Legislator Case Law & Legislation
2-17-17511/40 AI generated

2-17-17511/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-17511/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 19. jaanuari 2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Sergei Missenjovi Pankrotihaldur esitas 7. detsembril 2018 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse

Legislator headnote

AI generated

2-17-17511/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Viru Maakohtu 19. jaanuari 2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Sergei Missenjovi Pankrotihaldur esitas 7. detsembril 2018 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse

Keywords

AI generated
attachment of bank accounts bank charges blocked account fraudulent bankruptcy vested benefits account unpaid pension contributions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. august 2019

Tsiviilasja number

2-17-17511

Tsiviilasi

Sergei Missenjovi pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Missenjovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Sergei

Missenjov

(võlgnik)

(isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja Mihhail Tuštšenko

Pankrotihaldur Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 15. märtsi 2019 määrus muutmata.

2. Jätta Sergei Missenjovi määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlmisega seotud menetluskulud

Sergei Missenjovi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Viru Maakohtu 19. jaanuari 2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Sergei Missenjovi

(võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers.

Pankrotihaldur esitas 7. detsembril 2018 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse

lõpetamiseks raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude

katteks

vajalike

väljamaksete

tegemiseks.

Pankrotihaldur

palus

lõpetada

pankrotimenetluse raugemisega, vabastada panktorihaldur kohustustest, otsustada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning halduri tasu määramine.

Maakohus avaldas 13. detsembril 2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi

ettepaneku

võlgniku

edasisest

pankrotimenetlusest

huvitatud

isikutele

(eelkõige

võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude

katteks ettemaksuna 1500 eurot 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud summat deposiiti kantud ei ole.

2. Viru Maakohus lõpetas 15. märtsi 2019 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist. Maakohus märkis, et pankrotimenetluses tunnustati I järgus Eesti

Vabariigi nõuet 268 039 eurot 79 senti ja II järgus Danske Bank A/S-i nõuet 7531 eurot 54

senti. Pankrotihaldur vabastati pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasuks määrati 70

eurot 83 senti. Maakohus kinnitas pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 97 eurot 68 senti.

Kinnitamata jäeti pankrotihalduri kulud 83 eurot 32 senti. Pankrotivarast mõisteti

pankrotihalduri kasuks välja 168 eurot 51 senti. Maakohus kinnitas pankrotimenetluse kulud

kokku 1128 eurot 67 senti. Võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohta jäeti rahuldamata.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist

halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei

jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes. Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leidis, et võlgniku vara suhtes

esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu,

kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda

pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses.

Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate

õigusi ning nõustus pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171

lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või

karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.

Maakohus tuvastas, et karistusregistri andmete kohaselt tunnistati võlgnik Viru Maakohtu

6. märtsi 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-10136 süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi

(maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Kohtuotsus jõustus

22. märtsil 2012. Karistus kehtib ja ei ole karistusregistrist kustutatud. KarS § 3891 lg 1 asub

karistusseadustiku 21. peatüki neljandas jaos, mis hõlmab maksualaseid süütegusid. Eeltooduga

on tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu esinevad PankrS

§ 171 lg 2 p-s 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluses algatamisest

keeldumiseks.

Kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest PankrS § 176 lg 2 kohaselt

ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgniku pankrotimenetluses on

tunnustatud võlausaldaja EV Maksu-ja Tolliameti nõue summas 268 039 eurot 79 senti, mis

tuleneb Viru Maakohtu 6. märtsi 2012 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-10136 (maksukohustuse

varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Maksude tasumisest kõrvalehoidumise

eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (Riigikohtu lahendid

nr 3-3-1-79-11, p 21; 3-3-1-62-06, p 13). Seega on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud

EV Maksu-ja Tolliameti nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Võlgnik on

esitanud sisuliselt taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu temale kriminaalasjas

määratud karistustest vabanemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus

tühistada täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Otsus mitte algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ei arvesta kõiki olulisi

asjaolusid, mis tuvastati pankrotimenetluses ning sellega seoses kohaldas maakohus ebaõigesti

PankrS § 171 ja jättis kohaldamata PankrS § 173. Võlausaldajad ei esitanud kohustuste

vabastamise menetluse alustamisele vastuväiteid.

Võlgnik täitis kriminaalasjas määratud rahalise karistuse. Võlgniku andmed süüdimõistmise

kohta peaksid olema karistusregistris arhiveeritud aprillis 2017. Karistusregistri andmed

karistatuse kohta ei ole iseseisvateks eeltingimuseks kohaldamaks PankrS § 171 lg 2 p 1.

Tähendust omab süütegu ise ning maakohus oleks pidanud hindama võlgniku süü astet ja tema

käitumist. Maakohus oleks pidanud tuvastama ja hindama kriminaalasja nr 1-11-10136

asjaolusid, sh kas kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses, kas võlgnik täitis rahalise

karistuse vastavalt kohtuotsusele.

Maakohus rikkus kaalutlusõigust. Maakohus ei arvestanud võlgniku raske olukorraga.

Maakohus oleks pidanud kaaluma, kas anda võlgnikule võimalus uueks majanduslikuks

alguseks. Maakohus oleks pidanud arvestama, et võlgnikul on töökoht, mis annab talle

sissetuleku.

4. Pankrotihaldur leiab, et maakohtu määruse täielikuks tühistamiseks ei ole alust. Sisuliselt

vaidlustas määruskaebuse esitaja vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist.

Maakohus rakendas kaalutlusõigust ja ei rikkunud menetlusnorme.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1

ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning vastavalt TsMS §-le 659 ja §-le 654 lg 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud võlgniku

kanda.

6. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile, kelle majanduslik olukord on eriti

raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle

uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Iseenesest õige on võlgniku

väide, et tegemist on kohtu kaalutlusõigusega, kas algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus või mitte. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole

kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta

(Riigikohtu 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku

raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5. Praeguses vaidluses

keelduski maakohus menetluse algatamisest PankrS § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjalikult kaalunud ning põhjendanud,

miks tuleb antud juhul võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta

rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ega pea pankrotiasja menetlev maakohus tuvastama ega

hindama kriminaalasja asjaolusid. Ringkonnakohus rõhutab, et otsus kriminaalasjas

nr 1-11-10136 jõustus kohtute infosüsteemi andmetel 22. märtsil 2012. Asjaolu, et kriminaalasi

lahendati kokkuleppemenetluses ei anna ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks alust ega vähenda isiku süüd kuriteo toimepanemises.

Maakohus on põhjendatult jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks rahuldamata, tuginedes asjaolule, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise

eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik.

8. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos.

Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu isiku karistatusest. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 1

järgi on karistusregister andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse

kohta ning § 3 järgi on selle registri pidamise eesmärgiks eelkõige usaldusväärse teabe andmine

isiku karistusandmete kohta. Karistusregistrisse kantud karistusandmete kustutamise ja arhiivi

ülekandmise tähtajad sätestab KarRS § 24. KarRS § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni (v.a KarRS § 5 lg-s 2 toodud erandid). Seega

lähtutakse kõnealusesse registrisse kantud kehtivatest karistusandmetest ning erandina ka selles

seaduses loetletud juhtudel registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetest vaid isiku

karistatuse, samuti kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Isiku karistatus ei ole aga

PanksS § 171 lg 2 p 1 järgi selle sätte kohaldamise eelduseks. Viidatud sätte järgi on süüdi

mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik,

kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi.

Seega on asjakohatu määruskaebuse väide võlgniku andmete süüdimõistmise karistusregistris

arhiveerimise ning kriminaalasjas rahalise karistuse täitmise kohta.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjaolu, et võlausaldajad pole võlgniku avaldusele

vastuväiteid esitanud, tähtsust. Tegemist on võlausaldaja õigusega, mitte kohustusega.

10. Võlgnik taotleb määruskaebuses maakohtu määruse täielikku tühistamist. Samas ei esita

võlgnik sisulisi vastuväiteid pankrotimenetluse kulude suurusele ega väljamõistmisele.

Pankrotimenetluse kulud on PankrS § 150 lg 1 p-de 2–3 ja 5 järgi mh ajutise halduri tasu,

halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus kogu pankrotimenetluse kulusid kinnitanud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, sh

määras kindlaks põhjendatud ja vajalikud pankrotihalduri tasu ja kulud.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad määruskaebuse menetluskulud võlgniku

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke