3-19-1150/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1150

Määruse kuupäev

31.07.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X.i kaebus Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Resolutsioon

1. Tagastada X.X.i kaebus.

2. Jätta X.X.i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada määruse avaldamisel X.X.i nimi tähemärgiga

X. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

arvates

määruse

kättetoimetamisest

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. X.X. esitas 16.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna

tegevuse peale.

Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud korduvalt vangla meditsiiniosakonda seoses sellega,

et alates 2017. a-st on tema kehal plekid ja need sügelevad. Meditsiiniosakonna erinevad

meditsiiniõed on pannud kaebajale erinevaid diagnoose, kuid pole andnud ravi ega

võimaldanud kohtuda spetsialistiga, kes paneks kaebajale õige diagnoosi. Vangla arst pani

kaebajale esmalt diagnoosi, et tema probleemid on seotud maksaga, kuid pärast eitas öeldut.

Teised medõed räägivad, et kaebaja probleemid on tingitud päikesest. Kaebaja kirjutas

08.05.2019 ka kaebuse, kuid ei saanud sellele vastust. Meditsiiniosakond rikub

vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-t 2. Kaebaja soovib näidata end nahaarstile, kes oskaks talle

panna õige diagnoosi ja määrata ravi. Kaebaja on vanglas täielikult riigi ülalpidamisel ja

meditsiiniosakond on kohustatud teda ravima. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas esineb

HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks, sest vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses.

3. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See tähendab, et halduskohus

saab lahendada avalik-õiguslikke vaidlusi (näiteks kaebusi, mis on esitatud vangla kui

kinnipidamisasutuse tegevuse peale), kuid ei saa lahendada eraõiguslikust suhtest tõusetunud

vaidlusi. VangS § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja

vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele

ning arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas

olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja

juurde. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti

poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2). Kuigi tervishoiutöötaja on

üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see ravi vajava kinnipeetava ja

tervishoiutöötaja vahelist suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb

tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites

(Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Seega on ravi määramine vanglas arsti

erialane otsustus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tervishoiutöötaja otsustab

tervishoiuteenust osutades ravi määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta

ravivajadust silmas pidades selle üle, millal konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018

määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Ravi osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud

eraõigussuhtest ning vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1

alusel maakohtus.

4. Kohus selgitab, et kaebaja saaks talle tervishoiuteenuste osutamisega seonduvalt pöörduda

halduskohtu poole näiteks juhtudel, kui vanglaametnik ei edasta kaebaja pöördumisi

meditsiiniosakonnale või kui kaebaja on vangla meditsiiniosakonnas vastuvõtule registreeritud,

kuid valvurid ei vii teda õigel ajal meditsiiniosakonda. Kui aga kaebajal on sisulisi etteheiteid

vangla meditsiiniosakonna osutatud tervishoiuteenustele (kaebaja meditsiiniline läbivaatamine,

diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või arsti poolt muul viisil tervishoiuteenuse

osutamine), tuleb tal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik

suhe ning vangla arsti tervishoiualane tegevus ei allu halduskohtu kontrollile.

5. Käesoleval

juhul

nähtub

kaebusest,

et

kaebajal

on

etteheiteid

just

vangla

meditsiiniosakonnas osutatud tervishoiuteenustele – kaebajale diagnoosi määramine ja tema

ravimata jätmine. Sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebajal

tuleb soovi korral esitada hagi maakohtule. Maakohtule hagi esitamisel puudub kohustusliku

kohtueelse menetluse nõue. Küll tuleb hagi esitamisel tasuda riigilõiv. Kui kaebaja ei suuda

oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda, saab ta esitada põhjendatud taotluse enda

vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

6. Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul kaebuse läbivaatamiseks pädevus ja kaebus tuleb

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastada.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust,

mistõttu jääb see läbi vaatamata.

9. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X, sest määrus sisaldab

andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)