Legislator Case Law & Legislation
3-19-1328/4 AI generated

3-19-1328/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-19-1328/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rainer Viiding esitas Tartu Vanglale 11. aprillil 2019. a taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 4 eurot, milles põhjendab, et 10. aprilli 2019. a läbiotsimise käigus võeti ära talle kuuluv vara, nimetades seda olmeprügiks. R. Viidingul leidsid topsid koguaeg kasutust. Topside saamiseks tuli R. Viidingul osta poest „Cebe pähklikreemi“ maksumusega 2 eurot tükk.

Legislator headnote

AI generated

3-19-1328/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

Keywords

AI generated
excessive price consumable thing prohibited practices annual travel expenses visa redhibitory action
AI generated
3-19-528/4
Tartu Vanglas kinni peetav isik Rainer Viiding esitas 20.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale.
3-25-1060/3
X (kaebaja) esitas 3. veebruaril 2025 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks põhjendusel, et ametnikud lõhkusid rüseluse käigus tema prillid ära. Prillid saadeti kaebajale
3-19-919/6
Tartu Vangla direktori 1. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-1/71 tehti Tartu Vangla direktori veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorda“ ja selle seletuskirja muudatused, millega keelati kinnipeetavatele Tartu Vanglas isiklikud raadiod.
3-24-769/5
Tartu Halduskohtusse laekus 13.03.2024 D.
3-21-2656/7
X. (kaebaja) esitas 17. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglas tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on vastustajaks märkinud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu, esindajaks Tartu Vangla. Kaebaja põhjendab, et ebaõige raviga ja arsti heakskiidul üksikkambris pikaajalise hoidmisega on tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud pöördumatu kahju. Kahju on põhjustanud nii vanglaametnike kui ka tervishoiuteenuse osutajate tegevused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist ja rasket haigust, kuid vaatamata diagnoositud tervisehäiretele on kaebaja suhtes kohaldatud korduvalt, sh põhjendamatult, täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel 30. jaanuar kuni 10. märts 2021, 30. mai kuni 21. juuni 2021 ja 16. august kuni 9. september 2021. Üksikkambris viibides kaebaja tervis halvenes. Psühhiaatriliste vaevuste ja tugevnenud peavalude valuraviks määratud põletikuvastaste ravimite suure annuse tõttu sai kaebaja füüsiline tervis kahjustatud. Vanglas osutatud tervishoiuteenus ei olnud nõuetekohane. Raviarst suurendas järsult ravimite annuseid, jättes seejuures kontrollimata ravimite mõju kaebaja organismile. Raviarst ei keelanud ka kaebaja üksikkambrisse korduvat paigutamist. Samuti eiras Tartu Vangla võimalust paigutada kaebaja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1328 Määruse kuupäev

5. august 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Rainer Viidingu kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 4 eurot seoses 10. aprilli 2019. a läbiotsimise käigus vara äravõtmisega RESOLUTSIOON Tagastada Rainer Viidingu kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rainer Viiding esitas Tartu Vanglale 11. aprillil 2019. a taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 4 eurot, milles põhjendab, et 10. aprilli 2019. a läbiotsimise käigus võeti ära talle kuuluv vara, nimetades seda olmeprügiks. R. Viidingul leidsid topsid koguaeg kasutust. Topside saamiseks tuli R. Viidingul osta poest „Cebe pähklikreemi“ maksumusega 2 eurot tükk.

2. Tartu Vangla 11. juuni 2019. a otsuses nr 1-13/99-2 jättis R. Viidingu taotluse varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Vangla põhjendab, et vastab tõele, et R. Viidingu elukambris toimus 10. aprillil 2019. a läbiotsimine, mille käigus võeti ja visati ära olmeprügina käsitletavad pakendid (šokolaadikreemi topsid). Tühjade šokolaadikreemi topside (pakendite) äravõtmine oli õiguspärane.

3. R. Viiding esitas Tartu Halduskohtule 11. juulil 2019. a kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 4 eurot seoses 10. aprilli 2019. a läbiotsimise käigus vara äravõtmisega. Kaebaja põhjendab, et vangla keeldub kahju hüvitamisest, nimetades kaebajale kuuluvat vara ekslikult olmeprügiks. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

4. Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt 12. juuli 2019. a kohtunõudele 15. juulil 2019. a vastusena R. Viidingu 11. aprilli 2019. a taotluse ja Tartu Vangla 11. juuni 2019. a otsuse nr 1-13/99-2.

KOHTU SEISUKOHT

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

6. Kohtu hinnangul ei ole varalise kahju hüvitamise eeldused täidetud, kuna Tartu Vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Seega on asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7. Vanglateenistuse ametnikul on vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 esimesest lausest tulenevalt õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. 10. aprilli 2019. a läbiotsimise käigus avastati kaebaja elukambrist olmeprügina käsitletavad tühjad pakendid.

8. VangS § 48 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine on vanglas lubatud, ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus eelkirjeldatud vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju hoida enda juures, kuid Tartu Vangla 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 8.2.11 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida enda juures äratarvitatud jookide pandipakendeid kauem kui järgmise kauplusepäevani ja tühje muid pakendeid kauem, kui järgmise jäätmete ära andmise päevani.

9. Seega ei olnud kaebajal õigus hoida enda juures kambris tühjasid toiduainete pakendeid. Seda isegi juhul, kui kaebaja kasutas neid. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et tegemist on olmeprügiga, mille äravõtmiseks oli vanglal õigus, ning kuivõrd tegemist ei ole pandipakenditega, ei ole jäätmetel eraldiseisvat väärtust, mida vangla peaks kaebajale hüvitama. Tartu Vangla 11. juuni 2019. a otsusest nr 1-13/99-2 nähtub, et pandipakendi kui varaliselt hinnatava vallasasja realiseerimiseks on vanglas võimalus loodud.

10. Ühtlasi, arvestades varaliselt hinnatava hüve, s.o väidetavat šokolaadikreemi topside väärtust

4 eurot, on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

12. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel R. Viidingu kaebuse.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik