2-19-5659/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-19-5659

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21.august 2019. a Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-5659

Tsiviilasi

Hagi hind

AS Espak Tartu hagi Saunapoint OÜ vastu võla nõudes

2155,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Espak Tartu, registrikood 10134836, aadress XXX

51013, e-post:

Volitatud esindaja: O.D ,

e-post:

Kostja: Saunapoint OÜ, registrikood 12334640, aadress XXX-i,

XXX 50109;

e-post:

Seaduslik esindaja M.B,

isikukood XXX, aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post:

Kirjalik menetlus

Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405

alusel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Saunapoint OÜ-lt AS Espak Tartu kasuks välja 2155 (kaks tuhat ükssada

viiskümmend viis) eurot 51 senti 12.04.2018.a. sõlmitud saunakerise Narvi Velvet 20

müügilepingust tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas 1260,53 eurot tasumata

müügihinna katteks ja 894,98 eurot seisuga 09.04.2019 arvestatud viivise katteks.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista Saunapoint OÜ-lt AS Espak Tartu kasuks välja menetluskulude katteks 250

(kakssada viiskümmend) eurot.

5. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava

asjaga.

Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 6, 7, 9 ja 10

kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate

dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale

kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka

muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444

lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ja

realiseerida TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võla väljamõistmiseks on õiguslikult

põhjendatud ja tõendatud.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et

võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud

võlgnikult kohtuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS §

113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

Hageja on esitanud tõendina 12.04.2018.a. Saunapoint OÜ-le esitatud arve kerise Narvi

Velvet 20 eest tasumiseks summas 1260,53 eurot, maksetähtajaga 19.04.2018.a. ning viivise

määraga 0,20 % päevas (tl.5). Arvel on kostja esindaja M.B kinnitus kauba kättesaamise

kohta.

Hageja ja kostja e-kirjavahetusest (tl.8-11) nähtub, et kostja on 13.03.2018.a. soovinud tellida

kerise Narvi Velvet, 11.04.2018.a. saadetud kirjas on kostja soovinud saada kerise Narvi

Velvet 20 eest tasumiseks ülekandearvet.

19.10.2018.a. ja 10.01.2019.a. saadetud kirjades teavitab hageja kostjat arve tasumata

jätmisest ja viivise nõudmise õigusest. Hageja on andnud kostjale täiendavad tähtajad võla

tasumiseks, märkides, et antud tähtajaks võlgnevuse tasumisel loobub hageja viivisenõudest.

Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, on hageja pöördunud 10.04.2019.a. nõudega kohtu

poole.

Kostja seaduslik esindaja on 29.mail 2019.a. e-posti aadressilt saadetud kirjas (tl.25)

kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist. Eelnevas telefonisuhtluses kohtuametnikuga on

kostja esindaja avaldanud, et kavatseb võlgnevuse tasuda 2-3 nädala jooksul.

Kirjalikus menetluses ei ole kumbki pool kohtule täiendavaid tõendeid ega seisukohti

esitanud.

Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt kokku 2155,51 euro

tasumist, sealhulgas põhivõlgnevus 1260,53 eurot ja viivis 0,2 % päevas tasumata

põhivõlgnevuselt kuni hagi esitamiseni 894,98 eurot.

Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel

menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel riigilõivu summas

250 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

Arvestades hagi rahuldamist tuleb menetluskulu hageja poolt tasutud riigilõivu näol jätta kostja

kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulu katteks välja mõista 250 eurot.

Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik