetamiini J.K. le. Tõendamist leidis,

et ta andis ainet J.K. le kolm korda. Samuti ei lugenud kohus tuvastatuks, et ajavahemikul

17.06.2017–31.03.2018 andis T. Tali vähemalt viiel korral väikeses koguses amfetamiini

M.M. ile. Tõendamist leidis, et andis ainet M.M. ile kaks korda.

6(25)

10. Seega on tõendatud, et T. Tali on 2017. a suvest kuni 31. märtsini 2018 kokku 14 korral

andnud narkootilist ainet edasi erinevatele isikutele, realiseerides KarS § 184 lg 2 p-s 2

sätestatud süüteokoosseisu. T. Tali pani süüteo toime otsese tahtlusega.

KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusest

11. 2017. aasta septembris oli T. Tali 26-aastane. Koos K.R. ga kutsuti välja E.V. , kes võttis

kaasa M.F. . Algselt viibiti Viru-Jaagupis ühes korteris, siis liiguti edasi M.H. majja, kus

ühiselt tarvitati alkoholi ning ka narkootikume. 2017. aasta septembris oli E.V. 15-aastane

ja M.F. 16-aastane. Narkootikumide üleandmist nendele tütarlastele ei ole T. Tali kunagi

eitanud, küll on ta väitnud, et ei olnud teadlik tüdrukute vanusest ning seega ei tunnista ta

ennast süüdi narkootikumide üleandmises alaealistele.

12. Asjaolu, et narkootikume 9. ja 10. septembril 2017 tarvitati, on tõendatud E.V. le ja

M.F. le tehtud uriinitestidega, millest nähtub, et mõlema tütarlapse uriinis leidus

amfetamiini. Mõlemad tütarlapsed on kohtus ütlusi andes tunnistanud, et narkootikumid,

mida peol ühiselt tarvitati, pärinesid T. Talilt ning just nimelt T. Tali veenis tüdrukuid

narkootikume proovima. Küll on mõlemad tüdrukud kinnitanud, et neid ei sunnitud

narkootikume tarvitama, vaid otsuse amfetamiini proovida tegid nad uudishimust ise.

13. E.V. ja M.F. kinnitasid, et T. Tali nägid nad esimest korda korteris, kuhu nad K.R. kutsel

läksid. E.V. on selgitanud, et tema hinnangul pidid nii K.R. kui ka T. Tali olema teadlikud,

et

nad

on

alaealised.

Seda

järeldas

E.V.

tema

ja

K.R. ühiste tuttavate ja sama seltskonna tõttu, kus viibiti. Ka E.V. Facebook Messengeri

väljavõttest nähtub, et ta on T. Taliga sõber. Messengeris on E.V. , kelle kasutajatunnuseks

on küll xxx , avaldanud, et ta on õpilane Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Ka vestlus

T. Taliga käib kooli teemadel. Arvestades tütarlaste välimust, nende kontosid

suhtlusvõrgustikus ja eelnevat tutvust peol viibinud isikutega, saab väita, et täiskasvanud

isikul

oleks

pidanud

tekkima

küsimus

tüdrukute

vanuse

kohta.

E.V.

ja

M.F. märkisid kohtus, et T. Tali küsis neilt vanust, aga selleks hetkeks oli narkootikum

juba tarvitatud. T. Tali huvi tütarlaste vanuse vastu näitab, et mingil hetkel tekkis tal ka

endal küsimusi, kui vanad on neiud, kellega kaks päeva koos pidutseti ja alkoholi ning

narkootikume tarvitati. Kahepäevase suhtluse käigus oleks 26-aastane inimene pidanud aru

saama, et ta veedab aega koos alaealistega. Esiteks on E.V. selgitanud, et suitsetades

tõmbasid nad M.F. ga kahe peale sigarette. Endal neil suitsu ei olnud, selle said nad peol

viibinud isikutelt. Kuna E.V. le ja M.F. le saadeti järgi auto, siis ei saanud jääda

märkamatuks ka see, et M.F. võeti peale XXX juurest, kus teadupoolest täisealised isikud

ei ela. Kuna E.V. on selgitanud, et K.R. oli nii tema kui ka M.F. vanusest teadlik, siis on

eluliselt mitteusutav, et T. Tali nimetatud asjaolu ei teadnud. Kui vaadata E.V. ja M.F.

fotot, mis neist on tehtud ülekuulamise käigus, siis fotodelt nähtub neidude tütarlapselik

välimus.

7(25)

14. T. Tali pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Ta pidi aru saama, et E.V. ja M.F. on

alaealised, kuna sellele viitas mitte üksnes tütarlaste välimus, vaid ka suhtlus ja

K.R. teadmine nimetatud asjaolust. Ka hilisemad Messengeris peetud vestlused

E.V. ga viitavad, et tegelikult ei ole T. Talile üllatuseks, kui suhtluse käigus E.V. ga

arutatakse koolis toimuvat ja politseis antud ütlusi.

Karistusest

15. Narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises tunnistas T. Tali ennast süüdi. Seega esineb

tema teos karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 185

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses T. Tali end süüdi ei tunnistanud ja selle kuriteo osas

puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Maakohus leidis, et

T. Talile tuleb mõlema süüteo eest mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedasena.

T. Tali oli süütegusid toime pannes kriminaalkorras karistatud isik. T. Talile

süükspandavate tegude raskus on keskmine või alla selle. T. Tali töötab ja tema perre on

sündimas laps. Ei ole põhjendatud kohaldada tingimisi karistust, kuna T. Tali on korduvalt

karistatud reaalse vangistusega ning menetletavad kuriteod on laadilt muutunud rasemaks.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

16. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii T. Tali kaitsja vandeadvokaadi abi

Andres Veski kui ka prokuratuur.

Kaitsja apellatsioon

Süüditunnistamisest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

17. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist T. Tali süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning palub mõista T. Tali KarS § 185 lg 2 p 2

järgi õigeks ja kvalifitseerida T. Talile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüksarvatud tegu ümber

KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Ühtlasi taotleb kaitsja süüdistatavale kergema karistuse mõistmist

ja selle tingimisi kohaldamata jätmist.

18. Apellant leiab, et T. Tali ei käidelnud narkootilist ainet suures koguses. T. Tali on küll

kinnitanud, et ta on narkootikume pakkunud ja edasi andnud, aga on teinud seda väikestes

kogustes ühiste pidude käigus. Pidudel oli narkootikumide ühine tarvitamine tavapärane.

Tihtilugu koguti raha kokku ja saadeti keegi narkootikume ostma. Hiljem jagati aine

tarvitajate vahel laiali. On tulnud ette ka olukordi, kus narkootikume pidude tarbeks hankis

tema, vahepeal keegi teine. T. Tali tegevusel puudus järjepidevus.

19. T. Tali valdusest narkootilist ainet ei leitud. Samuti ei ole tunnistajate ütluste pinnalt

võimalik tuvastada T. Tali käideldud narkootilise aine kogust. Näiteks sai C.A. T. Talilt

proovimiseks kaks triipu valget pulbrit, G.K. kaks tükki ainet, mis tema oletuste kohaselt

võis olla amfetamiin. Ka ülejäänud tunnistajate ütlused on osas, mis puudutab aine kogust,

8(25)

ebamäärased või põhinevad oletustel. Kui analüüsida tunnistajate ütlusi, siis ei ole võimalik

tuvastada ka puhta aine sisaldust aines. Isikud, kellele T. Tali väidetavalt narkootilist ainet

edasi andis, ei saanud aine tarbimisest joovet ega tundnud pärast aine tarvitamist midagi.

E.V. kohtus antud ütluste kohaselt jäid nad pärast aine tarvitamist M.F. ga

M.H. juurde magama. Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega aine,

mis mõjub ergutavalt. Seega saab teha järelduse, et puhta aine sisaldus aines ei saanud olla

eriti suur. Ainsaks tõendiks aine koguste kohta on tunnistajate ütlused. Aine koguseid ei ole

võimalik tuvastada. Samuti ei ole võimalik tuvastada puhta aine sisaldust. Seega peab kohus

rakendama in dubio pro reo põhimõtet ja rikkumist tuleb käsitleda narkootilise aine

käitlemisena väikeses koguses.

20. T. Tali käitumine ei ole vaadeldav ühe jätkuva teona. Kohtutoimikust nähtub, et T. Tali

tegevus oli pigem juhuslikku laadi. Maakohus on küll märkinud, et jätkuva teo osateod

peavad olema hõlmatud ühtsest tahtlusest ehk isikul peab narkootiliste ainete käitlemisel

esinema tahtlus, mis hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist juba järgmist tegu.

Samas ei ole kohus hinnanud, kas see tingimus oli praeguses asjas täidetud. T. Talil ei olnud

narkootikumide käitlemisel tahtlust, mis hõlmanuks enne konkreetse osateo lõpuleviimist

juba järgmist tegu. Ei saa kuidagi öelda, et T. Tali mõtles esimest tegu toime pannes juba

järgmise teo peale. Jätkuva süüteo puhul peab kahe osateo vahel oleva ajavahemiku jooksul

esinema püsiv tahtlus. Kohus on jätnud analüüsimata iga osateo objektiivse ja subjektiivse

külje.

21. Kohus on ekslikult märkinud, et T. Tali tunnistas end KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi.

T. Tali on kohtus selgesõnaliselt öelnud, et ta on narkootikume pakkunud, teinud seda ühiste

pidude käigus ja väga väikestes kogustes. T. Tali on selgitanud, et narkootikumide

tarvitamine pidude ajal oli tavapärane. Üldiselt toimus asi nii, et enne pidu koguti kokku

vajalik rahasumma, saadeti keegi seltskonnast narkootikume ostma ja aine jagati hiljem

tarvitajate vahel laiali. Tuli ette ka olukordi, kus narkootikume pidudel tarvitamiseks ostis

tema. Aineid tarvitati ühiselt. T. Tali ei ole tunnistanud, et on käidelnud narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid suures koguses.

22. Ainekoguste liitmine ei ole õiguslikult põhjendatud ja T. Tali tegu tuleb ümber

kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

Süüditunnistamisest KarS § 185 lg 2 p 2 järgi

23. Kaitsja nõustub, et T. Tali täitis KarS § 185 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu. Täitmata on aga

selle kuriteo subjektiivne koosseis. Pole tuvastatav, et T. Tali pidas võimalikuks, et E.V. ja

M.F. on alaealised. T. Tali on kohtuistungil öelnud, et ta polnud E.V. ja

M.F. alaealisusest teadlik. T. Tali on ka selgitanud, et ta ei osanud isegi arvata, et E.V. ja

M.F. on alaealised.

9(25)

24. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kuna E.V. Facebook Messengeri väljavõttest

nähtub, et ta on T. Taliga sõber, siis pidi T. Tali teadma, et tegemist on alaealisega. E.V. on

kohtus kinnitanud, et Facebooki sõbrakutse saatis T. Tali talle koosviibimise viimasel

päeval. Samuti on ta kinnitanud seda, et pärast kutse saamist ta rohkem narkootikume ei

tarvitatud. Seega on asjakohatu kohtu väide, et T. Tali nägi Facebookist E.V. vanust.

25. Samuti jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kuna T. Tali oli teadlik, et E.V. ja

M.F. õpivad Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis, siis oleks ta pidanud aru saama, et

tegemist on alaealistega. T. Tali arvas, et täiskasvanute gümnaasiumis õpivad täisealised.

T. Tali selline järeldus on loogiline. Täiskasvanute gümnaasiumis õpivadki põhiliselt

täiskasvanud inimesed.

26. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna E.V. le ja M.F. le saadeti auto järele, siis ei

saanud jääda märkamatuks, et M.F. võeti peale XXX juurest, kus teadupoolest täisealised

isikud ei ela. E.V. ja M.F. kinnitasid, et T. Tali nägid nemad esimest korda korteris, kuhu

nad K.R. kutsel läksid. T. Tali neile järele tulnud autos ei viibinud. Seega ei saanud T. Tali

ka antud asjaolust teadlik olla.

27. Kohtu seisukoht, et T. Tali pidi olema teadlik tüdrukute alaealisusest, kuna seda teadis

K.R. , on samuti oletuslik. K.R. on selgitanud, et tema sai teada, et E.V. ja M.F. on

alaealised, alles hiljem, kui saabus politsei. E.V. tunnistas kohtus, et K.R. võis M.F. vanust

teada, st ta ei olnud K.R. teadmises kindel. Samuti oletab ta, et K.R. võis tema vanust

teada, kuna neil on ühised tuttavad. Sellest tulenevalt pole kuidagi võimalik väita, et T. Tali

oli teadlik, kui vanad on temaga seltskonnas viibivad tüdrukud. E.V. ei mäletanud kohtus

ütlusi andes, kas keegi küsis tema vanuse kohta. E.V. on kohtus antud ütlustes kinnitanud,

et tema ei avaldanud seltskonnas viibinud isikutele, kui vana tema ja M.F. on. Kui M.F. lt

küsiti kohtus, kas seltskonnas viibinud isikud teadsid, kui vanad tema ja E.V. on, siis ta

vastas, et alguses ilmselt mitte. M.F. selgitas, et keegi küsis tema ja E.V. vanust, aga tegi

seda siis, kui narkootikume enam ei tarvitatud.

28. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et E.V. st ja M.F. st ülekuulamisel tehtud fotodelt

nähtub

neidude

tütarlapselik

välimus.

Ei

saa

öelda,

et

E.V.

ja

M.F. figuur ja riietus oleksid kuidagi tütarlapselikud. Samuti kandsid E.V. ja M.F. üsna

tugevat meiki, mistõttu võis keskmine kodanik suure tõenäosusega pidada neid

täiskasvanud naisterahvasteks.

Karistusest

29. T. Tali on saanud aru enda teo õigusvastasusest ning soovib edaspidi käituda

seaduskuulekalt. T. Tali on loobunud narkootikumide tarvitamisest, tal on olemas kindel

töö- ja elukoht ning võimalus tingimisi karistamise korral tööle asuda. Lisaks sõlmis T. Tali

18. mail 2019 abielu, tal on toetav perekond. T. Tali peres kasvab äsja sündinud laps, kes

vajab kasvamiseks ja arenguks mõlemat vanemat.

10(25)

Prokuratuuri apellatsioon

30. Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist T. Talile mõistetud karistuse osas.

Apellant palub karistada T. Tali KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega kuueks aastaks ja

KarS § 185 lg 2 p 2 järgi vangistusega neljaks aastaks. Liitkaristuseks palub prokuratuur

mõista T. Talile vangistuse kestusega kuus aastat, millest arvataks maha kolm päeva

eelvangistust.

31. Apellatsioonis märgitakse, et T. Tali kuritegude eest ette nähtud sanktsiooni keskmine määr

on üheksa aastat. Kohtu mõistetud karistused on sanktsiooni alammäära lähedased ja seega

vastuolus kohtu enda järeldusega, et T. Tali süü suurus on keskmine või alla selle.

32. T. Tali alustas narkootikumide käitlemisega kohe pärast eelneva vabaduskaotusliku

karistuse ärakandmist. See näitab, et tal puudub igasugune austus õigussüsteemi vastu ning

tema teod on ajas muutunud raskemaks. Uusi õigusrikkumisi ei ole ära hoidnud ka eelnev

reaalne vangistus. Prokuratuur nõustub maakohtuga, et T. Kiho süü suurus on keskmine,

kuid arvestades T. Tali isikut ning ka üldpreventiivseid argumente, ei saa nõustuda kohtu

mõistetud karistuse suurusega. Kui kohus on leidnud, et T. Tali tuleb karistada sanktsiooni

keskmises määras või natukene väiksema karistusega, siis ei saa lõplikuks karistuseks olla

miinimumilähedane vangistus. T. Tali puhul ei olnud tegemist isikuga, kes pidude tarbeks

narkootikume hankis, nagu on üritanud väita kaitsja, vaid narkootikumide müümine ja

levitamine oli talle sissetulekuallikas. Kui M.F. ja E.V. puhul toimus narkootikumide

tarvitamine tõepoolest ühise peo käigus ja alaealised avaldasid ka ise soovi narkootikumide

tarvitamiseks, siis A.K. i ütlustest tuleneb, et T. Talilt oli võimalik narkootikume osta. Seega

on põhjendatud arvestada T. Tali süü suuruse hindamisel ka alaealiste enda käitumist kui

süüd vähendavat asjaolu ja narkootikumide raha eest levitamist kui süüd suurendavat

asjaolu.

Kaitsja apellatsioonivastus

33. Kaitsja prokuratuuri apellatsiooniga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Isegi T. Tali

süüditunnistamisel süüdistuse kogu mahus ei ole kuue aasta pikkuse vangistuse mõistmine

põhjendatud. Samuti on võimalik jätta vangistus tingimisi kohaldamata, arvestades eelkõige

T. Tali isikut, tema elumuutusi peale kuritegude toimepanemist ning süü tunnistamist

narkootikumide käitlemises.

Süüdistatava seisukoht

34. T. Tali esitas ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et ta ei taha end

õigustada, sest tema teod ja otsused olid valed ja mõtlematud. Süüdistatav oleks enda sõnul

pidanud aimama, et äkki need kaks tüdrukut ei ole veel täisealised. Ta ei osanud aimata, et

meie seltskonda satub alaealisi. T. Tali elu on muutunud 180 kraadi. Tal ja tema abikaasal

11(25)

on peagi kahekuuseks saav tütar, oma kodu, eesmärgid ja vastutus. Süüdistatav on leidnud

töö, mis talle meeldib, ja kus ta pidevalt midagi uut õpib.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Taavi Tali süüditunnistamisest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

35. Kolleegium märgib sissejuhatavalt, et T. Talile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse

sisu on mõneti segadusttekitav. Nimelt väidetakse selles esmalt üldsõnaliselt, et T. Tali

omandas tuvastamata kohast ja isikult amfetamiini nii väikeses kui ka suures koguses,

s.o korraga vähemalt 1–5 grammi, valdas seda ja turustas. Järgnevalt on süüdistuses välja

toodud konkreetselt seitse inimest, kellele T. Tali amfetamiini andis, nendele inimestele

narkootikumide üleandmise kordade arv, ajavahemik ja üleandmise koht. Kõigil

süüdistuses välja toodud juhtudel oli käideldavat amfetamiini süüdistuse järgi väikeses

koguses. Seega ei nähtu süüdistusest ühtegi juhtumit, mil T. Tali oleks vallanud narkootilist

ainet korraga suures koguses. Ilmselt on ka prokurör kohtumenetluses sellisest väitest

loobunud, sest seda pole üritatudki tõendada ja maakohtus peetud kohtukõnes tõdes riiklik

süüdistaja muu hulgas, et „suure tõenäosusega vastab tõele T. Kiho poolt esitatud versioon

sellest, et suures koguses narkootikume tal igapäevaselt enda juures ei olnud [...]“ (KoTo,

kd 1, tl 125)

36. Seega olemasoleva süüdistuse põhjal saab T. Talile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi etteheidetava

teona käsitada üksnes amfetamiini edasiandmist süüdistuses märgitud seitsmele inimesele

nendel kordadel, mis on süüdistuses konkreetselt välja toodud (vt käesoleva otsuse punkt

2 alapunktid 1–6). Sisuliselt on ka maakohus nii toiminud, leides, et „on tõendatud, et

süüdistuses nimetatud perioodil on Taavi Kiho amfetamiini edasi andnud vähemalt

neljateistkümnel korral, sh K.R. le kahel korral.“ (Vt maakohtu otsuse lk 8) Osa süüdistuses

välja toodud käitlemistegude kohta leidis maakohus, et need ei ole tõendatud (vt käesoleva

otsuse punkt 9). Kohtuotsuses on küll ka veel järgmine lause: „Kui nimetatud isikulistele

tõenditele lisaks vaadata ka jälitusega kogutud tõendeid ning arvestada ka sealt tulevad

kogused, mida Taavi Kiho on käidelnud, nähtub, et Taavi Kiho on käidelnud suures koguses

narkootilist ainet.“ Kolleegium märgib, et maakohtu sellist ebamäärast viidet „jälitusega

kogutud tõenditest“ nähtuvatele narkootilise aine kogustele – neid ainekoguseid ja nende

käitlemise aega ning kohta ega muid asjaolusid nimetamata – ei saa pidada narkootikumi

käitlemise fakti tuvastamiseks (ja ega olemasolev süüdistus polekski võimaldanud mingeid

täiendavaid käitlemistegusid tuvastada). Seda, et maakohus tunnistas T. Tali KarS § 184 lg

2 p 2 järgi süüdi siiski vaid eelnevalt mainitud 14 käitlemisepisoodis, kinnitab ka järgmine

kohtuotsuse 10. lehekülje alguses paiknev kokkuvõttev lause: „Seega leidis tõendamist, et

14 korral on Taavi Kiho andnud narkootilist ainet ajavahemikul suvi 2017-31.03.2018 edasi

erinevatele isikutele, millega realiseeris Taavi Kiho KarS § 184 lg 2 p 2 süüteokoosseisu.“

Järelikult on maakohus lähtunud T. Tali süüditunnistamisel ikkagi nendest konkreetsetest

üleandmisepisoodidest, mis on süüdistuses eraldi välja toodud (lugedes küll osa episoode

tõendamatuks). Prokuratuur pole maakohtu sellist järeldust vaidlustanud. Seega saab ka

12(25)

apellatsioonimenetluse esemeks olla küsimus, kas KarS § 184 lg 2 p-s 2 ette nähtud kuriteo

tunnustele vastavad need 14 maakohtu tuvastatud juhtumit, mil T. Tali käitles väikesi

amfetamiinikoguseid. Ringkonnakohus poleks pädev kontrollima, kas T. Tali käitles

millalgi ka korraga suurt kogust narkootilist ainet, isegi juhul, kui selline teoetteheide oleks

võimalik süüdistusest välja lugeda. Samas tõlgendab kolleegium süüdistust siiski selliselt,

et käitlemistegevus, mida prokuratuur T. Talile algselt ette heitis, piirdubki käesoleva otsuse

punkti 2 alapunktides 1–6 refereeritud juhtudega.

37. Apellant ei vaidlusta seda, et T. Tali on maakohtu tuvastatud perioodil ja kordadel

süüdistuses nimetatud inimestele narkootilist ainet andnud. Samas leiab kaitsja muu hulgas,

et pole alust vaadelda T. Tali üksikuid käitlemistegusid ühe jätkuva teona ega käideldud

narkootilise aine koguseid liita.

38. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et menetletavas asjas puudub alus T. Tali käideldud

narkootilise aine väikeste koguste liitmiseks.

39. Riigikohus on selgitanud, et vastus küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste

narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet,

sõltub sellest, kas käsitada toimepanija käitumist jätkuva süüteona või mitte (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 12).

40. Riigikohtu praktika kohaselt on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt

lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo

korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva

süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja

subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba

lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus,

tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu

– siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe

teo tähenduses. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas

nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1–13.2 ja 27. märtsi 2019. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9)

41. Menetletavas asjas on maakohus osutanud küll T. Tali üksikute käitlemistegude välisele

sarnasusele ja ajalisele lähedusele, kuid pole tuvastanud, et need teod oleksid olnud kantud

ühtsest tahtlusest. Kolleegium märgib, et isegi väliselt kokkulangevaid ja ajaliselt väga

lähedasi tegusid ei saa käsitada ühe jätkuva teona, kui ei ole tuvastatud, et toimepanija

tahtlus ei hõlmanud juba enne esimese üksikteo lõpuleviimist järgmisi üksiktegusid.

(Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-15-08, p-d 3

ja 13, kus eitati ühtse tahtluse puudumise tõttu jätkuvust kahe umbes 16-minutilise vahega

täpselt samal viisil toime pandud kelmuse episoodi puhul.)

42. Maakohus tunnistas T. Tali süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi narkootilise aine korduvas

käitlemises. Kuna T. Tali pole varem narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest

13(25)

karistatud, pidi kohus KarS § 184 lg 2 p 2 kohaldamiseks nägema korduvust T. Tali nendes

käitlemistegudes, mida on talle ette heidetud menetletavas kriminaalasjas. Ehkki

kohtuotsuses pole KarS § 184 lg 2 p-s 2 ette nähtud raskendava asjaolu inkrimineerimise

kohta mitte ühtki selgitust, võib kohtu seisukohale valgust heita prokuröri kohtukõne, mille

teksti on maakohus üldiselt suures osas enda põhjendusena otsusesse kopeerinud. Nimelt

on süüdistuskõnes teo korduvuse kohta märgitud järgmist: „T. Kihol eelnevad karistused

narkootikumide käitlemise osas puuduvad. Küll nähtub tunnistajate ütlustest ja jälitusega

kogutud tõenditest, et T. Kiho on narkootikume käidelnud korduvalt ning iga uue „partii“

toomisel on tuvastatav tema uus tahtlus, sellele viitab rahade kogumine ning aine saamisel

selle turustamine igakordselt erinevatele isikutele.“ (KoTo, kd 1, tl 126)

43. Seega on prokuratuur – ja ilmselt ka maakohus, kes omapoolseid põhjendusi lisamata järgis

riikliku süüdistaja pakutud kvalifikatsiooni, – lugenud T. Tali üksikud käitlemisteod

üheaegselt nii jätkuvaks kui ka korduvaks kuriteoks. Mõistagi on selline käsitlus vastuolus

karistusõiguse elementaarsete alustõdedega, sest jätkuv kuritegu on õigusliku teoühtsuse

põhimõttest lähtuvalt üks tegu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2019. a

otsus nr 1-17-11432/93, p 14). Seega ei saa ühed ja samad üksikrikkumised mitte kunagi

moodustada samaaegselt nii jätkuvat kui ka korduvat süütegu.

44. Kuid nagu märgitud, nähtub prokuröri kohtukõnest mh seisukoht, et T. Tali iga käitlemisteo

puhul on tuvastatav tema uus tahtlus. Ringkonnakohus nõustub sellega, et pole tõendeid,

mis võimaldaksid tõsikindlalt tuvastada, et kõik süüdistuses nimetatud üksikud

käitlemisteod, mille objektiks oli eranditult alati narkootiline aine väikeses koguses, oleksid

kantud T. Tali ühtsest tahtlusest ja seega käsitatavad ühe jätkuva kuriteona. Pigem

kinnitavad kohtutoimikus olevad tõendid seda, et tegemist oli küll samalaadsete, kuid siiski

iseseisvate rikkumistega, mille toimepanemise tahtlus tekkis kas kõikidel või vähemalt

enamikul juhtudel uuesti. Ja isegi, kui selles kahelda, tuleb KrMS § 7 lg-st 3 juhindudes see

kahtlus (ühtse tahtluse olemasolus) tõlgendada süüdistatava kasuks (ehk siis praegusel juhul

ühtset tahtlust eitada).

45. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks märkida veel järgmist. Kriteeriumid, millest lähtuvalt

sisustatakse jätkuva süüteo mõistet, on võrdlemisi üldised ja abstraktsed ning jätavad õiguse

rakendajale paljudel juhtudel ulatusliku otsustusruumi. Märgitu tähendab aga paratamatult

seda, et see, kas mingi hulk üksikrikkumisi hinnatakse hiljem jätkuvaks või korduvaks

süüteoks, on toimepanija jaoks sageli suuresti ennustamatu. Samas võib tõik, kas

üksikrikkumised kvalifitseeritakse jätkuvaks või korduvaks süüteoks, mõjutada isiku

karistusõigusliku vastutuse ulatust väga olulisel määral. Mõnikord on isikule ebasoodne

üksikrikkumiste lugemine jätkuvaks teoks (nt kui sellest oleneb kuriteokoosseisu täitmiseks

vajaliku kvantitatiivse piirmäära saavutamine), teinekord aga hoopis jätkuvuse eitamine

(nt kui küsimuse all on korduvuse kui kvalifitseeriva tunnuse inkrimineerimine). Eelnevat

silmas pidades jagab kolleegium Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud

seisukohta, mille kohaselt on jätkuva süüteo konstruktsioon põhiseaduse § 23 lg 1 valguses

kriitiline, mistõttu tuleb seda tõlgendada restriktiivselt ja rakendada vaid olukordades, kus

14(25)

see on möödapääsmatult vajalik (vt lähemalt Tartu Maakohtu 21. novembri 2018. a määrus

nr 1-17-6337/43, p-d 10–18; 11. veebruari 2019. a määrus nr 1-18-9128/12, p-d 23–24 ja

21. veebruari 2019. a otsus nr 1-18-4008/15, p-d 16–20). Teisisõnu saab jätkuvust siis, kui

see on süüdistatavale ebasoodne, jaatada vaid juhtudel, mil tunnused, mis räägivad süüteo

jätkuvuse kasuks, on ülekaalukad ja ilmsed ning jätavad kõrvaltvaatajale toimepanija

üksiktegudest üheselt mulje kui olemuslikult kokkukuuluvast käitumisest. Juhul, kui

üksikrikkumiste jätkuvus on karistusõiguslikku vastutust loov või raskendav tunnus, lasub

jätkuvuse eeldustele vastavate asjaolude tõendamise koormis prokuratuuril.

46. Konkreetselt narkosüütegude kontekstis on jätkuva süüteo mõiste kitsendav tõlgendamine

ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka selleks, et vältida KarS § 184 eesmärgiga vastuollu

minevat olukorda, kus selle kuriteokoosseisu järgi tuleks karistada väga suurt osa

narkosõltlastest pelgalt narkootikumide tarbimise eest. Nimelt tuleb silmas pidada, et

narkootilise aine kogus, mis NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks, ehk

10 tarbimiskogust võib narkosõltlasel kuluda enda sõltuvuse rahuldamiseks ära väga

lühikese perioodi – mõnikord isegi paari päeva – jooksul. Seejuures võib eeldada, et üht

tarbimiskogust soetades teab sõltlane väga hästi, et juba peatselt vajab ta ka järgmist,

ülejärgmist jne doosi. See tähendab, et tal on juba esimest narkodoosi soetades olemas

tahtlus ka järgmis(t)e dooside käitlemise suhtes. Rakendades selliste olukordade puhul

jätkuva kuriteo konstruktsiooni formaalselt ja lisapiiranguteta, tuleks asuda seisukohale, et

valdav enamus (kui mitte peaaegu kõik) narkosõltlastest käitlevad ka endale ühe või mõne

doosi kaupa isiklikuks tarbimiseks narkootikume soetades narkootilist ainet suures koguses,

sest tüüpiliselt on üksikute soetamised ajaliselt lähedased, toime pandud sarnasel viisil,

sama õigushüve vastu ning reeglina kantud ühtsest tahtlusest. Vaevalt vastaks aga

seadusandja tahtele see, kui pelgalt narkootikumide pideva tarbimise eest hakataks

karistama ühe- kuni kümneaastase (KarS § 184 lg 1) või osal juhtudest isegi kolme- kuni

viieteistaastase (KarS § 184 lg 2) vangistusega. Seda kinnitab üheselt NPALS § 151, mis

näeb narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses

koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ette üksnes

väärteokaristuse. Tegelikult ei ole jätkuva süüteo mõiste kitsendav tõlgendamine

narkosüütegude kontekstis sisuliselt vastuolus ka asjas nr 3-1-1-4-04 väljendatud

Riigikohtu seisukohtadega. Nimelt nähtub viidatud otsusest, et Riigikohus käsitles jätkuva

teona narkodiilerlust, mis seisnes süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus

käitlemises – konkreetsel juhul narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises.

Kõneksolevas kohtuasjas oli toimepanija narkootiliste ainetega pidevas kokkupuutes ja

narkosõltlased said pöörduda tema poole narkootiliste ainete soetamiseks. (Vt Riigikohtu

otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 14.1) Seega oli tegemist juhtumiga, kus narkootikumide

käitlemine ja nende müümine oli sisuliselt toimepanija igapäevane kutsetegevus.

Nn narkodiilerluse puhul ongi jätkuva süüteo konstruktsiooni rakendamine selgelt

põhjendatud ja kooskõlas KarS § 184 eesmärgiga.

47. T. Tali käitumises ei ole aga sedastatavad narkodiilerluse tunnused. Seda on möönnud ka

prokurör, märkides maakohtus peetud kohtukõnes mh järgmist: „Olenemata sellest, et

15(25)

T. Kiho puhul ei olnud tegemist diileriga, kes oleks pidevalt omanud suurtes kogustes

narkootikume, ei tähenda see seda, et tema poolt käideldud narkootikumide kogus ei oleks

olnud suur.“ (KoTo, kd 1, tl 125) Seega pole isegi prokurör pidanud T. Tali tegevust

narkodiilerluseks. Lisaks, nagu juba märgitud, ei ole prokuratuur menetletavas asjas väitnud

ega tõendanud seda, et kõik süüdistuses toodud käitlemisepisoodid olnuksid kantud ühtsest

tahtlusest.

48. Tõenditest ilmneb, et T. Talile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses nimetatud

inimesed, kellele süüdistatav amfetamiini andis, kuulusid valdavalt tema sõprus- või

tutvusringkonda, kellega ta aeg-ajalt ühiselt pidutses ja nende pidude käigus ka

narkootikume tarvitas. Samuti aitas T. Tali teistel – ning teised aitasid T. Talil – ka muudel

juhtudel isiklikuks tarbimiseks vajalikke narkootikume hankida. Tõendid ei näita aga seda,

et narkootikumide levitamine olnuks T. Tali süsteemne tegevus ja/või sissetulekuallikas,

isegi, kui ta mõnikord müügist mingit vaheltkasu sai (mis jääb üsna ebaselgeks). T. Tali

tegevust – vähemalt mitte süüdistuses märgitud käitlemistegusid toime pannes – ei saa

pidada narkodiilerluseks.

49. T. Tali ise möönis maakohtus, et ta on ühiste pidude käigus jaganud erinevatele inimestele

–

J.K.

le,

A,

K,

K,

R. ja

M.M.

ile

–

narkootilist

ainet

(KoTo, kd 1, tl 102 pöördel–108). C.A. , kellele amfetamiini andmist T. Talile muu hulgas

ette heidetakse, selgitas tunnistajana, et süüdistatav oli tema endine poiss-sõber, kellega ta

ka süüdistuses käsitletaval ajal jätkuvalt edasi suhtles. 2017. a septembris sai ta T. Talilt

proovimiseks kaks triipu amfetamiini. Tunnistaja tahtis seda ainet lihtsalt proovida ja küsis

T. Talilt, kuna teadis, et viimasel seda on. Narkootikumi eest C.A. T. Talile midagi vastu

andma ei pidanud. Amfetamiini tarvitati T. Tali kodus toimunud peol neljakesi – lisaks

tunnistajale ja süüdistatavale oli tarvitajate seltskonnas veel kaks T. Tali tuttavat: M. ja

tema mees (KoTo, kd 1, tl 46–47).

50. Teine inimene, kellele narkootikumide andmises T. Tali süüdistatakse – G.K. – selgitas

kohtus, et ta tunneb T. Tali juba kooliajast ja nende sõprus ulatub aastatesse. Vastuseks

prokuröri küsimusele, kas T. Tali tunnistaja teada narkootikume tarvitas, vastas G.K.

järgmist: „Eks me kõik teda tarvita“ ja kinnitas, et ta on koos T. Taliga narkootikume

pruukinud. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta T. Talilt kahel korral amfetamiini koguses,

mille ta korraga ära tarbis. (KoTo, kd 1, tl 65–65 pöördel)

51. Ka tunnistaja J.K. ütluste kohaselt tunneb ta T. Tali kusagil kümme aastat. J.K. sõnutsi

tarvitas ta T. Taliga korra ühise peo käigus amfetamiini ja lisaks ostist temalt kahel korral

ühe tarbimiskoguse turuhinna (20 eurot) eest. (KoTo, kd 1, tl 66 pöördel–67)

52. M.M. teab enda sõnutsi T. Tali samuti tükk aega ja on temaga koos pidutsenud. Tunnistaja

selgitas sedagi, et peol koos olles ikka jagatakse narkootikume. Samas ei osanud tunnistaja

öelda, kas koos tarvitatud narkootikumid pärinesid just T. Talilt või kelleltki teiselt. (KoTo,

kd 1, tl 67 pöördel–68)

16(25)

53. J.P. i kinnitas samuti, et T. Tali on tema tuttav, kes on tal ka aeg-ajalt külas käinud

(KoTo, kd 1, tl 69–69 pöördel).

54. Märgitud tunnistajate ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid viidata T. Tali tegevuse

narkodiilerlikule iseloomule ega ka mitte sellele, et T. Tali tegevus süüdistuses märgitud

käitlemistegusid toime pannes oli kantud ühtsest tahtlusest. T. Tali ja tema süüdistuses

loetletud sõbrad ning tuttavad tarvitasid (kes vähem kes rohkem) narkootikume alati, kui

selleks tahtmist ja võimalust oli. See oli nende jaoks hobi ja meelelahutus. Pole alust väita,

et hankides ja andes oma sõpradele ja tuttavatele mitmel korral tarbimiseks narkootilist

ainet, oleks T. Tali käitumine kantud mingist ühtsest tahtlusest, mis hõlmanuks narkootilise

aine käitlemist suures koguses.

55. Eeltoodud järeldust kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (KoTo, kd 2, tl 36 jj), mis kajastab

salaja pealt kuulatud T. Tali telefonikõnesid. Narkootikumide hankimine ja edasiandmine

on jälitustoimingu protokollis kajastatud T. Tali telefonikõnedes sagedane teema. Samas

viitab ka nende jutuajamiste ja sõnumite iseloom sellele, et tegemist oli pigem sõprade ja

tuttavate vaheliste vestlustega teemal, kust ja kuidas hankida koheseks isiklikuks

tarbimiseks narkootikume. Vestlustest ei jää muljet, et omavahel suhtleksid narkodiiler ja

tema kliendid. Samuti ei kajastu vestlustes T. Tali narkootikumide käitlemist puudutavat

tegevust kandev ühtne tahtlus. Ja veelgi vähem leiab jälitustoimingu protokollist ainest

väiteks, et just süüdistuses toodud ja maakohtu tuvastatud käitlemisteod olid kantud ühtsest

tahtlusest.

56. Näiteks ilmneb T. Tali ja K.R. 23. septembril 2017 kell 22.48 alanud telefonikõnest, et

süüdistatav oli K.R. st varem aru saanud nii, et viimane soovib „asja“, mille all konteksti

arvestades peeti silmas narkootikume. T. Tali oli seda sõbra jaoks hankinud ja kui ta kuulis,

et tegelikult ei tahtnud ainet K.R. ise, vaid keegi viimase tuttav, hakkas muretsema, kus ta

raha (s.o ilmselt narkootikumide ostuks kulutatud summa) tagasi saab. (KoTo, kd 2, tl 48)

Elukutselisel narkodiileril oleks vaevalt sellist probleemi tekkinud, sest tal olnuks lihtne

müüa narkootikum edasi mõnele teisele kliendile.

57. Osal juhtudel oli aga hoopis T. Tali see, kes palus tuttavatel endale narkootikume hankida.

Nii helistas T. Tali 30. septembril 2017 kell 14.24 M.M. ile ja uuris, kas viimasel „tobi“ on.

M.M. lubas küsida, märkides, et „äkki joppab“. T. Tali palus küsida ja kui

M.M. saab, siis talle tagasi helistada. (KoTo, kd 2, tl 50–51) Samal päeval kell

17.16 helistas T. Tali ka K.R. le, pärides muu hulgas, kas viimane teab, kust „seda asja“

saab. K.R. pakkus välja Ki-nimelise isiku ja T. Tali lubas talle helistada (KoTo, kd 2, tl 53–

54).

30. septembril

2017

kell

19.18

alanud

telefonikõnes

tegi

T. Tali

K.R. le muu hulgas ettepaneku, et nad võtaksid „kahe peale ühe“, põhjendades seda sellega,

et tal on „plekki nii vähe“. K.R. nõustus selle ideega, märkides, et ta ise mõtles, et võiks

„pooliku“ võtta. T. Tali märkis, et siis on normaalne ja tõdes, et „raha on nii null“. (KoTo,

kd 2, tl 55) Refereeritud vestlusest on aru saada, et nii T. Talil kui ka

K.R. l oli soov narkootikumi tarbida, kuid T. Tali rahapuuduse tõttu otsustasid nad hankida

17(25)

kahe peale ühe doosi. Kell 20.35 alanud telefonikõnes heietasid T. Tali ja

K.R. mälestusi varasemast narkootikumide tarbimisest ja vaidlesid selle üle, millist ainet

pruugiti (KoTo, kd 2, tl 56–57).

58. 5. oktoobril 2017 kell 21.04 helistas J.K. T. Talile ja avaldas soovi järgmiseks päevaks peo

jaoks narkootikume saada. T. Tali lubas vaadata, kas midagi liigub, kuid ei osanud kindlalt

öelda, kas tal õnnestub neid hankida, sest „igal pool on null“. Järgmisel päeval kell 20.58,

21.04, ja 21.17 alanud telefonikõnedes arutasid T. Tali ja J.K. võimalust hankida

narkootikume Tamsalust või Tallinnast ning lõpuks otsustati sõita koos Tallinnasse

J.K. le teadaoleva müüja juurde. Nii T. Tali kui ka J.K. soovisid narkootikume osta ja

omavahel kaubeldi isegi selle üle, kes kui palju sõidukulust peab kandma. Kell

21.22 helistas T. Tali uuesti J.K. le ja uuris, mis seis on. J.K. teate peale, et „see Tallinna

vend ei võta vastu praegu“, väljendas T. Tali pettumust ja tegi ettepaneku käia ikkagi

Tamsalus. (KoTo, kd 2, tl 62–65) Eelnevast nähtub, et ehkki algselt pöördus J.K.

narkootikumise saamiseks T. Tali poole, kujunes olukord vahepeal selliseks, et hoopis

J.K. leidis müüja, kellelt nii tema ise kui ka T. Tali saaksid narkootikume osta. Tallinna

müüja äralangemisel naasti siiski plaani juurde hankida soovitud kaupa Tamsalust T. Talile

teadaolevalt müüjalt. Mingit n-ö diilerlust T. Tali käitumisest ei ilmne. Tegemist oli kahe

sõbra või tuttava murega, kust saada narkootikumi enda vajaduste rahuldamiseks.

59. 14. oktoobril 2017 kell 02.17 helistas K.R. T. Talile ja uuris, kas „keegi juppe ei taha?“

Hinnaks nimetas ta 12 eurot, mille peale T. Tali palus tal igaks juhuks võtta kolm tükki.

(KoTo, kd 2, tl 68) Samal kuupäeval kell 11.21 alanud telefonikõnes pakkus

K.R. , et helistab T. Talile, kui „selle tossu saab“, kuid T. Tali teatas, et ta ei taha võtta, sest

talle tuuakse niikuinii. K.R. rääkis, et ta tahaks „tossu“, mispeale T. Tali hoiatas, et teine ei

jõua pärast enam mitte midagi teha. (KoTo, kd 2, tl 69–70) 14. oktoobril

2017 kell 19.46 helistas T. Tali J.P. ile ja pakkus, et tuleb viimasele järgi ja toob ta enda

juurde, kus on „mingeid asju, mida võib nuusutada“ (KoTo, kd 2, tl 70) Kontekstist

järelduvalt on tegemist küllakutsega (peole).

60. 16. oktoobril 2017 kell 16.27 helistas T. Tali K.R. le, uuris palju viimasel raha on ja tegi

ettepaneku, et nad võtaksid kahe peale ühe „suitsu“. K.R. selgituse peale, et ta ei taha, kuna

tal on halb enesetunne, arvas T. Tali, et „see tõmbab paremaks“, mille peale K.R. vastas,

et „ei tõmba“. Siis arutati eelmisel päeval tarvitatud narkootikumi toime üle. T. Tali rääkis,

et see ei mõjunud talle üldse, lisades, et „täna tegin ülejäänud ära [...] ka mitte midagi ei

mõju“ ning ütles K.R. le: „Ma ei tea, mis sitta sa mulle tõid. Vot.“ (KoTo, kd 2, tl 73) Seega

ilmneb viidatud telefonikõnest, et seekord tõi hoopis K.R. T. Talile tarbimiseks

narkootikume. Samuti oli tegemist selgelt isiklikku laadi, mitte n-ö ärilise suhtlusega.

61. 21. oktoobril 2017 kell 12.06 alustatud telefonikõnes tuvastamata isikuga jagas T. Tali oma

kogemusi eelmisel päeval tarvitatud „roosat värvi“ aine toime kohta. Samuti räägiti

raskustest narkootikumide soetamisel Tartust ja Rakverest ning lubati vastastikku teineteist

kursis hoida, kui „targemad ollakse“. (KoTo, kd 2, tl 73–74)

18(25)

62. 12. jaanuaril 2018 helistas tuvastamata isik T. Talile, kes resideerus parasjagu Soomes, ja

teatas, et tuleb koos M. iga Soome ning küsis T. Talilt öömaja, mida viimane ka lubas. Kui

öömaja saamises oli kokku lepitud, päris helistaja T. Talilt sedagi, kas „sealt“

(s.o Soomest) ka „asja“ (s.o narkootikume) saab ja märkis, et tal on olemas, aga ta ei

hakkaks kaasa tassima. T. Tali vastas, et „seda sitta võiksid ikka tuua“ ja selgitas, et „siin“

(s.o Soomes) ei ole head. Helistaja lubas seepeale kaasa võtta. (KoTo, kd 2, tl 96–97)

63. Eelnevalt toodud näited iseloomustavad T. Tali suhtlust süüdistuses käsitletaval perioodil.

Need kinnitavad veelkord, et T. Tali ja tema sõbrad ning tuttavad armastasid tarbida

narkootikume ning olid üksteisele nende hankimisel abiks, sh vahendasid üksteisele

narkootikumide hankimiseks vajalikku teavet, aga mõnikord ka narkootilist ainet ennast.

Võimalik, et mõnikord teenis T. Tali narkootikumide vahendamisest ka mõningast

vaheltkasu (ehkki päris selgelt see jälitustoimingu protokollist välja ei tule), kuid tegemist

oli juhusliku, mitte püsiva ja olulise sissetulekuallikaga. T. Tali käitumine polnud vaadeldav

narkodiilerlusena ega ka mitte ühtsest tahtlusest kantud käitumisena.

64. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus apellandiga, et T. Talile ei saa ette heita seda,

et ta oleks käidelnud narkootilist ainet (amfetamiini) suures koguses. Eranditult kõigi

maakohtu tuvastatud käitlemistegude objektiks oli narkootiline aine väikeses koguses.

Kuna üksikuid käitlemistegusid ei ühendanud ühtne tahtlus (mida möönis ka prokurör

süüdistuskõnes), pole alust hinnata T. Tali käitumist juunist 2017 kuni märtsini 2018 ühe

jätkuva teona. Järelikult ei ole ka võimalik kokku 14 T. Tali poolt üle antud narkodoosi

liitmine üheks ainekoguseks, nagu prokuratuur ja maakohus seda on teinud.

65. Ehkki süüdistuses kirjeldatud ja maakohtu tuvastatud T. Tali käitumine ei vasta KarS § 184

lg 2 p 2 objektiivsele ega subjektiivsele koosseisule, on see siiski kuriteona karistatav

KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, nagu märgitakse õigesti ka kaitsja apellatsioonis. Nimelt andis

T. Tali maakohtu otsuses nimetatud inimestele kavatsetult 14 korral ebaseaduslikult edasi

väikeses koguses narkootilist ainet (amfetamiini).

66. Olukorras, kus maakohtu tuvastatud teo faktilised asjaolud leiavad apellatsioonimenetluses

täies ulatuses tõendamist, kuid kohus muudab sellele teole antud karistusõiguslikku

hinnangut, pole alust süüdistatavat maakohtu valitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõista.

Sellisel juhul tunnistatakse süüdistatav süüdi ringkonnakohtu poolt õigeks peetava

kvalifikatsiooni järgi, teda samas süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks

mõistmata. Sarnane käsitlus on leidnud kinnitust ka Riigikohtu praktikas (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-63-09, p 12 ja resolutsiooni

punkt 1 ja 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1039 koos seal toodud viidetega,

samuti kohtuotsuse resolutsioon).

67. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks kõik need T. Tali käitlemisteod, mille tuvastas ka

maakohus, muutes vaid esimese astme õiguslikku hinnangut, et kõneksolevad teod

moodustavad ühe jätkuva süüteo. Seetõttu ei mõista kolleegium T. Tali tegudes, milles

19(25)

maakohus süüdistatava KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistas, õigeks, vaid kvalifitseerib

süüdistatava käitumise ümber KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

68. Siiski tuleb T. Tali KarS § 184 lg 2 p 2 järgi osaliselt õigeks mõista. Nimelt leidis maakohus,

et kõik T. Talile selle sätte järgi esitatud süüdistuses märgitud käitlemisteod pole tõendatud.

Maakohtu hinnangul ei ole tuvastatav, et T. Tali oleks andnud amfetamiini J.P. ile. Kui

süüdistuse kohaselt andis T. Tali J.K. le amfetamiini kuuel korral, siis maakohtu arvates on

tõendatud üleandmine kolmel korral. Samuti luges kohus süüdistuses märgitud kokku viiest

amfetamiini üleandmisest M.M. ile tõendatuks üleandmise kahel korral. Eelnevale

tuginedes vähendas maakohus süüdistuse mahtu. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe

ette võimalust vähendada süüdistuse mahtu, ilma süüdistatavat (osaliselt) õigeks mõistmata.

Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et juhul, kui kohus ei tuvasta osaliselt kohtualuse

süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, ei piisa üksnes süüdistusmahu

vähendamisele osutamisest, vaid süüdistatav tuleb selles osas mõista õigeks (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2018. a otsus nr 1-16-9717/24, p 27). Samuti peab

kõnealune

otsustus

kajastuma

kohtuotsuse

resolutiivosas

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13, p 18 ja 1. detsembri

2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 12). Kuna menetletavas asjas ei ole ükski apellant

vaidlustanud maakohtu järeldust, et kõik J.P. iga seotud käitlemisteod, samuti kolm

J.K. ga ja kolm M.M. iga seotud käitlemistegu on tõendamata, mõistab ringkonnakohus T.

Tali nendes tegudes KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks.

2. Taavi Tali süüditunnistamisest KarS § 185 lg 2 p 2 järgi

69. Kaitsja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et T. Tali täitis E.V. le ja M.F. le tarvitamiseks

väikeses koguses amfetamiini andes KarS § 185 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu. Samas on

apellandi hinnangul täitmata subjektiivne süüteokoosseis, sest T. Tali ei teadnud, et E.V. ja

M.F. on nooremad kui 18-aastased.

70. Kolleegium nõustub, et ükski maakohtu otsuses toodud argument ega toimikus olev tõend

ei anna piisavat alust tõsikindlaks järelduseks, et E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmise

ajal T. Tali vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et tegemist on alaealistega.

71. Kõneksoleva teo toimepanemise ajal oli E.V. vanus 15 aastat 11 kuud ja 18 päeva (ehk

ligikaudu 16 aastat), M.F. vanus aga 16 aastat 10 kuud 13 päeva (ehk peaaegu

17 aastat). Seega polnud kumbki tütarlaps sedavõrd noor, et saaks aprioorselt väita, et nende

alaealisus pidi olema T. Tali jaoks äratuntav. Järelikult vajab lähemat uurimist, kas tõendid

osutavad T. Tali tahtlusele kõneksoleva asjaolu suhtes.

72. Kriminaalasjas ei ole vaidlust – ja seda on oma ütlustes kinnitanud nii E.V. ,

M.F. kui ka T. Tali –, et enne 9. septembrit 2017 polnud süüdistatav ei E.V. ega M.F. ga

kunagi kokku puutunud ning ta tutvus nendega sel samal peol, kus leidis aset ka amfetamiini

andmine.

20(25)

73. T. Tali ütluste kohaselt ei osanud ta isegi arvata, et E.V. ja M.F. on alaealised. Tema teada

oli tegemist täisealiste K.R. ja M.H. sõbrannadega, kes tulid üritusele K.R. kutsel ja

tarbisid

peol

nii

alkoholi

kui

ka

suitsetasid

(KoTo,

kd

1,

tl 102 pöördel–103). E.V. ja M.F. välimus T. Tali väitel temas nende vanuse osas kahtlust

ei tekitanud ja ta ei osanud üldse selle peale mõelda (KoTo, kd 2, tl 106).

74. E.V. ütluste kohaselt läks ta kõneksolevale üritusele (alguses ühte korterisse, siis

M.H. majja) K.R. kutsel, kutsudes ise kaasa ka M.F. . K.R. organiseerimisel tuli neile

järele auto koos juhiga, keda ta ei teadnud. T. Tali nägi ta esimest korda samal õhtul (KoTo,

kd 2, tl 40 pöördel) E.V. ei osanud kohtus öelda, kas tal oli T. Taliga enda vanusest juttu,

ega

osanud

arvata,

kas

T. Tali

sai

aru,

et

ta

on

alaealine

(KoTo, kd 2, tl 41 pöördel).

75. Maakohus viitas sellele, et T. Tali oli E.V. ga Facebooki-sõber ja E.V. Facebooki kontol

on märgitud, et ta on õpilane Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Samas jättis kohus

tähelepanuta, et E.V. ütluste kohaselt saatis T. Tali talle sõbrakutse alles pärast

narkootikumide tarvitamist ja E.V. võttis sõbrakutse vastu järgmisel päeval

(KoTo, kd 2, tl 41 pöördel ja tl 44). Seega ei saanud E.V. Facebooki-kontol kajastuv info

mitte kuidagi mõjutada T. Tali teadlikkust E.V. vanusest sel ajal, kui ta E.V. le

narkootikumi andis. Sõltumata sellest jääb kolleegiumile selgusetuks, miks pidanuks fakt,

et E.V. õpib Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis, andma T. Talile maakohtu arvates

aluse arvata, et E.V. on alaealine. Ehkki täiskasvanute gümnaasiumides õpib ka alaealisi,

võib inimese kuulumine sellise õppeasutuse matriklisse viidata pigem siiski asjaolule, et

tegemist on täisealisega.

76. M.F. märkis ülekuulamisel vastuseks prokuröri küsimusele, kas „nad“ (sh T. Tali) teadsid,

et tema ja E.V. on alaealised, et „alguses nad vist ei teadnud“ (KoTo, kd 2,

tl 63). Vastuseks prokuröri täpsustavale küsimusele selgitas tunnistaja, et viimasel päeval

küsis „Taavi või Kevin“, kui vanad nad (s.o E.V. ja M.F. ) on. Samas nähtub tunnistaja

ütlustest, et see küsimine vanuse kohta leidis aset alles pärast narkootikumide tarvitamist.

(KoTo, kd 2, tl 63–63 pöördel) Maakohus märkis, et T. Kiho uudishimu tütarlaste vanuse

osas näitab, et mingil hetkel tekkis tal ka endal küsimusi, kui vanad on neiud, kellega kaks

päeva koos pidutseti ja alkoholi ning narkootikume tarvitati. Kolleegium märgib, et esiteks

ei ilmne M.F. ütlustest, kas küsimuse vanuse kohta esitas süüdistatav või hoopis K.R. –

tunnistaja ei mäletanud seda täpselt. Teiseks ei saa pelgalt sellisest hiljem esitatud

küsimusest

vanuse

kohta

järeldada,

et

T. Tali

kahtles

E.V. le ja M.F. le narkootikumi pakkudes nende täisealisuses.

77. Maakohus põhjendas T. Tali arusaamist E.V. ja M.F. alaealisusest ka sellega, et M.F. võeti

peale XXX juurest, kus maakohtu arvates üldteadaolevalt täisealised isikud ei ela.

Kolleegiumile jääb maakohtu selline argument arusaamatuks. Nii E.V. kui ka M.F. ütluste

kohaselt oli neile järele tulnud auto juht nende jaoks täiesti tundmatu meesterahvas, kes

hiljem olengul ei viibinud. Kedagi teist – järelikult ka mitte T. Tali – autos ei olnud. (KoTo,

21(25)

kd 2, tl 40–40 pöördel ja tl 63 pöördel) E.V. ütluste kohaselt korraldas transpordi K.R.

(KoTo, kd 2, tl 40 pöördel). Seega jääb täiesti mõistetamatuks, kuidas pidi T. Tali, kes ise

sõidukis ei viibinud ega korraldanud isegi selle saatmist E.V. ja M.F. juurde, maakohtu

arvates teadma, et M.F. tuli auto peale XXX juures.

78. Ka maakohtu osutatud asjaolu, et E.V. l ega M.F. l polnud endal sigarette ja nad tõmbasid

kahe peale peol olnud isikutelt saadud suitsu, ei võimalda teha mingeid järeldusi selle kohta,

kas T. Tali pidi aru saama E.V. ja M.F. alaealisusest. Ka täisealisel inimesel ei pruugi

sigarette olla ja ta võib neid teistelt küsida.

79. Maakohus märkis sedagi, et kuna E.V. selgituse kohaselt oli K.R. nii tema kui ka M.F.

vanusest teadlik, siis on eluliselt mitteusutav, et T. Kiho nimetatud asjaolu ei teadnud.

Kolleegium märgib esmalt, et E.V. ütlustest nähtuvalt teadis K.R. kindlasti üksnes tema

vanust

ja

M.F.

vanuse

puhul

E.V.

üksnes

arvas,

et

K.R. teab seda (KoTo, kd 2, tl 40). Kuid kui ka lähtuda sellest, et K.R. teadis nii E.V. kui

ka M.F. vanust, jääb kolleegiumile arusaamatuks, miks muudab see maakohtu arvates

eluliselt ebausutavaks võimaluse, et T. Tali nende vanust ei teadnud. Kriminaalasjas pole

ühtki tõendit selle kohta, et K.R. ja T. Tali oleksid E.V. ja M.F. vanuse teemal suhelnud.

Ühtlasi ei saa pidada ebatavaliseks seda, et peol osaleja, kes kutsub sellele üritusele kaks

oma sõpra (või praegusel juhul küll pigem ühe sõbra, kes omakorda võtab kaasa oma sõbra),

ei informeeri kolmandaid peol osalevaid inimesi kutsutavate vanusest. Üldjuhul pole

erapeole kutsutavate täpne vanus selline info, mis peaks teiste piduliste vahel kindlasti

jutuks tulema.

80. Lõpuks on maakohus märkinud sedagi, et E.V. st ja M.F. st ülekuulamisel tehtud fotodelt

nähtub nende tütarlapselik välimus. Kaitsja räägib apellatsioonis nendest samadest fotodest

ja väidab, et ta näeb neil kaht noort naisterahvast, kelle välimus ei viita alaealisusele.

Apellant osutab mh sellelegi, et nii E.V. kui ka M.F. kannavad fotodel tugevat meiki, mis

annab keskmisele inimesele aluse pidada neid täiskasvanuteks. Ringkonnakohtul pole

paraku võimalik sellesse diskussiooni oma panust anda, sest fotosid, millele maakohus ja

kaitsja nõnda erineva hinnangu andsid, kohtutoimikus ei ole. Ka maakohtu istungi

protokollist ei nähtu, et mõni kohtumenetluse pool oleks tõendina esitanud ja kohus vastu

võtnud fotod, mis kajastaksid E.V. ja M.F. välimust väidetava kuriteosündmuse ajal.

Prokuröri kohtukõnes on kõneksolevatele piltidele küll viidatud (KoTo, kd 1, tl 124), kuid

tõendina prokurör fotosid kohtutoimikusse võtmiseks esitanud ei ole. Seega on maakohus

tuginenud menetlusvälisele teabele, mis pole kontrollitav. Järelikult ei saa kohtu

kõneksolevat argumenti arvesse võtta.

81. Ainukesed toimikus olevad visuaalsed jäädvustused E.V. st on asitõendi vaatlusprotokollile

lisatud fotod süüdistatava mobiiltelefonist, mille ekraanile on kuvatud T. Tali Facebook

Messengeris peetud vestlused E.V. ga. Vestluste juures on ka E.V. profiilipildid (KoTo, kd

2, tl 23 jj). Need pildid on aga sedavõrd halva eraldusvõimega, et mingeid järeldusi E.V.

täpse vanuse kohta on väga raske teha (lisaks pole teada, millal profiilipildid on tehtud).

22(25)

82. Kokkuvõttes ei anna kõnealuses küsimuses esitatud maakohtu põhjendus, mis muuseas on

peaaegu sõna-sõnalt ümber kirjutatud prokuröri kohtukõnest (vrd KoTo, kd 1, tl 123–124),

alust teha väljapoole mõistlikku kahtlust jäävat järeldust, et sel ajal, kui T. Tali pakkus

E.V. le ja M.F. le narkootikumi, pidas ta vähemalt võimalikuks ja möönis

(KarS § 16 lg 4), et tema pakkumise adressaadid on alaealised. Kohtutoimikus olevad

tõendid ei võimalda kolleegiumil esitada ka mingeid uusi või täiendavaid argumente selle

kohta, et T. Tali tahtlus hõlmas ka asjaolu, et inimesed, kellele ta narkootikumi annab, on

nooremad kui kaheksateistaastased. Vähemalt saab rääkida kõrvaldamatust kahtlusest, et

T. Tali võis pidada E.V. t ja M.F. t täisealisteks.

83. Eeltoodud põhjustel ei ole tuvastatav, et T. Tali täitis E.V. le ja M.F. le amfetamiini andes

KarS § 185 lg 2 p 2 subjektiivse koosseisu. Märgitu ei tähenda aga seda, et süüdistatava

kõnealune käitumine pole kuritegu. Üheselt on tuvastatav, et T. Tali teadis, et aine, mida ta

E.V. le ja M.F. le annab, on amfetamiin, s.o narkootikum, kuid sellele vaatamata andis ta

seda

edasi.

Süüdistatav

tegutses

kavatsetusega.

Seega

vastab

T. Tali tegevus E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmisel KarS §-s 183 ette nähtud kuriteo

objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule. Kuna menetletavas asjas tuvastatu kohaselt oli

T. Tali ka varem väikeses koguses narkootilist ainet edasi andnud, tuleb käsitletav tegu

kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

84. Kõneksoleval juhul ei saa siiski piirduda üksnes T. Tali teo ümberkvalifitseerimisega, vaid

T. Tali tuleb ka KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista. Nimelt ei korrigeeri ringkonnakohus

võrreldes süüdistuse ja maakohtu otsusega mitte üksnes T. Tali teole antavat

karistusõiguslikku hinnangut, vaid muutub ka teopilt ehk süüdistatavale etteheidetavate

faktiliste asjaolude maht. Üks T. Talile etteheidetav teosüüd suurendav asjaolu – ehk siis

tema arusaamine amfetamiini saajate alaealisusest – langeb ära. Järelikult tuleb T. Tali

E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmises KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista, kuid samas

tunnistada süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

3. Karistusest

85. Erinevalt maakohtust ei tunnista ringkonnakohus T. Tali süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ega

§ 185 lg 2 p 2 järgi, vaid oluliselt leebema sanktsioonimääraga KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

Seetõttu pole prokuratuuri apellatsioon, milles taotletakse T. Tali üksikkaristuse

lähendamist KarS § 184 lg 2 ja § 185 lg 2 sanktsiooni keskmisele, enam asjakohane.

Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et prokuratuuri apellatsioon jäänuks

rahuldamata isegi juhul, kui ringkonnakohtul polnuks alust T. Tali käitumisele antud

karistusõiguslikku hinnangut muuta ega teda osaliselt õigeks mõista. Iseenesest on

prokuratuuril õigus küll selles, et maakohtu põhjendus karistuse mõistmise kohta on

23(25)

sisemiselt vastuoluline: ühelt poolt märkis kohus, et T. Tali süü on „keskmine või alla selle“,

kuid samas mõistis süüdistatavale üksikkaristused, millest üks vastab sanktsiooni

alammäärale, teine on sellele väga lähedal. Nii maakohus kui ka prokuratuur on aga jätnud

T. Tali süü suuruse hindamisel arvesse võtmata ühe keskse tähtsusega asjaolu – käideldud

narkootilise aine koguse. Isegi juhul, kui T. Tali käitlemisteod olnuks võimalik lugeda

üheks jätkuvaks teoks ja käideldud ainekogused sellest tulenevalt liita, ületanuks käideldud

amfetamiini kogus vaid väga napilt KarS § 184 kohaldamise eelduseks oleva narkootilise

aine suure koguse alammäära. See asjaolu oleks võimaldanuks pidada T. Tali teosüüd

KarS § 184 kontekstis väikeseks, mitte keskmiseks, nagu maakohus ekslikult leidis. Ka

KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse puhul tulnuks tähelepanu pöörata

käitlemiskordade väiksele arvule ja edasi antud aine tagasihoidlikule kogusele. Lisaks

väärib märkimist, et erinevalt maakohtu otsusest ei ole prokuratuuri apellatsioonis pööratud

mingit tähelepanu olulistele muutustele T. Tali elukeskkonnas.

86. Ringkonnakohtul tuleb mõista T. Talile uus karistus, lähtudes KarS § 183 lg 2 sanktsioonist,

mis näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

87. Kolleegium leiab, et KarS § 183 lg 2 p 2 kontekstis on T. Tali süü suurus keskmine. Ta

andis kokku kaheksale inimesele

(J.K. le, C.A. ile, A.K. ile, K.K. ile,

K.R. le, M.M. ile, E.V. le ja M.F. le) kokku vähem kui kahekümnel korral väikeses koguses

amfetamiini. Seega ei ole käitlemiskordade arv väga suur, kuid KarS § 183 kontekstis siiski

arvestatav. Amfetamiini tugevus ja ohtlikkus on oluliselt väiksem kui näiteks fentanüülil,

kuid samas suurem kui näiteks marihuaanal. Süüdistatava tegevus mahub umbes kümne

kuu pikkusesse perioodi, osutades, et tegemist ei olnud juhurikkumisega. E.V. ja M.F.

ütlustest nähtub, et ehkki T. Tali ei sundinud neid amfetamiini tarbima, julgustas ja innustas

süüdistatav neid selleks. Märgitu suurendab T. Tali süüd, arvestades sedagi, et ta pidi E.V.

M.F. käitumise põhjal aru saama, et viimased ei ole varem narkootikume pruukinud.

Suurem osa inimestest, kellele T. Tali süüdistuse kohaselt amfetamiini andis, olid aga kas

regulaarsed narkootikumide tarvitajad ja/või tuli initsiatiiv aine saamiseks nendelt endilt.

Seetõttu oli T. Tali süü nendele inimestele amfetamiini andmisel suhteliselt väiksem.

88. T. Tali on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud – küll mitte narkootikumide

käitlemise eest. Viimati tunnistati ta Viru Maakohtu 15. novembri 2016. a otsusega süüdi

KarS § 199 lg 2 p-de 7–9, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 424 järgi. Selle kohtuotsusega

mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes T. Tali 16. juunil 2017. Seega alustas ta

menetletavas asjas käsitletavate tegude toimepanemist vahetult pärast vanglast vabanemist.

Märgitu mõjutab eripreventiivset prognoosi negatiivselt, näidates, et T. Tali

normikuulekuse defitsiit on märkimisväärne.

89. Teisalt ei saa eripreventiivsest aspektist jätta tähelepanuta T. Tali elus hiljuti toimunud

positiivseid muutusi ja sotsiaalse keskkonna vahetust, mis võib anda talle impulsi loobuda

edaspidi kuritegude toimepanemisest. Nimelt elab ja töötab T. Tali nüüd Soomes. T. Tali

enda ütluste kohaselt teenib ta 28 000 eurot aastas (KoTo, kd 2, tl 107) ehk kordades rohkem

24(25)

kui Eestis kuritegude toimepanemise ajal. Tööandja Emiton Crew Oy tegevjuht M.V.

iseloomustab süüdistatavat väga positiivselt (KoTo, kd 1, tl 116). T. Tali abiellus hiljuti ja

2019. a juunikuus sündis talle laps. Need asjaolud annavad kolleegiumile alust

ettevaatlikuks optimismiks, et T. Tali võib olla suuteline enda käitumist positiivses suunas

korrigeerima.

90. T. Tali teosüü on siiski selgelt liiga suur selleks, et talle saaks mõista rahalise karistuse.

Samuti kõnelevad rahalise karistuse vastu süüdistatava varsemad karistused, sh alles

2017. a juunikuus lõppenud vangistus. T. Tali süü suurusele vastavaks karistuseks peab

kolleegium ligikaudu kahe ja poole aasta pikkust vangistust. Arvestades aga lootust, et

abikaasa ja lapse olemasolu ning ehk ka tööharjumuse tekkimine motiveerivad T. Tali end

edaspidi kuritegevusest eemal hoidma, redutseerib kolleegium T. Tali süü suurusele

vastavat karistust eripreventiivsetel kaalutlustel pooleteistaastase vangistuseni. Pikem

vangistus tõstaks ka liigselt riski, et T. Tali perekond võib laguneda, mis omakorda võib

soodustada T. Tali naasmist kriminaalsele rajale.

91. Arvestades T. Tali varasemaid korduvaid karistusi (sh 2017. a lõppenud vangistust),

viimase vangistuse lõpptähtpäeva ajalist lähedust menetletava kuriteo toimepanemise

algusele, aga ka menetletava kuriteo ulatust, ei näe ringkonnakohus siiski mingit võimalust

vabastada T. Tali vangistusest tingimisi KarS § 73 või 74 alusel. Kohtupraktika järgi saab

süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist lugeda seaduslikuks, kui kohtuotsuses

on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut

iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 17). Käesolevas asjas see võimalik ei

ole: T. Tali kuritegu ega tema isik pole sedavõrd eripärased, et see võimaldaks jätta talle

vahetult pärast vanglast vabanemist peaaegu aasta vältel toime pandud korduva

narkootikumide käitlemise eest mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata.

4. Menetluskulu

92. Maakohus mõistis T. Talilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigi kasuks välja

1350 eurot sundraha, 723 eurot 84 senti kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu katteks,

100 eurot toksikoloogiaekspertiisi kulu ja 20 eurot tunnistajale makstud summa katteks.

93. Kuna erinevalt maakohtust tunnistab ringkonnakohus T. Tali esimese astme kuriteo asemel

süüdi teise astme kuriteos, väheneb süüdistatavalt väljamõistatav sundraha KrMS § 179

lg 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammääralt 1,5-le kuupalga alammäärale ehk 810 eurole.

25(25)

94. Seoses süüdistatava osalise õigeksmõistmisega, tuleb osa määratud kaitsja tasust jätta riigi

kanda. Arvestades seda, et õigeksmõistmise osakaal on väikene, teo ümberkvalifitseerimine

aga menetluskulude jaotust ei mõjuta, jätab kolleegium maakohtu poolt süüdistatavalt riigi

õigusabi tasu katteks välja mõistetud summast riigi kanda 153 eurot 84 senti ja T. Tali kanda

570 eurot. T. Tali kanda jääb ka ekspertiisikulu ja tunnistajale makstud summa.

95. Eeltoodust tulenevalt korrigeerib ringkonnakohus ka selle osamakse suurust, mille T. Tali

peab menetluskulu ositi tasumise korral igakuiselt maksma, määrates nimetatud summaks

125 eurot.

96. Andmeid apellatsioonimenetluse kulu kohta pole ringkonnakohtule esitatud.

5. Kokkuvõte

97. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-dest 1–3, tühistab

Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. mai 2019. a otsuse T. Tali (Kiho)

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi, samuti

süüdistatavale liitkaristuse mõistmise ja temalt väljamõistetava menetluskulu hüvitise

suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab T. Tali

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks nendes käitlemistegudes, mis maakohtu otsuse järgi pole

tõendatud, ja kvalifitseerib T. Tali ülejäänud käitlemisteod ümber KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

E.V. le ja M.F. le amfetamiini andmises mõistab ringkonnakohus T. Tali

KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks, kuid tunnistab ta samas teos süüdi KarS § 183 lg 2 p 2

järgi. Kolleegium mõistab T. Talile KarS § 183 lg 2 p 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud

vangistust, millest loeb KarS § 68 lg 1 alusel kantuks kolm päeva. T. Talilt tuleb

menetluskulu hüvitisena välja mõista 1500 eurot, mis on võimalik tasuda aasta jooksul

vähemalt 125-euroste osamaksetena. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt, prokuratuuri apellatsioon aga jätta

rahuldamata.

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)