2-18-13106/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.08.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13106

Tsiviilasi

XX avaldus Hiiumaa vald, Kärdla linn, Tormi tn 8

korteriühistu (endise ärinimega Korteriühistu

Tormiiil) juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks

ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised,

nende

esindajad

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Puudutatud isik: Hiiumaa vald, Kärdla linn, Tormi tn 8

korteriühistu (registrikood 80022671, asukoht Tormi

8, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta XX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. XX (avaldaja) esitas 02.09.2018 Pärnu Maakohtule avalduse Hiiumaa vald, Kärdla linn,

Tormi tn 8 korteriühistu (endise ärinimega Korteriühistu Tormiiil, edaspidi

„korteriühistu“) juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks. Avalduse kohaselt palub avaldaja korteriühistult välja nõuda:

1) kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses

korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega (avalduse p 7.1);

2) kaasomanike kokkulepped selle kohta, millega anti nõusolek keskkütte süsteemi

lõhkumiseks korterites 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 ja kaasomanike kokkulepe selle kohta,

et korterid 8, 9, 11, 13, 14, 15, 16,17, 18, 20, 21 ja 22 võisid keskküttest eralduda.

Sealjuures väljastada ehitusload keskkütte lammutamiseks. (avalduse p 7.2);

3) kaasomanike kokkulepped, projektid, ehitusload selle kohta, et korterite 20 ja 22

omanikud võisid rajada lisa kanalisatsiooni võimaluse ja ühendada see kaasomandis

oleva kanalisatsiooni püstikuga, sealjuures lõhkudes vahelage, ja korteri 22

ehitusprojekt, kaasomanike kokkulepe ja ehitusluba selle kohta, et korteri 22 omanik

võis muuta korteris kasutusotstarvet ja rajada vannitoa asemele sauna ning ehitada wc

teise kohta selliselt, et tuli rajada eraldi kanalisatsiooni võimalus, lõhkudes kaasomandis

olevaid vahelagesid ja ühendada see kaasomandis oleva kanalisatsiooni püstikuga

keldris (avalduse p 7.3);

4) põhjalikud selgitused, viidates seadustele, millisele elektriseadeldisele soovitakse

tellida audit (avalduse p 7.4).

2. 30.01.2019 avalduse täienduses palub avaldaja, et:

1)

korteriühistu

esitaks

avaldajale

tutvumiseks

dokumendid

(kaasomanike

kokkulepped, üldkoosoleku protokollid), mis andsid juhatusele õiguse paigaldada

elamule plekkkatuse ja võtta selleks laenu AS-lt SEB Pank (avalduse p 1);

2) korteriühistu võimaldaks avaldajal tutvuda õhksoojuspumpade paigaldamiseks antud

kaasomanike kokkulepetega, ehituslubade ja kasutuslubadega (avalduse p 2);

3) korteriühistu võimaldaks avaldajal tutvuda kaasomanike kokkulepetega, mis andsid

loa lõhkuda keldri kandvat vahelage ja paigaldada kanalisatsioonitorustik

projektiväliselt, ühendades see kaasomandis oleva kanalisatsiooni püstikuga. Samuti

soovib avaldaja tutvuda ehitusprojektiga (avalduse p 3).

3. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu juhatusele esitanud 08.08.2018 taotluse

dokumentidega tutvumiseks. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)

§ 45 lg-st 1 on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse

kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib

korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise

võimaldamisest, esitada kahe nädala jooksul, juhatuse keeldumise saamisest arvates,

hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama. Avaldaja hinnangul ei ole korteriühistu talle

teavet andnud, mistõttu on avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma.

4. 02.09.2018 avalduse p-s 7.1 esitatud nõudega seoses märgib avaldaja, et korterites 13,

15, 17, 18 on paigaldatud korstnad. Nimetatud korterites on ka paigaldatud tahke

kütusega köetavad kaminad. Kuna tegemist on ehitustegevusega, milles pidid kõik

kaasomanikud kokku leppima, siis selliste kokkulepetega on avaldajal õigus tutvuda.

5. 02.09.2018 avalduse p-s 7.2 esitatud nõudega seoses märgib avaldaja, et tsiviilasjas nr

2-16-8334 on Pärnu Maakohus pigem tuvastanud, et Tormi 8, Kärdla elamus on 2009 –

2014. a. mindud üle elektriküttele. See tähendab, et elamus on osaliselt lõhutud

keskküttesüsteem, paigaldatud õhksoojuspumbad, välja vahetatud elektrijuhtmestik,

ehitatud lisa kanalisatsioon, lõhkudes kaasomandit ja ehitades korterisse sauna.

Ehitisregistrist nähtub, et korterites 7, 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 on elektriküte ning

korterites 13, 15, 17 ja 18 on kaminaga kütmine. Korteritest 13,14,15,16,17 ja 18 on

välja lõhutud keskküttetorustik (püstikud), mis on kaasomandi osa ja mille lõhkumine

vajab samuti ehitusluba ja kaasomanike kokkulepet.

6. 30.01.2019 avalduse p-s 2 esitatud nõude osas märgib avaldaja, et Tormi 8 elamu külge

on paigaldatud 7 õhksoojuspumpa (korterid 7, 8, 13, 14, 18, 20 ja 22). Õhksoojuspumba

süsteemid läbivad kaasomandis olevaid kandvaid välisseinu ja selline tegevus nõuab

kaasomanike kokkulepet, ehitusluba ja kasutusluba.

7. Vastuseks korteriühistu vastuväidetele märkis avaldaja järgmist. Avaldajale ei ole

esitatud kaasomanike kokkulepet selle kohta, et kaminate ja korstnate, keskkütte

lõhkumine ja õhksoojuspumpade paigaldamine rõdudele oleks kooskõlastatud kõikide

kaasomanikega. Avaldajal on senini õigus saada teavet ja dokumentidega tutvuda kuni

need on avaldajale väljastatud või antud nende puudumisel sellised selgitused, mis

avaldajat rahuldavad. Käesoleval ajal ei ole väljastatud avaldajale kaasomanike

kokkuleppeid ega korrektseid selgitusi nende puudumise kohta. Tulenevalt 15.01.2018

jõustunud KrtS-st kasutab avaldaja oma seadusest tulenevat õigust esitada avaldus

korteriühistule dokumentidega tutvumiseks ja selgituste saamiseks.

8. Avalduse p-i 7.1 osas märgib avaldaja, et ta soovib dokumenti majaelanike allkirjadega,

mis peaks tõestama ehitustegevuse seaduslikkust. Samuti ei ole avaldajale esitatud

korstna ja kaminate kasutamiseks kasutusluba. Kuigi korteriühistu väidab, et korteris 18

on paigaldatud bullerjan ja korsten enne 1997. a., siis tänaseni ei ole seda tõestatud.

Avaldajat ei ole keegi kutsunud mingisuguste dokumentidega tutvuma, avaldajat kutsuti

kaasa "visiitidele", mille puhul ei ole avaldaja aru saanud, kuhu teda kutsutakse, mis on

selle eesmärk, aga selge on see, et mingeid dokumente avaldajale plaanis näidata ei

olnud.

9. Avalduse p-i 7.2 osas märgib avaldaja, et avaldajale ei ole esitatud kaasomanike

kokkulepet keskküttest eraldumise kohta. Korteriühistu ei too välja kordagi, milline

korter ja millisel ajal täpselt eraldus keskküttesüsteemist. Hetkel on kõik paljasõnalised

väited, millega avaldaja ei ole nõus. Avaldaja on pigem veendunud, et üleminek

elektriküttele toimus pigem 2009. aastal, kuna ka teised elamud eraldusid samuti

keskküttest 2009. aastal.

Puudutatud isiku seisukohad

10. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Korteriühistul ei ole ega peagi olema

dokumente, mis on seotud ehitustegevusega korterites sees, kui see ei oma puutumust

kaasomandi osaga ega korteriühistuga. Seadusest ega ka korteriühistu kehtivast

põhikirjast ei tulene korteriühistu liikmele õigust ja korteriühistule kohustust väljastada

teavet, dokumente e-postile. Samuti puudub alus nõuda korteriühistult selgituste ja

teabe andmist viisil, mis nõuab, et korteriühistu hakkaks looma dokumente. Avaldajal

on õigus saada selgitusi osaledes korteriühistu üldkoosolekutel või suheldes vahetult

juhatuse liikmetega, millest aga avaldaja ise on korduvalt keeldunud. Avaldajal puudub

alus nõuda korteriühistult korduvalt ühte ja sama teavet, korduvalt samasid dokumente

põhjendusel, et avaldajat ei ole varasemad vastused rahuldanud.

11. Konflikt avaldaja ja korteriühistu vahel kestab juba neli aastat, s.o ajast, mil avaldaja

asus elama Tormi 8-24 korterisse. Konflikt seisneb selles, et avaldajal on kindel

arusaam, kuidas korteriühistu peab oma tegevust korraldama ning kuidas suhtlema

ühistu liikmetega. Korteriühistu juhatuse liikmed on järjepidevalt seotud avaldaja

päringutele vastamisega, mistõttu jääb vähem aega sisuliste asjadega tegelemiseks.

12. Avalduse p-i 7.1 osas märkis ühistu, et avaldaja pöördus juba 2014. a. informatsiooni

saamiseks ühistu poole. Saadud vastus avaldajat ei rahuldanud ja ta pöördus Päästeameti

poole. Päästeameti 02.11.2015 vastusest avaldaja 17.08.2015 päringule nähtub, et

Päästeamet teostas tuleohutusülevaatuse KÜ Tormiiil korterelamus (tl 155, I kd).

28.12.2016 esitas avaldaja korteriühistule ja Hiiu Vallavalitsusele ühise samasisulise

päringu (tl 156-157, I kd). Avalduse p-i 7.2 sisuga päringu esitas avaldaja juba

28.12.2016 (tl 156-157, I kd). Avalduse p-i 7.1 ja 7.2 osas märkis ühistu, et 10.01.2017

e-kirjas avaldab avaldaja otseselt, et ühistu on talle vastanud ja esitatud ka dokumendid,

kuid ta ei ole nõus vastusega ja peab vajalikuks esitada omapoolsed vastuväited

kirjalikult (tl 156, 158-161, I kd). 19.01.2017 e-kirjas kinnitab avaldaja veelkord, et

tema päringule on vastatud ning vastuseks ühistu 15.01.2017 vastusele vastab, et ei pea

vajalikuks ise ilmuda kohtumisele juhatusega, et talle oleks võimalik tutvustada veel

täiendavalt dokumente ja kohapeal tehiolusid (tl 165-166, I kd). Korteriühistu on

esitanud vastuse avaldaja päringule veel 04.12.2017 (tl 121, I kd) ja 18.08.2018 (tl 16,

17, I kd). Kuivõrd avaldaja pöördus samasisulise päringuga ühistu poole 08.08.2018,

siis vastati talle, et varasemalt on avaldajale vastatud.

13. Avalduse p-i 7.1 osas selgitas korteriühistu veel, et korterisse 18 ehitati korsten juba

enne korteriühistu asutamist ca 1990. a. Korteriühistu asutati 1997. a. Puudub seadusest

ja põhikirjast tulenev alus ühistu kohustamiseks edastada avaldaja poolt soovitud

dokumendid temale e-postiga.

14. Avalduse p-i 7.2 osas selgitas korteriühistu, et korteriühistu valduses ei ole ja ei peagi

olema (projekt)dokumentatsiooni selle kohta täpselt milliseid töid konkreetses korteris

teostati. Kokkuvõtvalt toimus keskküttesüsteemist lahkumine korterite omanike endi

soovi kohaselt valdavalt enne ühistu asutamist, s.o 1990-ndate aastate alguses (ca 1992-

1993) või ühistu asutamisega samal aastal, s.o 1997. a. Hiljem soovisid osad korterid

keskküttesüsteemi taastamist, mis toimus korteriomanike endi kuludega ja ühistu

liikmete teadmisel ja loal. Korter 22 taastas keskkütte oma kuludega, korter 24 (avaldaja

kasutuses) soovis järsku 2014. a. keskkütte peale tagasi minna, seda ka võimaldati.

Avaldaja on keeldunud kohtumast ühistu juhatusega, et talle oleks võimalik tutvustada

täiendavaid dokumente.

15. Avalduse p-i 7.3 osas märkis korteriühistu, et ühistu kanalisatsiooni-, vee- ja küttetrassi

lõhutud ei ole. Korteris 22 on sauna ehitus nõuetekohaselt dokumenteeritud.

Korteriühistu põhikirja ja seaduse kohaselt ei pea selleks olemas olema kõigi

kaasomanike nõusolekut. Avaldaja päringule on vastatud 18.08.2018 e-kirjaga.

Korteriühistul puudub alus nõuda dokumente ja teavet, mis ei seondu ühistuga ega

korteriomandi omanike kaasomandis oleva osaga. Puudub alus nõuda ühistult

kaasomanike kokkuleppeid, mida seadusest tulenevalt ja kehtiva põhikirja kohaselt

olema ei peagi, kui tegemist on korteri siseste töödega.

16. Avalduse p-i 7.4 osas märkis ühistu, et on avaldajale vastanud, millistes ruumides tuleb

läbi viia elektriseadeldiste audit 18.08.2018 e-kirjaga. Samuti ei ole võimalik jõuda

järeldusele, et ühistu vastus selle kohta, et eletriseadeldiste audit tuleb seaduse kohaselt

läbi viia üldkasutatavates ruumides, ei võimalda avaldajal mõista täpselt, milliseid

(asukoha mõttes) elektriseadeldisi auditeerima hakatakse.

17. 30.01.2019 avalduse p-i 1 osas märkis ühistu, et avaldajale on nõutud teave juba

varasemalt esitatud. Avaldajale on selgitatud maja renoveerimistööde teostamise (mh

plekkkatuse paigaldamise) ja pangast täiendava krediidi võtmise vajadust 30.04.2014

üldkoosolekul (tl 116-117, II kd, vt p 4). 03.06.2014 esitati ühistu liikmetele (mh

avaldaja õiguseelnejale ST-le) kirjalik selgitus seonduvalt katusetööde ja SEB Pank AS-

st võetava laenuga (tl 133-134, II kd). 30.05.2015 esitati liikmetele (mh avaldaja

õiguseelnejale) põhjalik ülevaade juhatuse poolt 2014. majandusaastal tehtu osas, mh

laenu võtmine, katusetööde tegemine (tl 135-147, II kd). Muuhulgas on korteriühistu

juhatuse tegevusaruandes ära toodud täpsed andmed SEB Pank AS-st laenu võtmise

kohta – mis kuupäeval laen võeti, mis summas, mis intressiga ja milline on tagasimakse

tähtaeg, isegi laenulepingu number (tl 146, II kd). Avaldaja on ühistult küsinud

analoogset teavet, dokumente 28.12.2016 e-kirjaga ning avaldajale on ka täiendavalt

vastatud (tl 156-164, I kd).

18. 30.01.2019 avalduse p-i 2 osas märkis ühistu, et avaldajale on selles osas juba vastatud.

Avaldaja küsis teavet õhksoojuspumpade kohta 28.12.2016. 10.01.2017 e-kirjas

kinnitab avaldaja, et ühistu on vastanud avaldaja 28.12.2016 pöördumisele.

19. 30.01.2019 avalduse p-i 3 osas märkis ühistu, et avaldaja kordab selles oma 02.09.2018

avalduses esitatud nõuet (s.o p 7.2).

20. Menetluskulud palub ühistu jätta avaldaja kanda, kuna avaldaja on põhjuseta pöördunud

kohtusse. Osas, milles avaldaja on avalduse tagasi võtnud tuleb menetluskulud samuti

jätta avaldaja kanda, kuna kogu informatsioon oli avaldajale edastatud juba enne

kohtusse pöördumist.

Esimese astme kohtu määrus

21. Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määrusega: 1) jäeti rahuldamata avaldus välja nõuda

kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses

korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega; 2) jäeti rahuldamata

avaldus

välja

nõuda

kaasomanike

kokkulepped,

millega

anti

nõusolek

keskküttesüsteemi lõhkumiseks korterites 13, 14, 15, 16, 17, 18 ning kaasomanike

kokkuleppe väljanõudmiseks, millega korterid 8, 9, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21,

22 võisid eralduda keskküttest ja ehituslubade väljanõudmiseks keskkütte

lammutamiseks; 3) jäeti rahuldamata avaldus esitada avaldajale tutvumiseks

dokumendid (kaasomanike kokkulepped, üldkoosoleku protokollid), mis andsid

juhatusele õiguse paigaldada elamule plekk-katus ja võtta selleks laenu AS-lt SEB Pank;

4) jäeti rahuldamata avaldus võimaldada avaldajal tutvuda õhksoojuspumpade

paigaldamiseks antud kaasomanike kokkulepete, ehituslubade ja kasutuslubadega.

Maakohus: 1) jättis läbi vaatamata avalduse osas, milles avaldaja palus välja nõuda

korteriühistult põhjalikud selgitused viidetega seadustele, millisele elektriseadeldisele

soovitakse tellida audit; 2) jättis läbi vaatamata avalduse osas, milles avaldaja palus

välja nõuda korteriühistult kaasomanike kokkulepped, projektid, ehitusload, et korter

20 ja 22 omanikud võisid rajada lisakanalisatsiooni ja ühendada see kaasomandis oleva

kanalisatsioonipüstikuga, sealjuures lõhkudes vahelae. Välja nõuda korteriühistu

juhatuselt korteri 22 ehitusprojekt, kaasomanike kokkulepe ja ehitusluba selle kohta, et

korter 22 omanik võis muuta korteris kasutusotstarvet ja rajada vannitoa asemele sauna

ning ehitada WC teise kohta selliselt, et tuli rajada eraldi kanalisatsioon, lõhkudes

kaasomandis

olevaid

vahelagesid

ja

ühendada

see

kaasomandis

oleva

kanalisatsioonipüstikuga keldris; 3) jättis läbi vaatamata avalduse osas, milles avaldaja

palus võimaldada avaldajal tutvuda kaasomanike kokkulepetega, mis andsid loa

lõhkuda keldri kandvat vahelage ja paigaldada kanalisatsioonitorustik projektiväliselt,

ühendades see kaasomandis oleva kanalisatsiooni-püstikuga ning võimaldada avaldajal

vastava ehitusprojektiga tutvuda. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

22. Avaldaja on võtnud tagasi nõuded, mis on kohtule esitatud 02.09.2018 avalduse p-s 7.3,

7.4 ning 30.01.2019 avalduse täienduse p-s 3 (II kd, tl 79, 183, 185-186). KrtS § 45 lg-

s 3 sätestatud nõuet saab kohus menetleda üksnes avalduse alusel. Seega on avaldaja

õigustatud avalduse osaliselt tagasi võtma. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus

avalduse läbi vaatamata osas, milles avaldaja võttis avalduse tagasi.

23. Avaldaja on oma avalduses ning kohtule esitatud dokumentides järjepidevalt olnud

seisukohal, et nii katusesse, keskküttesse, kanalisatsiooni jne puutuv on ebaseaduslik ja

vastuolus seadusega. Kohus ei anna käesolevas menetluses hinnangut asjaoludele ega

tuvasta, kas remont, ehitustegevus, renoveerimine, elektriküttele osaline üleminek jms,

mis on läbi viidud korteriühistu, avaldaja või korteriomanike poolt on kooskõlas

seadusega või mitte, kuivõrd kohus lahendab käesolevas menetluses üksnes nõuet, mis

on esitatud KrtS § 45 lg 3 alusel.

24. Avaldaja esimene nõue (02.09.2018 avalduse p 7.1) on välja nõuda kaasomanike

kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses korteritesse 13, 15, 17 ja

18 korstna ja kamina paigaldamisega. Ühistu vastuse kohaselt pöördus avaldaja selles

küsimuses korteriühistu poole juba 2014. aastal. Oma väidete tõendamiseks on ühistu

esitanud kohtule avaldaja ning ühistu vahel detsembris 2014. a. peetud kirjavahetuse (I

kd, tl 167-172). Vastus avaldajat ei rahuldanud ning avaldaja pöördus Päästeametisse.

25. Päästeameti 02.11.2015 vastusest avaldaja 17.08.2015 avaldusele nähtub, et korterite

13, 15 ja 17 omanikel olid olemas ehitusload, dokument majaelanike nõusolekutega,

paigaldusjuhised ning korstnapühkija akt. Korteri 18 omanik ahju ei kasuta ning

kavatseb selle välja lammutada (I kd, tl 155). Avaldaja on kohtule edastanud 06.11.2015

Hiiu Vallavalitsuse ehitusspetsialisti elektronkirja (II kd, tl 104). Kirja kohaselt on

ühistu esindaja AK sõnul korteriomanike kooskõlastused ühistul olemas. Koos Hiiu

Vallavalitsuse ehitusspetsialisti vastusega avaldajale on manusena edastatud Kärdla

Linnavalitsuse 15.03.2001 istungi protokolli väljavõte. Korteriühistu on kohtule

väljavõtte esitanud (I kd, tl 164). Väljavõttest nähtub, et 15.03.2001 on Kärdla

Linnavalitsus andnud nõusoleku kamina ehituseks Tormi 8-13 ning nõusoleku ühise

korstna ehitamiseks Tormi 8-13, 8-15 ja 8-17 korterite omanikele.

26. Järgnevalt on samal teemal avaldaja ja ühistu vahel olnud kirjavahetus alates 28.12.2016

kuni 19.01.2017 (I kd, tl 156-161, 165-166; II kd, tl 165-166). Avaldaja 28.12.2016

päringule vastab ühistu, et avaldaja tutvuks Kärdla Linnavalitsuse otsusega kaminate

ehituse kohta ning Päästeameti vastusega avaldaja kaebusele (II kd, tl 165). 10.01.2017

kinnitab avaldaja, et on ühistu vastuse kätte saanud, kuid selgitab oma seisukohti (I kd,

tl 158-161). 15.01.2017 vastab ühistu avaldajale, et ühistu liikmete nõusolekud, sh ST

nõusolek, on vallavalitsusel olemas ning koopia on ka EH-l, kelle juures saab sellega

tutvuda. Veelkord selgitatakse avaldajale, et korter 18 kamin-ahi on tehtud enne ühistu

moodustamist. Samuti kutsutakse avaldajat kaasa tutvuma teistes korterites tehtud

töödega, et hajutada avaldaja kahtlusi. Korteriühistu selgitab, et korteriomanikud on

tutvumiseks nõusoleku andnud. 19.01.2017 vastab avaldaja, et linnavalitsuse otsus on

ebaseaduslik, las EH avalikustab maili teel dokumendi, ta keeldub kuskile kaasa

tulemast, kuna ei saa aru, kuhu teda kutsutakse ning ta soovib saada kõiki dokumente.

Dokumente tahab saada elektrooniliselt.

27. Avaldaja pöördus ühistu poole 08.08.2018, mille p-s 4 on esitatud nõue korterite 13, 15,

17 ja 18 küttesüsteemi osas (I kd, tl 5-6). Nimetatud kirjale on korteriühistu vastanud

18.08.2018, et avaldajale on varasemalt vastatud (I kd, tl 17).

28. Kohus on seisukohal, et ühistu on avaldajale andnud teavet, mis puudutab korterites 13,

15, 17 ja 18 korstnate ja kaminate ehitust. Avaldajale on selgitatud, et ta võib

korteriomanike nõusolekutega tutvuda EH juures, samuti on kutsutud avaldajat kaasa,

et ta saaks veenduda teistes korterites tehtud töödega, mis puudutab korstnaid ja

kaminaid. Avaldaja on keeldunud ühistuga mõistlikku dialoogi pidamast. Korteriühistu

pakkumisele kooskõlastustega tutvumise kohta vastab avaldaja eitavalt, nõudes teavet

kindlas vormis – elektronkirja teel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on

pöördunud erinevate asutuste poole oma küsimusega, kuid vastused teda ei rahulda.

Kohus nõustub ühistuga, et KrtS § 45 lg-s 3 nimetatud teabenõude eesmärgiks ei ole, et

ühistu peab andma teavet, mis on avaldajale meelepärane. Ühistu saab anda teavet, mis

ühistul on olemas. Avaldaja soovimatust ühistuga vahetult suhelda kinnitab avaldaja

19.01.2017 vastus ühistule, et ta soovib ainult dokumentaalseid tõendeid ning keeldub

tema enda poolt nõutud kooskõlastustega tutvumisest ühistu juhatuse liikme juures.

Avaldaja ei ole ümber lükanud ühistu väiteid, et korteris 18 on tööd tehtud enne kui

asutati korteriühistu s.o enne 1997. aastat (I kd, tl 128). Seega ei ole tõendatud, et ühistul

oleks informatsioon või teave, mis puudutab korteris 18 tehtud töid ning mida ühistu

saaks avaldajale teabenõude korras edastada. 29.11.2017 e-kirjas soovib avaldaja

taaskord kaasomanike nõusolekuid kaminate ja korstnate paigaldamiseks, lisades, et

alusetult väljastatud ehitusload ei seadusta midagi. 04.12.2017 on ühistu avaldajale

vastanud, et varasemalt on talle selles küsimuses vastatud (I kd, tl 120-121).

29. Arvestades, et korteriühistu on avaldajale 2014 – 2017. a. korduvalt selgitanud

olukorda, pakkunud võimalust tulla dokumentidega tutvuma, linnavalitsus on avaldajale

edastanud asjassepuutuvad dokumendid ning avaldajale on pakutud korteriühistu poolt

võimalust kohapeal reaalse olukorraga tutvuda, oli põhjendatud korteriühistul vastata

avaldaja 08.08.2018 taotlusele, et talle on varasemalt korduvalt vastatud. Avaldaja ei

ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et pärast 2017. aasta detsembrit, kui ühistu

avaldajale viimati vastas nimetatud küsimuses, oleks olnud muutused, mis puudutavad

korterite 13, 15, 17 ja 18 küttesüsteemi ning sellega seonduvat infot, millele ühistu

saanuks täiendavalt vastata lähtuvalt KrtS § 45 lg-st 1.

30. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata avaldaja nõude välja nõuda

korteriühistult kaasomanike kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload

seoses korteritesse 13, 15, 17 ja 18 korstna ja kamina paigaldamisega (02.09.2018

avalduse p 7.1). Korteriühistu on avaldajale korduvalt pakkunud võimalust tutvuda

teabega, mis on korteriühistul olemas, kuid avaldaja on keeldunud.

31. Avaldaja teine nõue (02.09.2018 avalduse p 7.2) kattub osaliselt p-s 7.1. esitatud

nõudega. Kohus on motiveerinud avaldaja nõude rahuldamata jätmist korterite 13, 15,

17 ja 18 osas ning sellel rohkem ei peatu. Avaldaja nõuab ühistult kaasomanike

kokkulepet, et korterid 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 võisid keskküttest eralduda.

Avaldaja on kohtule esitanud ehitusregistri andmestiku seisuga 24.01.2017 (I kd tl 18-

22). Ehitusregistri andmed on eelkõige informatiivse iseloomuga. Andmetest nähtub, et

korterites 8, 9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 on elektriküte. Avaldaja taotlustes ja erinevates

e-kirjades, mis ta on ühistule edastanud aastate jooksul on läbisegi erinevad

korteriomandid, mis puudutavad küttesüsteemi. Kohtuistungil, pärast korduvaid

küsimusi avaldajale, saamaks selgust avaldaja nõudes, selgitas avaldaja, et osades

korterites on olemas keskkütte püstikud, aga radiaatoreid ei ole, kuid osades korterites

ei ole püstikuid ega radiaatoreid (II kd tl 52).

32. Tsiviilasjas nr 2-16-8334 (milles olid menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu) on

kohtulahendi p-des 27 ja 28 märgitud, et osad korterid on keskküttest eraldunud 2014.

a., kuid kumbki pool kohtule otsust ei esitanud. Kohtulahendi p-s 24 on märgitud, et

2011. a. üldkoosoleku otsus, millega osadele korteritele määrati soojusenergia tasumise

eest määraks 0% ei ole säilinud. 0% määrati seetõttu, et kortereid ei läbi

keskküttetorustik. Tsiviilasjas nr 2-16-8334 tuvastas kohus, et otsus osade korterite

keskküttest eraldumise kohta on tehtud, sest seda faktiväidet kinnitasid kohtule

mõlemad pooled. Kuna kohtule otsust ei edastatud, siis ei saanud kohus otsuse

põhjendatuse osas seisukohta võtta. Kuidas ja millisel kujul on 2014. a. otsus tehtud,

seda ei ole kohtule kumbki pool selgitanud ei tsiviilasjas nr 2-16-8334 ega käesoleva

tsiviilasja menetluses. 15.01.2017 e-kirjas kinnitab ühistu, et ühistu liikmete nõusolek

on olemas, mille koopiaga on avaldajal võimalik EH juures tutvuda (I kd, tl 165-166).

Asjaolu, et avaldaja ei ole ise soovinud dokumentidega tutvuda, ei tähenda, et ühistu

oleks keeldunud teavet andmast. Oma 10.01.2017 selgitustes ühistule märgib avaldaja,

et korterites 20, 22 ja 24 on keskkütte torustikud taastatud (I kd, tl 160). Kohtule jääb

arusaamatuks avaldaja kohtusse pöördumise motiiv teabe saamise osas korterite 20 ja

22 osas, olukorras, kus avaldaja on ise märkinud, et keskküte on kolmes korteris

taastatud. 04.12.2017 e-kirjas selgitab ka ühistu avaldajale, et korterites 20 ja 22 ei ole

keskkütte torud (püstik) lammutatud (I kd, tl 121). Avaldaja ei ole selgitanud, milles

oma rikutud õiguse kaitseks ta kohtusse pöördub, saamaks teavet nimetatud korterite

osas keskküttest varasema eraldumise kohta. 21.01.2009 korteriühistu juhatuse

koosoleku protokoll (I kd, tl 162-163), mille p-s 5 anti nõusolek korterite 2, 20 ja 24

loobumiseks keskküttest, oli juba tsiviilasja nr 2-16-8334 materjalide hulgas, mis

nähtub kohtuotsuse p-st 26 (I kd, tl 182). Seega oli teave avaldajal olemas vähemalt

2016. aastast.

33. Kuna avaldaja on alles kohtumenetluse käigus selgitanud, millest tulenevalt on

elektriküttele ülemineku osas ta jaganud korterid n-ö kaheks, siis ei ole põhjendatud

ühistule ette heita, et avaldajale on vastatud tervikuna kõikide korterite osas, mis

puudutab osalist üleminekut elektriküttele. Seetõttu tuleb ühistu poolt avaldajale

edastatud teave, millele kohus viitas avalduse p-i 7.1 rahuldamata jätmisel (maakohtu

määruse p-d 15-22) lugeda ka vastuseks avaldaja nõudele teabe saamiseks korterite 8,

9, 11, 14, 16, 20, 21 ja 22 osas. Korteriühistu on avaldajale alates 2014. a. selgitanud

asjaolusid, kutsunud teda kohapeal tutvuma olemasoleva olukorraga, selgitanud, kelle

juures saab tutvuda korteriomanike nõusolekutega. Kohus ei ole menetluse käigus

tuvastanud, et ühistul on veel täiendavaid dokumente või teavet, mida avaldajale ei oleks

edastatud. Kuna kogu teave on avaldajale edastatud enne 08.08.2018 esitatud taotlust,

siis oli põhjendatud avaldajale 18.08.2018 vastata, et talle on korduvalt vastatud.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata avaldaja poolt 02.09.2018 avalduse p-

s 7.2. esitatud nõude.

34. Avaldaja kolmas nõue (30.01.2019 avalduse täienduse p 1) on, et avaldajale esitatakse

dokumendid (kaasomanike kokkulepped, üldkoosoleku protokollid), mis andsid

juhatusele õiguse paigaldada elamule plekk-katus ja võtta selleks laenu AS-lt SEB Pank.

Korteriühistu poolt on esitatud üldkoosoleku 30.04.2014 protokoll ning osalejate

nimekiri ja volikiri (II kd, tl 113-121). Avaldaja võttis üldkoosolekust osa ST

esindajana. Päevakorra p-i 4 osas arutati katuse renoveerimistöid ja tööde

finantseerimist. Koosolek otsustas tunnistada parimaks AS Toode hinnapakkumine

Tormi 8 maja katusekatte vahetuseks summas 35 589,07 eurot. Kõik koosolekul

osalenud hääletasid poolt. Seega viibis avaldaja isiklikult üldkoosolekul, kui

korteriomanikud otsustasid katusekatte vahetuse. Finantseerimise osas puuduoleva 18

000 euro saamiseks oli üheks võimaluseks võtta laenu või juhatus peab läbirääkimisi

ühistu liikmetega ühekordse makse tegemise osas (II kd, tl 117).

35. 03.06.2014 e-kirjas, mille saajate hulgas on ka avaldaja, teatab ühistu juhatus, et

võetakse laenu katusetööde puudujääva osa finantseerimiseks. Laenuleping sõlmitakse

summas 25 000 eurot 10 aastaks, intressimääraga 3,5% +euribor (II kd, tl 133-134).

Seega on ühistu juba 2014. a. avaldajat teavitanud, millistel tingimustel leping

sõlmitakse ning avaldaja on ise osalenud otsustusprotsessis, milles otsustati katus

renoveerida. 30.05.2015 e-kirjaga edastati 2014. a. majandusaasta aruanne, kus on

ühistu ja panga vahel sõlmitud laenulepingu tingimused (II kd, tl 139). 30.05.2015 on

edastatud materjalid 11.06.2015 üldkoosoleku osas korteri 24 eelmisele omanikule ST-

le (II kd, tl 135). Avaldaja 10.06.2015 ja 11.06.2015 e-kirjad kinnitavad, et avaldajani

oli jõudnud informatsioon, mida ühistu edastas ST-le. Avaldaja nimetab ennast e-kirjas

ST esindajaks (tl 158). 15.09.2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et arutatud on

katuse renoveerimise ja finantseerimisega seotud küsimusi (II kd, tl 152-157). Avaldaja

ei ole vaidlustanud korteriühistu seisukohta selles, et kõik üldkoosoleku protokollid on

saadetud ka avaldajale (I kd, tl 115).

36. Kohtule on esitatud ST poolt avaldajale antud volitused (II kd tl 178-182). Asjaolu, et

ST 25.02.2019 avaldab, et ei kiida heaks otsuseid, mis on tehtud ilma avaldaja

kohalolekuta, ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Avaldaja ei ole kohtule

esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et lisaks eelpool nimetatud dokumentidele on

ühistu käsutuses veel täiendavaid dokumente ja informatsiooni, mis on seotud katuse

renoveerimise ning laenu võtmisega. Kuna avaldajale olid kõik nimetatud dokumendid

ja informatsioon, mis sisaldus ka majandusaasta aruannetes, juba 2014 ja 2015. a.

teatavaks tehtud, siis oli põhjendatud ühistu seisukoht, et avaldajale on vastatud (I kd,

tl 17). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata avaldaja 30.01.2019 avalduse

täienduse p-s 1 esitatud nõude.

37. Avaldaja neljas nõue (30.01.2019 avalduse täienduse p 2) on, et ühistu võimaldaks tal

tutvuda õhksoojuspumpade paigaldamiseks antud kaasomanike kokkulepetega,

ehituslubade ja kasutuslubadega. Avaldaja on pöördunud ühistu poole seoses

õhksoojuspumpadega 28.12.2016 e-kirjas. Avaldaja hinnangul on õhksoojuspumpade

paigaldamiseks vajalik majaelanike nõusolek, mistõttu ta soovib neid nõusolekuid.

Avaldaja kirjale on ühistu vastanud 04.01.2017 (II kd, tl 165-166). Vastuses ei ole otsest

viidet sõnadele õhksoojuspump, kuid avaldajale selgitatakse üleminekut elektriküttele.

Üldteadaoleva asjaoluna kasutab õhksoojuspump töötamiseks elektrit. Avaldaja vastab

ühistu kirjale omakorda 10.01.2017, milles märgib, et ta on tutvunud vajalike

dokumentidega, mis temani on jõudnud, piisavalt, et olla kindel, et muu hulgas

õhksoojuspumpade paigaldamine on ebaseaduslik tegevus (I kd, tl 160). 15.01.2017

selgitatakse avaldajale täiendavalt olukorda ning pakutakse võimalust faktilise

olukorraga tutvuda, millest avaldaja 19.01.2017 keeldub (I kd, tl 165-166).

38. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et õhksoojuspumbad on paigaldatud enne 01.01.2018

kehtima hakanud KrtS-i. Riigikohus märgib lahendi nr 2-17-11887 p-s 14, et

õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole

käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena asjaõigusseaduse § 74

lg 1 tähenduses ning on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutus, mida

korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega korteriomandiseaduse § 12 lg 2

järgi. Seega olid ühistu selgitused avaldajale 2017. a. alguses asjakohased. Ühistu poolt

pakutud võimalus dokumentidega vahetuks tutvumiseks, kui ka info andmiseks

kohapeal erinevates korterites tehtud töödega, oli mõistlik ja ammendav vastus, et anda

avaldajale teavet, mille saamiseks avaldaja ühistu poole pöördus. Kuna ühistu oli

avaldajale 2017. a. alguses seonduvalt õhksoojuspumpadega vastanud, siis oli

08.08.2018 taotlusele põhjendatud vastata, et avaldajale on varasemalt vastatud.

39. 02.09.2018 avaldusele eelnes avaldaja taotlus korteriühistu juhatusele 08.08.2018 (I kd,

tl 5-6) ning juhatus vastas 18.08.2018, et tema pöördumisele on vastatud. Juhatus oli

õigustatud avaldajale vastama, et talle on varasemalt vastatud. KrtS § 45 mõtteks ei ole

juhatuse kohustamine korduvalt vastata samasisulisele teabe küsimise nõudele. KrtS

eelnõu seletuskirja kohaselt on KrtS § 45 eeskujuks äriseadustiku § 166

(https://www.riigikogu.ee/download/df54c7aa-4f6f-400b-af74-0d7923230656).

Riigikohus lahendi nr 2-16-3492 p-s 13 on märgitud, et ÄS § 166 lg 3 järgi

teabenõudega kohtusse pöördumise teine eeldus on see, et isik kas keeldub teavet

andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast või ei vasta teabenõudele. Ühistu

on vastanud avaldaja teabenõudele, on avaldajale selgitanud, kelle juures saab tutvuda

korteriomanike nõusolekutega ning samuti on avaldajat kaasa kutsunud tutvuma

faktilise olukorraga küsimustes, millele avaldaja on vastust soovinud saada. Asjaolu, et

teabenõude vastus avaldajat ei ole sisuliselt rahuldanud, ei tähenda, et ühistu oleks

keeldunud teavet andmast, mis on kohtusse pöördumise eelduseks.

40. 24.01.2019 istungil selgitas avaldaja, et kohtusse pöördus ta seetõttu, et käesoleval ajal

kehtiv seadus võimaldab tal kohtusse pöörduda. Teda on kaasa kutsutud maja peale, aga

see ei ole tema jaoks dokumentide esitamine. Avaldaja kinnitas, et niikaua kuni ta ei saa

vastust, mis teda rahuldab, on tal õigus kohtusse pöörduda. Avaldaja möönis, et ta on

läbi aegade küsinud samasisulisi küsimusi, aga see on tingitud sellest, et tema taotlusi

ei ole rahuldatud. Avaldaja soovib, et talle esitatakse dokumendid, mis teeb

ehitustegevuse seaduslikuks (II kd, tl 45-46). Avaldaja möönis, et ühistu on talle

vastanud, aga ta ei ole sellega nõus olnud, avaldaja hinnangul ei ole ühistu midagi

asjalikku vastanud (II kd, tl 52).

41. Analüüsides avaldaja poolt alates 2014. a. korteriühistule esitatud küsimusi ja ühistu

vastuseid, 08.08.2018 ühistule esitatud taotlust ning 02.09.2018 kohtusse esitatud

avaldust, avalduse täiendust ja võttes arvesse avaldaja selgitusi istungil, on kohus

seisukohal, et avaldaja esitas korteriühistule taotluse 08.08.2018 eelkõige eesmärgil, et

pärast ühistult vastuse saamist pöörduda kohtusse, kuna avaldaja hinnangul võimaldab

seda käesoleval ajal kehtiv KrtS § 45. Ühistu on läbi aastate pakkunud avaldajale

võimalust tutvuda dokumentidega, võimalust asjaolusid kohapeal selgitada, kuid

avaldaja on sellest keeldunud. Ühistu ei ole keeldunud teabe andmisest ning avaldajal

ei ole põhjendatud ette kirjutada ühistule, millises vormis teave anda tuleb.

42. Seaduses antud võimalus nõuda teavet tähendab, et õigust tuleb kasutada heauskselt.

Avaldajal on õigus juhatuselt teavet küsida, kuid kui teavet küsitakse läbi aastate

korduvalt samade asjaolude kohta ning avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid,

millest nähtuks, et ühistu valduses on täiendavat teavet, mida avaldajale ei ole varem

antud ning nimetatud teabe andmisest oleks enne kohtusse pöördumist ühistu

keeldunud, siis on tegemist tarbetu kohtusse pöördumisega, mis koormab

menetlusosalisi. Avaldajale on ühistu käsutuses olnud teave avaldatud. Asjaolu, et

konkreetsele 08.08.2018 taotlusele on ühistu vastanud, et vastus on varasemalt esitatud,

ei anna samuti alust asuda seisukohale, et ühistu on keeldunud teavet andmast.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avalduse rahuldamata.

43. TsMS § 172 lg 7 teise lause ja KrtS § 45 lg 3 koostoimes tuleb jätta menetluskulud

avaldaja kanda, kuna menetlust saab algatada üksnes avalduse alusel ning avaldus on

jäetud rahuldamata.

44. Menetluskulud jäävad TsMS §168 lg 4 alusel samuti avaldaja kanda osas, milles kohus

jätab läbi vaatamata avalduse p-i 7.3 ja avalduse täienduse p-i 3, kuna nimetatud osas

avaldaja võttis avalduse tagasi. Elektripaigaldise osas esitatud nõudes pöördus avaldaja

ühistu poole 14.08.2018 e-kirjaga, millele ühistu vastas 18.08.2018 (I kd, tl 15-16).

Elektripaigaldise auditi osas võttis ühistu üldkoosolek vastu otsuse 28.06.2018 (I kd, tl

8-14), mis on avaldajale edastatud enne kohtusse pöördumist. Kohus nõustub ühistuga,

et avaldaja küsimusele vastati. Vastusest nähtub, et auditit vajavad seadmed, mis asuvad

ühiskondlikult kasutatavates ruumides (kelder, pööning, koridor) ning audit tuleb

vastavalt seadusele teha iga 5 aasta tagant. Avaldaja kohtusse esitatud nõue, et ühistu

esitaks talle põhjalikud selgitused, kusjuures samal ajal ei ole avaldaja viidanud, milles

need põhjalikud selgitused peaksid seisnema, on alusetu kohtusse pöördumine, sest

asjast puudutatud isik oli juba vastanud. Korteriühistu vastusest ei nähtu, et juhul, kui

avaldajal on veel küsimusi, siis ühistu keelduks vastamast või teavet andmast. Avaldaja

ei saa ühistule ette kirjutada millises vormis ja millise põhjalikkusega ühistu peaks talle

vastama. KrtS § 45 puhul on oluline, et isikule on reaalselt antud teave, mis vastab KrtS

§ 45 lg 1 sätetele. Teabe andmine peab olema kontrollitav. Käesolevas vaidluses on

avaldajale edastatud üldkoosoleku protokoll ning ühistu selgitused, mis annab aluse

asuda seisukohale, et ühistu esitas avaldajale teabe, mida avaldaja küsis. Juhul, kui

avaldajal oli veel täiendavaid küsimusi, siis juhindudes KrtS § 12 lg 2 saanuks neid

esitada ühistule. Asjaolu, et menetlusosalised on pärast esimest kohtistungit omavahel

suhelnud, kinnitab, et ühistu ei ole keeldunud avaldajaga suhtlemast ega teavet andmast.

Eeltoodud põhjendustel on avaldaja ka elektripaigaldiste auditi osas alusetult kohtusse

pöördunud ning ühistu oli teabe andnud enne avaldaja poolt kohtusse pöördumist,

mistõttu kuulub menetluskulude jaotuse osas kohaldamisele TsMs § 168 lg 4, mitte §

168 lg 5.

Määruskaebus

45. Avaldaja palub 02.04.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega:

1) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu välja nõuda kaasomanike

kokkulepped, ehitusprojektid, ehitusload ja kasutusload seoses korteritesse 13, 15, 17 ja

18 korstna ja kamina paigaldamisega; 2) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud

isiku vastu välja nõuda kaasomanike kokkulepped, millega anti nõusolek

keskküttesüsteemi lõhkumiseks korterites 13, 14, 15, 16, 17, 18 ning kaasomanike

kokkuleppe väljanõudmiseks, millega korterid 8, 9, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21,

22 võisid eralduda keskküttest ja ehituslubade väljanõudmiseks keskkütte

lammutamiseks; 3) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu esitada

avaldajale tutvumiseks dokumendid (kaasomanike kokkulepped, üldkoosoleku

protokollid), mis andsid juhatusele õiguse paigaldada elamule plekk-katus ja võtta

selleks laenu AS-lt SEB Pank; 4) jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku

vastu võimaldada avaldajal tutvuda õhksoojuspumpade paigaldamiseks antud

kaasomanike kokkulepete, ehituslubade ja kasutuslubadega; 5) jäeti läbi vaatamata

avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu välja nõuda korteriühistu juhatuselt korteri 22

ehitusprojekt, kaasomanike kokkulepe ja ehitusluba selle kohta, et korter 22 omanik

võis muuta korteris kasutusotstarvet ja rajada vannitoa asemele sauna ning ehitada WC

teise kohta; 6) jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda või poolte endi kanda.

46. Hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata

menetlusse kõik asjast puudutatud isikud ja selgitada välja kõigi seisukohad.

Käesolevasse menetlusse ei ole kaasatud puudutatud isikutena korteriomanikke, kes on

keskküttest eraldanud, et kohtul oleks võimalik neilt välja nõuda dokumendid ja

asjaolud, mis tõestavad sellisele küttesüsteemile ülemineku aega ja seaduspärasust.

Teised korteriomanikud tuleb kaasata menetlusse selleks, et selgust saada, millised

dokumendid eksisteerivad EH käes ja millised teiste korteriomanike käes. Kui kohus

jätab eeltoodu välja selgitamata, siis jääb selgusetuks, kas avaldaja õigusi on rikutud ja

mil määral ja kas avaldajal on õigus avaldust kohtusse esitada, millega palub elamus

taastada projektijärgne olukord ja lõpetada ebaseaduslik ehitustegevus.

47. Ekslik on maakohtu järeldus, et avaldaja on tagasi võtnud avalduse p-i 7.3 tervikuna.

Avaldaja võttis avalduse p-i 7.3 tagasi osas, mis puudutab korterites 20 ja 22 välja

ehitatud lisakanalisatsiooni, mis on ühendatud kaasomandis oleva kanalisatsiooni-

torustikuga. Kohus oleks pidanud aru saama, et avaldaja tahe avaldust tagasi võtta oli

kanalisatsiooni puudutavas osas, mitte korter 22 sauna osas. Avaldaja mõtles terviku all

seda osa, mis puudutab kanalisatsiooni väljaehitamist. Kuivõrd maakohus ei ole

korterisse 22 ehitatud sauna küsimust arutanud, siis tuleb antud küsimuses asi saata

tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

48. Avaldaja ei ole pahauskselt kohtusse pöördunud. Avaldaja teabenõuet ei ole siiamaani

rahuldatud. Avaldaja on kohtule põhjendanud, miks ta leiab, et avalduses toodud

dokumendid peavad olema ühistu käes ja avaldajal on õigus nendega tutvuda.

Elektriküttele üleminek, kaminate- ja korstna-, õhksoojuspumpade paigaldamine võib

olla ebaseaduslik ehitustegevus. Avaldaja pöördus kohtusse, kuna seadus võimaldab

seda, kui ühistu ei esita avaldajale vabatahtlikult dokumente või annab mittesisulisi

selgitusi teabenõudele ja eksitab avaldajat.

49. Korteriühistu ei ole avaldajale tutvumiseks esitanud korteritesse 13, 15, 17 korstna ja

kaminate paigaldamisega seoses kaasomanike kokkuleppeid, ehitusprojekte, ehituslube

ja kasutuslube. Samuti ei ole ühistu selgitanud, miks tal selliseid dokumente vaja ei ole.

Avaldaja soovibki näha dokumenti majaelanike nõusolekutega. Avaldaja märgib, et

ehitusluba kamina paigaldamiseks anti korterile 13, aga Päästeameti andmetel on ka

korterites 15 ja 17 kaminad ja nende paigaldamiseks ei ole esitatud kaasomanike

kokkuleppeid/nõusolekuid, ehitus-ja kasutuslube. Avaldaja avalduse rahuldamiseks ei

ole piisavad kellegi väited, et kaasomanike kokkulepped on olemas, avaldaja soovib

selliste dokumentidega tutvuda.

50. Avaldaja ei ole loobunud ega keeldunud dokumentidega tutvumisest. Ühistu on väitnud,

et korteriühistu liikmete nõusolek 24 allkirjaga on olemas EH käes ja avaldaja võib

sellega tutvuda, kuid kus ja millal, on jätnud mainimata. Ühistu on avaldaja kutsunud

visiidile, mitte dokumentatsiooniga tutvuma. Avaldaja ei ole aru saanud visiidi mõttest.

Ühistu ei ole selgitanud, et visiidi käigus tutvutakse dokumentidega. Maakohus on

jõudnud ekslikult arvamusele, et avaldajal ei ole õigust enam tutvuda EH käes olevate

kaasomanike nõusolekutega.

51. Ühistu 18.08.2018 e-kirjast ei ole aru saada, mida avaldajale varasemalt vastati ja kuidas

sellest aru saada. Mitte ükski ringkäik elamus ei asenda avaldaja poolt nõutud

dokumente. See, et avaldaja soovib dokumentidega tutvuda e-posti teel, ei ole

dokumentidega tutvumise loobumise aluseks.

52. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja peab ümber lükkama ühistu väiteid, et

korterisse 18 on paigaldatud tahkeküttesüsteem (kamin, korsten) enne 1997. a. Ühistu

ei ole tõendanud, et korterisse 18 paigaldatud kamin ja korsten on sinna paigaldatud

enne 2001. a. Kohus on jätnud välja selgitama asjaolud, millal keegi eraldus keskküttest.

53. Avaldaja ei nõustu maakohtu selgitustega ja järeldustega, et avalduse p-i 7.2 osas.

Ilmselt eemaldati keskkütteradiaatorid ja püstakud pärast 15.03.2001, mil korteritesse

13, 15 ja 17 lubati ehitada ühine korsten ja korterisse 13 paigaldada ka kamin. Seega

peab olema ühistul olemas keskküttesüsteemi lõhkumiseks dokumentatsioon ja

kaminate ja korstna paigaldamise dokumentatsioon. Mis puutub kortereid 8, 9, 11, 14,

16, 20, 21 ja 22, siis nendes korterites on küll keskküttesüsteemi püstikud, kuid

puuduvad radiaatorid, mis on keskküttesüsteemi oluline osa. Kohtu väide, et korterid 20

ja 22 on taastanud keskkütte korterites, ei vasta tõele, sest korterites puuduvad

keskkütteradiaatorid, mis on oluline kesküttesüsteemi osa ja kütmine toimub

õhksoojuspumpade ja elektriradiaatoritega.

54. Maakohus viitab, et tsiviilasjas nr 2-16-8334 tehtud kohtulahendi p-s 24 on märgitud,

et „2011 aasta üldkoosoleku otsus, millega osadele korteritele määrati soojusenergia

tasumise eest määraks 0% ei ole säilinud. 0% määrati seetõttu, et kortereid ei läbi

keskküttetorustik“. Seega võib järeldada, et tegelikult toimus keskküttest eraldumine

alates 2009 – 2011. a. Avaldajat ei rahulda see, et oli 2011. a. üldkoosoleku otsus, aga

see läks kaotsi vähem kui kümme aastat tagasi. Korteriühistul on kohustus säilitada

kõiki dokumente.

55. 30.01.2019 avalduse täienduse p-i 1 osas märgib avaldaja, et majandusaasta aruanne ei

asenda üldkoosoleku protokolle, projekte, ehituslube, kasutuslube, vajalikke

kaasomanike nõusolekuid ning ei tee ehitustegevust ja laenu võtmist seaduslikuks.

Lisaks ei ole avaldaja nõustunud majandusaasta aruannetega. Ühistu on 10.11.2018

erakorralise üldkoosoleku otsusega võtnud vastu otsuse, millega ühistu liikmed on nõus,

et võeti laenu ja renoveeriti katus. Tsiviilasjas nr 2-19-2179 esitas avaldaja avalduse

10.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühiseks tunnistamiseks.

56. 30.01.2019 avalduse täienduse p-i 2 osas märgib avaldaja, et talle ei ole esitatud

üldkoosoleku protokolle, kaasomanike nõusolekuid, projekte, ehituslube, kasutuslube

õhksoojuspumpade paigaldamiseks elamu külge. Ühistu ei ole kordagi pidanud

põhjendama, miks ei ole ühistul mingeid dokumente vaja, aga kohus ei rahuldanud

ikkagi avaldaja avaldust ega põhjendanud seda.

57. Avaldaja palub jätta menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest

korteriühistu kanda. Avaldaja ei ole pahauskselt kohtusse pöördunud, vaid ühistu

juhatus hoiab kõrvale avaldajale korrektsete selgituste andmisest ja dokumentidega

tutvustamise kohustusest. Ligi 3000 euro suuruste õigusabikulude määramine seab

avaldaja ja tema pere (sh kaks alaealist last) äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Avaldaja palub jätta menetluskulud alternatiivselt poolte endi kanda. Ebaõiglane oleks

jätta menetluskulud avaldaja kanda tagasivõetud avalduste eest, sest avaldaja on

jõudnud selleni põhjusel, et ühistu on protsessi käigus andud avaldajale rahuldavad

vastused, nii elektripaigaldise osas, kui ka projektivälise kanalisatsiooni väljaehitamise

osas. Ühistu advokaat on pigem olnud menetluses kui ühistu suhtekorraldaja ehk siis

selgitanud ühistule pidevalt tema kohustusi ühistu juhtimisel. Seega ei pea avaldaja

sellist laadi kulu kinni maksma. Samuti ei ole käesolev menetlus sedavõrd keeruline, et

peaks kaasama menetlusse advokaadi, sest kohtul endal laskub uurimis- ja

selgitamiskohustus. Lisaks leiab Riigikohus, et hagita menetluses hüvitatakse

menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses.

58. Avaldaja palub ringkonnakohtul taandada maakohtu kohtuniku. Taandamise aluseks on

TsMS § 23 p 7. Terve menetluse käigus, ei ole kohtunik endast usaldusväärse kohtuniku

muljet jätnud, pigem on tema otsused ja hoiak suunatud avaldaja vastu, mida näitab

korduvate kohtumääruste põhjendamatu väljastamine. Kohtunikul on eelarvamused

avaldaja suhtes, mida on ka kohtunik väljendanud tsiviilasjades nr 2-16-8334 ja 2-18-

2904. Antud tsiviilasjades on kohtunik istungil solvanud avaldajat poolte juuresolekul.

Kohtunik eelistab alati vastaspoolt avaldajale. Kohtunik on ründav ja ei soovi näha seda

poolt, mis räägib avaldaja kasuks. Kõik tähtajad, mis avaldajale antakse, kohtule millegi

esitamiseks, on lühemad, kui puudutatud isikule antud tähtajad. Kohus ei ole

põhjendanud, miks ei ole vaja kontrollida advokaadi Ene Ahase volitusi, vaid lihtsalt

teatab, et see ei ole asjakohane. Toimiku materjalid viitavad emotsionaalsele ja

erapoolikule kohtumenetlusele.

Menetluse edasine käik

59. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

60. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

61. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654

lg 6 kohaselt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

62. 02.09.2018 avalduse p-i 7.3 tagasivõtmise osas märgib ringkonnakohus, et 26.02.2019

istungi protokollist nähtub, et kohtuniku küsimuse peale, kas avaldaja võtab tervikuna

tagasi p-i 7.3, vastab avaldaja jaatavalt (vt istungi protokoll, salvestise kellaaeg

12:52:23; tl 185, II kd). Seega on ebaõige avaldaja seisukoht, et ta ei ole p-i 7.3

terviklikult tagasi võtnud. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus oleks

pidanud istungil avaldajast aru saama selliselt, et „avaldaja mõtles terviku all seda osa,

mis puudutab kanalisatsiooni välja ehitamist“.

63. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või

dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle

otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse

keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui

juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse

kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

64. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et KrtS § 45 lg 3 kohaldamise vältimatu

eeldus on see, et juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise

võimaldamisest. Käesoleval juhul sellist olukorda aga ei ole esinenud. Ühistu on andnud

avaldajale võimaluse tutvuda dokumentidega ja saada teavet, mis ühistul olemas on.

Asjaolu, et avaldaja talle antud teabega nõustunud ei ole, ei anna alust avalduse

rahuldamiseks.

65. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ühistu on avaldajale andnud 02.09.2018

avalduse p-des 7.1 ja 7.2 nõutud teavet. Korteriühistu on esitanud vastuse avaldaja

päringutele 04.12.2017 (tl 121, I kd) ja 15.01.2017 (tl 165-166, I kd). Ka avaldaja ise

on 10.01.2017 e-kirjas (tl 156, 158-161, I kd) ja 19.01.2017 e-kirjas (tl 165-166, I kd)

välja toonud, et tema pöördumistele on vastatud. Lisaks on kohus avaldaja nõude 7.2

osas viidanud, et osaliselt pidi vastav teave olema avaldajal olemas tulenevalt tsiviilasja

nr 2-16-8334 menetluses avaldatust. Kaasomanike kokkuleppega tutvumiseks on

avaldajale võimalus antud 15.01.2017 e-kirjas (tl 166, I kd), kus on selgitatud, et ühistu

liikmete nõusoleku koopia on EH-l ning et avaldajal on võimalik sellega tutvuda.

Ebaõige on avaldaja seisukoht, et ühistu peab talle dokumendi ühistu liikmete

nõusolekuga edastama e-postile. Avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda,

et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga (RKTKm nr 2-16-

3492, p 14.4). Kui avaldajal on tõesti huvi dokumentidega tutvumiseks, oleks heas usus

tegutsev korteriomanik täpsustanud omal algatusel ka kohtumise aja ja koha. Avaldaja

on ise jäänud ühistult teabe saamisel passiivseks ning ühistu on teinud kõik võimaliku

teabe edastamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ühistu on oma teabe andmise

kohustuse kohaselt täitnud ning seega on avaldaja 08.08.2018 taotlusele põhjendatult

vastanud, et avaldajale on juba varasemalt korduvalt vastatud.

66. Avaldaja hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et avaldaja peab ümber lükkama

ühistu väiteid, et korterisse 18 on paigaldatud tahkeküttesüsteem (kamin, korsten) enne

1997. aastat. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuivõrd ühistu on tuginenud sellele, et

kamin ja korsten paigaldati enne ühistu asutamist ning seega puuduvad ühistul vastavad

dokumendid, siis peab avaldaja, kes soovib teavet korterisse 18 kamina ja korstna

paigaldamise kohta, tõendama vastupidist. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas

dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama

dokumendi olemasolu (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.2). Ringkonnakohus märgib, et

ühistu saab anda sellist teavet, mis tal on. Avaldaja ei ole tõendatud, et ühistul oleks

olemas vastav informatsioon või teave, mida avaldaja nõuab.

67. 30.01.2019 avalduse täienduse p 1 nõude osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

avaldajale on nõutud dokumendid ja informatsioon teatavaks tehtud juba 2014. a. ja

2015. a. Vastav info pidi avaldaja teatavaks saama 30.04.2014 üldkoosolekul (tl 116-

117, II kd, vt p 4), 03.06.2014 e-kirjast (tl 133-134, II kd) ja 30.05.2015 e-kirjast (tl 135-

147, II kd). Lisaks kinnitavad avaldaja 10.06.2015 ja 11.06.2015 e-kirjad, et avaldajani

oli jõudnud vastav informatsioon. Asjaolu, milliseid avaldusi on kaebaja tsiviilasjas nr

2-19-2179 esitanud, ei mõjuta käesoleva asja lahendust.

68. 30.01.2019 avalduse täienduse p 2 nõude osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

avaldajale on vastav info antud 04.01.2017 e-kirjaga (II kd, tl 165-166) ja 15.01.2017

e-kirjaga (I kd, tl 165-166). 10.01.2017 e-kirjas teatab avaldaja, et info on temani

jõudnud (I kd, tl 160). Ringkonnakohus nõustub, et ühistu poolt pakutud võimalus

dokumentidega vahetuks tutvumiseks kui ka info andmiseks kohapeal erinevates

korterites tehtud töödega, oli mõistlik ja ammendav vastus, et anda avaldajale teavet,

mille saamiseks avaldaja ühistu poole pöördus.

69. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et maakohus oleks puudutatud isikutena pidanud

menetlusse kaasama ka teised korteriomanikud. KrtS § 45 lg 3 järgi ei saa nõuda teabe

andmist teistelt korteriomanikelt, seega ei ole põhjendatud ka teiste korteriomanike

menetlusse kaasamine. Lisaks ei ole käesoleva menetluse eesmärgiks välja selgitada,

millal keegi keskküttest eraldus ning millised dokumendid on ühistu ja millised teiste

korteriomanike käes.

70. Avaldaja palub ringkonnakohtul taandada maakohtu kohtuniku. Ringkonnakohus

märgib, et kui alama astme kohtus on esitatud kohtuniku vastu taandamisavaldus TsMS

§ 23 p 7 alusel ja kohus on selle nõuetekohaselt lahendades jätnud rahuldamata, ei ole

kõrgema astme kohtul vähemalt üldjuhul alust seda otsustust üle vaadata, kuna tegu on

diskretsiooniotsusega (vt RKTKo nr 3-2-1-23-14, p-d 11-13). Praegusel juhul jättis

maakohtu esimees 15.10.2018 määrusega avaldaja taotluse kohtuniku taandamiseks

rahuldamata. See lahend on nõuetekohaselt põhjendatud ja selles ei ole ületatud

diskretsiooni piire.

71. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu jätnud menetluskulud õigesti avaldaja kanda

ka osas, milles avaldus jäeti läbi vaatamata, kuivõrd ühistu on 02.09.2018 avalduse p-

de 7.3, 7.4 ja 30.01.2019 avalduse p-i 3 osas andnud avaldajale infot juba enne kohtusse

pöördumist. Asjaolu, et ühistu poolt varasemalt antud teave ei ole avaldajat rahuldanud

ning avaldaja on seetõttu kohtusse pöördunud, ei anna alust nüüd avaldaja poolt nõuetest

loobumise korral jätta kulusid ühistu kanda. Avaldaja ei ole välja toonud selliseid

asjaolusid, millest tulenevalt oleks õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus ei ole kindlaks määranud menetluskulude rahalist suurust. Seega on

asjakohatud kaebaja väited, mis seonduvad menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisega, ühistu poolt advokaadi kasutamisega ning viitega Riigikohtu

praktikale selle kohta, et hagita menetluses hüvitatakse menetluses osalevate isikute

menetluskulusid piiratumalt kui hagimenetluses (RKTKm nr 3-2-1-18-11, p 19).

72. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei

tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab

maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

Indrek Soots