3-19-1388/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1388 Määruse kuupäev

16. august 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Artemi Kurvitsa (Kurvits) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Artemi Kurvitsa kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte Artemi Kurvitsale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas registreeriti 21. märtsil 2019 kinnipeetav Artemi Kurvitsa (edaspidi kaebaja) taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et tal on terviseprobleemide tõttu vaja kanda ortopeedilist vööd. Kaebaja läks 15. märtsil 2019 ametniku saatel tööle. Ta kohtas inspektorkontaktisik Mikk Saart, kriminaalhooldaja Nastjat, Kadrit ja teisi kinnipeetavaid. M. Saar solvas kaebajat valjuhäälselt, süüdistas teda valetamises ja alandas teda eelmainitud isikute ees, kui võrdles teda naisega ja viskas nalja selle üle, et kaebaja kandis ortopeedilist vööd. Kaebajale tekitati moraalset ja vaimset kahju. Kaebaja nõudis enda solvamise ja alandamise eest kompensatsiooniks 7000 eurot.

2. Viru Vangla jättis 21. mai 2019. a otsusega nr 6-16/23-2 kaebaja taotluse rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata. Vangla selgitas, et inspektor-kontaktisik M. Saar nägi kaebajat kandmas ortopeedilist vööd vangla riiete peal ning tal tekkis küsimus, kas vangla kodukord lubab vööd nii kanda. Vangla tunnistas, et kui inspektor-kontaktisik kaebajaga sellest rääkis, ütles ta tõesti, et sellist asja kannavad naised, kuna inspektor-kontaktisiku meelest meenutas ortopeediline vöö korsetti. Vangla rõhutas, et inspektor-kontaktisiku kinnitusel oli tegemist heatahtliku naljaga ning see ei olnud mõeldud solvanguna. Vangla tõdes, et inspektor-kontaktisiku nali ei olnud kohane ja võis kaebajat häirida ning tekitada temas ebamugavust. Vangla tunnistas, et inspektorkontaktisiku sõnakasutust ei saa pidada sobivaks. Samas leidis vangla, et tegu ei olnud otsese solvanguga kaebaja aadressil ning teised ametnikud öeldu pärast kaebaja üle ei naernud. Taasühiskonnastamise ametnikud olid oma kabinetist väljudes lihtsalt lõbusas tujus. Vangla tunnistas oma eksimust ning palus kaebaja käest 15. märtsi 2019. a juhtumi pärast vabandust. Vangla leidis, et see on kohane kompensatsioon ning rahalise hüvitise maksmine pole põhjendatud.

3. Kaebaja esitas 18. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest võib aru saada, et kaebaja soovib 15. märtsi 2019. a juhtumi eest saada rahalist hüvitist.

4. Viru Vangla esitas kohtu nõudmisel 7. augustil 2019 kaebusega seotud dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Inspektor-kontaktisik M. Saar on 15. märtsi 2019. a juhtumi kohta andnud kirjaliku selgituse. M. Saar selgitas, et nägi oma kabinetist väljudes, et kaebaja kandis vormisärgi peal seljavööd. M. Saarel tekkis küsimus, kas seljavöö kandmine vormisärgi peal on kodukorra järgi lubatud. M. Saar vestles sel teemal kaebajaga. M. Saar küsis, millega on tegu, ning ütles, et tema teada kannavad selliseid asju naised. M. Saar täpsustas, et seljavöö meenutas välimuselt korsetti.

M. Saare sõnul tegi ta heatahtliku nalja ega soovinud kuidagi kaebajat solvata. Tema öeldut kuulsid mööda minnes kriminaalhooldusametnikud Kadri Rebane ja Anastassia Kozakova, kellest viimane naeris.

K. Rebane ja A. Kozakova on oma kirjalikes selgitustes kinnitanud, et M. Saar kaebajale nii ütles.

K. Rebane rõhutas, et M. Saare öeldu oli mõeldud naljana ning tema ja A. Kozakova olid lihtsalt lõbusas tujus, mitte ei irvitanud kaebaja üle.

7. Vangla on 21. mai 2019. a otsuses tunnistanud, et hoolimata sellest, et M. Saar tegi heatahtliku nalja, mitte ei soovinud kaebajat solvata, oli tegu kohatu nalja ja ebasobiva sõnakasutusega. Vangla möönis, et nali võis kaebajat häirida ja tekitada temas ebamugavust. Vangla tunnistas oma eksimust ja palus kaebaja käest vabandust.

8. Kohtupraktika kohaselt ei pea igale avaliku-võimu kandja õigusvastasele tegevusele järgnema kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest ning kohtu hinnangust õiguste riive intensiivsusele. Vangla on õigesti viidanud sellele, et kohtupraktikas on avaliku-võimu kandja kergemate eksimuste puhul peetud kohaseks hüvitiseks eksimuse tunnistamist ja kannatanu käest vabanduse palumist.

M. Saar ei soovinud kaebajat solvata, vaid teha heatahtliku nalja. Kriminaalhooldusametnikud kinnitasid, et ei naernud kaebaja üle, vaid olid lihtsalt lõbusas tujus. Kaebaja ei ole osutanud sellele, et teised kinnipeetavad oleksid tema üle naernud. Tegu oli ühekordse ebaõnnestunud nalja ja sõnakasutusega, mis võis kaebajale tekitada küll mõningast ebamugavust, kuid ei saanud tema õigusi intensiivselt riivata. Vangla on eksimust tunnistanud ja kaebaja käest vabandust palunud. Kohtu hinnangul on vangla põhjendatult asunud seisukohale, et praegusel juhul tuleb juhtumi asjaolusid ja kaebaja õiguste väheintensiivset riivet arvestades pidada piisavaks hüvitiseks eksimuse tunnistamist ja vabanduse palumist. Eeltoodut arvesse võttes ei pea kohus rahalise hüvitise väljamõistmist tõenäoliseks.

9. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)