2-18-125419/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-125419

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. august 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-125419

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Andero Merila vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1906,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht:

Mustamäe tee 16, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja Andero Merila (isikukood: XXX; tegelik elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Andero Merilalt OK Incure OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 1250 eurot,

2.2. viivis 102,19 eurot.

3. Jätta hagi viivise 503,94 euro ning sissenõudmiskulu 50 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 70% ulatuses Andero Merila kanda ja 30% ulatuses OK

Incure OÜ kanda.

5. Välja mõista Andero Merilalt OK Incure OÜ kasuks menetluskulu 178,5 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi Andero Merila vastu võla nõudes. Nõude

aluseks on IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud krediidileping nr

XXX, mille alusel kostja sai krediiti 1250 eurot. Hageja omandas nõude kostja vastu

loovutamise teel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1250 eurot, viivise

606,13 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 07.06.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingus kokku

lepitud intressimäär 45% aastas (0,13% päevas), mida hageja soovib kohaldada ka

viivisemäärana, ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et

viivisemäär 45% aastas (0,13% päevas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi on liigkasuvõtlik ja seetõttu tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele viivis põhivõlgnevuselt 1250 eurot alates 14.03.2018 kuni 22.03.2019

summas 102,19 eurot (1250 eurot x 8% aastas x 373 päeva). Hageja viivisenõue jääb

rahuldamata 503,94 euro (606,13 eurot - 102,19 eurot) ulatuses.

Võla sissenõudmiskulu nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 2

ning oma nõude suurusest. Kohus selgitab hagejale, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat

nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid.

Kuna hagiavaldusest ei nähtu, mida on hageja võla sissenõudmiseks teinud ning millises

summas on hageja kulusid tegelikult kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda

kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, leiab kohus, et sissenõudmiskulu 50

euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ning kohtutäituri

tasu dokumentide kättetoimetamise eest 30 eurot, kokku 255 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu lähtuvalt hagihinnast seaduses sätestatud ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses on

kostjale üritatud dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri seaduse §

48 lg 3 kohaselt kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on

teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras

kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 30 eurot. Arvestades menetluskulude

jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 178,5 eurot (255 x

70%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik