Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-19-1163/2 AI generated

3-19-1163/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-19-1163/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

U. K. (kaebaja) esitas 21.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Mart Helme poolt 29.04.2019 Riigikogus antud valitsusliikme ametivande rikkumine; 2) tunnistada Mart Helme ametivande rikkumine seaduserikkumiseks; 3) tühistada Mart Helme valitsusliikme kohustused, kutsuda ta tagasi ja anda sellest teada Vabariigi Presidendile. Samuti taotleb kaebaja Mart Helmele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemist. Minister, kes ametivannet rikub, rikub ka kaebaja õigust ja õiguspärast ootust, et valitsusliige toimetaks põhiseadusliku korra raames. Vabariigi Valitsuse liikmena on Mart Helme oma ametivannet rikkunud, esitades ametivandega vastuolus olevaid seisukohti. Kaebaja viitab Mart Helme 29.04.2019 tehtud käemärgile pärast ametivande andmist; Postimehe 01.05.2019 artiklile; Vabariigi Valitsuse 02.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme avaldatud kahtlusele põhiseadusliku korra kehtimisest; 02.05.2019 pressikonverentsil kriminaalasja tunnistajate ähvardamisele; Tre-raadio 05.05.2019 raadiosaatele „Räägime asjast“; Vabariigi Valitsuse 09.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme poolt naissoo halvustamisele; 14.05.2019 Siseministeeriumis toimunud nõupidamisele, kus Mart Helme avaldas, et kõik Eesti erakonnad, väljaarvatud EKRE, on seotud rahapesuskandaaliga; Riigikogu infotunnis 15.05.2019 Mart Helme poolt antud vastustele ja Riigikogus 03.06.2019 umbusalduseavalduse esitamisel Mart Helme poolt antud vastustele. Mart Helme ei ole ustav põhiseaduslikule korrale, jagab ähvardusi, seab kahtluse alla võimude lahususe ja õiguskaitseorganite pädevuse oma tööd teha ega tunne valdkonna ministrina sellekohast seadusandlust.

Legislator headnote

AI generated

3-19-1163/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Keywords

AI generated
minister of justice ministerial responsibility inaction of public prosecutor minister of the armed forces duty of the prosecutor prosecutor's margin of discretion
AI generated
3-15-1742/2
Harju Maakohus otsustas 14.05.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-21540 rakendada esialgse õiguskaitse korras J.
3-16-1946/7
E.R. esitas 29.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Avaldus“), milles väljendas rahulolematust Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastustega. Kaebuses viidati erinevatel aegadel toimunud sündmustele, kus politseiametnikud on väidetavalt kaebaja peale valetanud, rünnanud kaebajat ning solvanud teda roppude sõnadega ning mõnitanud. Samuti on politseinikud tahtnud kaebajat tulistada ning ilma põhjuseta nuiaga lüüa ning tema vara lõhkuda ja kaebajat bussiga alla ajada. Kaebuse juurde oli lisatud kolm erinevat Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastust kaebaja avaldustele. Vastustes on leitud, et politseiametnike tegevuses ja käitumises ei ole tuvastatud rikkumisi.
3-13-651/5
22.03.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.M poolt esitatud kaebus Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks.
3-12-2631/39
Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna 23.11.2012 käskkirja nr 329P alusel määrati leitnant M.M.ale noomitus keelatud käsu andmise, Põhja Kaitseringkonna ülema 07.12.2011 käskkirjaga nr 258 kinnitatud „Põhja Kaitseringkonna teenistustoimkondade ühtne tegevusjuhend“ punkti 29; Põhja Kaitseringkonna ülema 07.12.2011 käskkirjaga nr 258 kinnitatud „Põhja kaitseringkonna teenistustoimkondade ühtne tegevusjuhend“ lisa1 „Põhja Kaitseringkonna operatiivkorrapidaja ja korrapidaja abi teenistusjuhend“ punktide 2.2 ja 2.5 ning Vahipataljoni ülema 17.02.2012 käskkirjaga nr 26 kinnitatud „Vahipataljoni päevakorra“ rikkumise eest.
3-11-1845/205
09.11.2006.a avas Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (edaspidi: RAB) rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr 9679 Sevenert OÜ nimele AS-s Hansapank avatud arvelduskontol nr 221030939085 toimunud tehingute kontrollimiseks. Nimetatud toimikuga liitis RAB 13.02.2007.a aastal avatud rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr 10982 SV Capital OÜ nimele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontodel nr 17001144482, nr 17001144495, nr 17001144466 ja nr 17001144479 toimunud tehingute kontrollimiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1163 Haldusasi

U. K. kaebus Mart Helme poolt ametivande rikkumise tuvastamiseks ja tema tagasikutsumiseks Vabariigi Valitsusest Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada U. K. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. U. K. (kaebaja) esitas 21.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Mart Helme poolt 29.04.2019 Riigikogus antud valitsusliikme ametivande rikkumine; 2) tunnistada Mart Helme ametivande rikkumine seaduserikkumiseks; 3) tühistada Mart Helme valitsusliikme kohustused, kutsuda ta tagasi ja anda sellest teada Vabariigi Presidendile. Samuti taotleb kaebaja Mart Helmele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemist. Minister, kes ametivannet rikub, rikub ka kaebaja õigust ja õiguspärast ootust, et valitsusliige toimetaks põhiseadusliku korra raames. Vabariigi Valitsuse liikmena on Mart Helme oma ametivannet rikkunud, esitades ametivandega vastuolus olevaid seisukohti. Kaebaja viitab Mart Helme 29.04.2019 tehtud käemärgile pärast ametivande andmist; Postimehe 01.05.2019 artiklile; Vabariigi Valitsuse 02.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme avaldatud kahtlusele põhiseadusliku korra kehtimisest; 02.05.2019 pressikonverentsil kriminaalasja tunnistajate ähvardamisele; Tre-raadio 05.05.2019 raadiosaatele „Räägime asjast“; Vabariigi Valitsuse 09.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme poolt naissoo halvustamisele; 14.05.2019 Siseministeeriumis toimunud nõupidamisele, kus Mart Helme avaldas, et kõik Eesti erakonnad, väljaarvatud EKRE, on seotud rahapesuskandaaliga; Riigikogu infotunnis 15.05.2019 Mart Helme poolt antud vastustele ja Riigikogus 03.06.2019 umbusalduseavalduse esitamisel Mart Helme poolt antud vastustele. Mart Helme ei ole ustav põhiseaduslikule korrale, jagab ähvardusi, seab kahtluse alla võimude lahususe ja õiguskaitseorganite pädevuse oma tööd teha ega tunne valdkonna ministrina sellekohast seadusandlust.

3-19-1163 2(2) KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja eesmärgiks näib olevat Mart Helme tagasikutsumine Vabariigi Valitsusest ministri ametikohalt.

3. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) 1. peatüki 2. jaos on sätestatud Vabariigi Valitsuse ja ministrite ametisse astumine ning nende volituste lõppemine. Seal ei ole ette nähtud, et kaebajal oleks õigus nõuda ministri volituste lõpetamist. VVS § 12 lg 1 kohaselt lõpevad ministri volitused tema tagasiastumisel (p 1); tema surma korral (p 2); peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel (p 3); talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral (p 4); tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (p 5); Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel (p 6). VVS § 12 lg 1 p-st 5 tulenevalt saab ministri volituste lõppemise aluseks olla jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalmenetluses. Praegusel juhul selliseid aluseid ei esine. Ametivande rikkumist ei ole volituste lõppemise alusena sätestatud ning kaebajal puudub subjektiivne õigus sellise rikkumise tuvastamist nõuda. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda ministrile psühhiaatrilise ekspertiisi tegemist või seda, et ministrikohtadel oleks vaid talle meeldivad isikud. Halduskohtul ei ole õigust ministri volitusi lõpetada. See oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4). Halduskohtu volitused on kirjas HKMS § 5 lg-s 1. Kaebaja kui kodaniku õiguste kaitse on tagatud sellega, et Riigikogu liikmetel kui rahva valitud esindajatel on õigus avaldada ministrile umbusaldust.

4. Seega puudub kaebajal praeguse kaebuse esitamiseks kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

5. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis jääb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/