1-19-4558/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-4558 (kohtueelse menetluse nr 19261000135)

Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Janika Simmul Kriminaalasi Pjotr Matetski süüdistuses KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Pjotr Matetski isikukood 35802046514; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – vene keel, valdab eesti keelt nii kõnes kui kirjas; keskharidusega; puuduva töövõimega isik; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 28.05.2018 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega KarS § 73 sätete alusel tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.02.2019 Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistungi toimumise aeg

30. juuli 2019 RESOLUTSIOON

Pjotr Matetski süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Pjotr Matetski eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.02.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning Pjotr Matetskile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Pjotr Matetskile mõistetavat karistust 5 kuud 28 päeva vangistust Tartu Maakohtu 28.05.2018 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 5 (viis) kuud vangistust võrra ning mõista Pjotr Matetskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada Pjotr Matetskile mõistetud vangistus 10 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata

2 (5)

24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Pjotr Matetskit üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust : 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Pjotr Matetskit peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Pjotr Matetski ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta Pjotr Matetskilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Pjotr Matetskit loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5

(viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina Pjotr Matetskilt sõiduauto Mercedes Benz C 220 registreerimismärgiga xxxxxxx (VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxx), mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas parklas.

Tartu Maakohtu 28.02.2019 määrusega asjas 1-19-1675 sõiduautole Mercedes Benz C 220 registreerimismärgiga xxxxxxx seatud arest jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.

3 (5) Välja mõista Pjotr Matetskilt menetluskuludena sundraha 410 (nelisada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot riigituludesse.

Menetluskuludest sundraha 400 euro ulatuses ning riigi õigusabi tasu ja kulu 153,60 euro ulatuses jätta riigi kanda.

Süüdistatavalt Pjotr Matetskilt väljamõistetud menetluskulud (kokku 496 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 11 osamakse katteks 41,33 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 41,37 eurot Maksuja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700037938 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-4558).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 30.07.2019.

Süüdistus

Pjotr Matetskit süüdistatakse selles, et tema Tartu Maakohtu 28.05.2018 otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikuna ( karistus kandmata), juhtis uuesti 15.02.2019 kella 19.23 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva hoone lähistel mootorsõidukit Mercedes-Benz C 220 registreerimismärgiga xxxxxx, olles seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,08 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Pjotr Matetski kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Pjotr Matetski toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt ehk KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava Pjotr Matetski, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Pjotr Matetski eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.02.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning Pjotr Matetskile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

4 (5) suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 28.05.2018 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 5 kuud vangistust võrra ning mõista Pjotr Matetskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada Pjotr Matetski karistus 10 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 328 tundi, mille tegemise ajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal Pjotr Matetski kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid

ja KarS § lg p-s sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 75 lg 4 alusel määrata Pjotr Matetskile kohustus peale kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Pjotr Matetski ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Pjotr Matetskilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. LS § 127 järgi kohustada Pjotr Matetskit 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhindudes KarS § 83 lg 1 konfiskeerida Pjotr Matetskile kuuluv mootorsõiduk Mercedes Benz C 220 registreerimismärgiga xxxxxxx (VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxx) kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ( asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas parklas).

Kohtu järeldused

Süüdistatav Pjotr Matetski kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Pjotr Matetski tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et vaatamata puuduvale töövõimele on ta suuteline üldkasulikku tööd tegema. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et üldkasulikku tööd on saanud teha ka teised isikud, kellel on kindlaks tehtud puuduv töövõime. Seetõttu peab kohus võimalikuks vangistuse asendada üldkasuliku tööga ka käesoleval juhul.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 239,60 eurot (sh kohtueelses

5 (5) menetluses 86 eurot ja kohtus 153,60 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus sundrahast 400 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses s.o 153,60 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud (kokku 496 eurot) tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Kuigi kokkuleppe tekstis on süüdistatavalt väljamõistetavate kulude absoluutsummana näidatud 596 eurot, tuleneb eeltoodust, et sundarahast 400 eurot ja ning riigi õigusabi tasu ja kulust 153,80 eurot jääb riigi kanda. Seega ei saa süüdistatavale kanda jääda 596, vaid 496 eurot ( sh sundraha 410 eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 86 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

Tartu Maakohtu 28.02.2019 määrusega asjas 1-19-1675 on sõiduautole Mercedes Benz C

220 registreerimismärgiga xxxxxxx seatud arest. Kuivõrd sõiduk kuulub konfiskeerimisele, tuleb seatud arest jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg