2-17-8767/47 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-8767

Tsiviilasi

XXX hagi YYY vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX; isikukood XXX; elukoht XXX

Hageja seaduslik esindaja: ZZZ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja

lepinguline

esindaja:

Katri

Bagirov;

e-post

katri.bagirov@gmail.com

Kostja: YYY; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

Marje Mängel; e-post menetlus@mangel.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX hagi YYY vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista YYY . (Y.) XXX (X.) kasuks välja elatis:

2.1. alates 1. augustist 2016 kuni 31. juulini 2019 summas 8753 eurot 67 senti;

2.2. alates 1. augustist 2019 igakuiselt summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast (perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määr) kuni

XXX täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. YYY tasuda väljamõistetud elatis ZZZ (Z.) arveldusarvele nr XXX, SEB Pank AS. Resolutsiooni

punkti 2.2 järgi tasuda tulev elatis tuleb kanda ZZZ arvelduskontole hiljemalt iga kuu 10.

kuupäevaks. Selgitusse märkida „Elatis X“.

4. Jätta rahuldamata YYY taotlus määrata, et kostjal tuleb elatise võlgnevus tasuda lisaks igakuisele

elatisele võrdsetes osades osamaksena mitte rohkem kui 50 eurot kuus.

5. Käesolev otsus asendab Tartu Maakohtu 15. juuni 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8767

seatud hagi tagamise abinõud.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud YYY kanda.

8. Mõista YYY . (Y.) XXX kasuks välja menetluskulud 509 eurot 70 senti.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. XXX (hageja) esitas 5. juunil 2017. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi YYY . (kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 235 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning

tagasiulatuva elatise alates 1. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni 2250 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Hageja ema ja kostja kooselu lõppes juulis 2016. Kostja

ei ole hagejat rahaliselt toetanud ega muul viisil tema ülalpidamises osalenud. Kostja on

töövõimeline, tema tervis on korras ja tal puuduvad teised ülalpeetavad. Kostja suhtes ei esine ühtegi

alust ega mõjuvat põhjust, mis võiks teda ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või anda alust

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja on tsiviilasjas nr XXX väitnud, et tal

on piisavalt raha nii hageja kui ka hageja XXX ülalpidamiseks. XXX on miinimumtöötasu suuruseks

2018. a-l 858,55 eurot. Kostja on oma sissetulekuid näilikult vähendanud. Samuti võivad kostjal olla

lisasissetulekud.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõutud igakuise elatise maksmine käib kostjale üle jõu. Kostja

igakuised sissetulekud kokku on 526,17 eurot kuus, sh alates septembrist 2017 palk 126,27 eurot ja

üüritulu 400 eurot. Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga XXX. Kostja üürib välja seda 400 euro eest

kuus. Üürileping on sõlmitud viieaastase tähtajaga ning 400 eurose üüritasuga. Kinnisasjalt kõrgema

üürihinna saamine või selle võõrandamine, teenimaks suuremat tulu, ei ole tähtajalise üürilepingu

tõttu võimalik. Kostjal ei ole muid sissetulekuid ega muud vara, mille arvel hagejale elatist tasuda.

Hageja nõutud summas elatise tasumisel tuleks kostjal oma sissetulekust maksta elatiseks seega

ligikaudu pool. Sellise summa maksmine paneks kostja aga olukorda, kus ta ei suuda tagada enda

miinimumvajaduste rahuldamist. Kostja palub sellest tulenevalt vähendada igakuise elatise summat

ja mitte mõista hagejale elatist välja enam kui 100 eurot kuus.

Hageja nõutud tagasiulatuva elatise 2250 euro maksmine on kostjale ebamõislikult koormav ning

seab kostja äärmiselt raskesse olukorda. Hageja toonased vajadused olid, arvestades lapse vanust,

tunduvalt väiksemad kui täna. Ka kostja ülalpidamisvõime ei olnud sellel ajal parem kui tänasel

päeval. Kostja palub jätta hageja nõue tagasiulatuvalt elatise summas 2250 eurot väljamõistmiseks

rahuldamata. Juhul, kui kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise võlgnevuse,

palub kostja määrata, et kostjal tuleb elatise võlgnevus tasuda lisaks igakuisele elatisele võrdsetes

osades osamaksena mitte rohkem kui 50 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hageja on alaealine laps, kelle elukoht on XXX. Kostja elukoht on XXX. Euroopa Liidu Nõukogu

määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 15 ja ülalpidamiskohustuste suhtes

kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (Haagi protokoll) art 3 lg 1 kohaselt

kohaldub asja lahendamisel Eesti õigus.

4. Kohtule esitatud hageja sünnitunnistusest nähtub, et kostja on hageja isa. Pooled ei vaidle selle

üle. Kostjal on perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt seega kohustus hagejat ülal pidada.

5. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja ja kostja alates juulist 2016 koos. Hageja ema pangakonto

väljavõtte ja SEB Pank AS kinnituse kohaselt ei ole kostja alates 1. augustist 2016 kuni

2. juunini 2017 hageja emale kontole raha kandnud (I kd, lk 10 – 11). Hageja ema ja kostja vahel

18. septembril 2016 ja aprillis 2017 peetud vestlusest nähtub samuti, et kostja ei ole hagejat toetanud

(I kd, tl 13 – 14). Kostja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks hagejat alates augustist 2016 mingil viisil

üleval pidanud. Kostja on PKS § 100 lg 2 järgi seega kohustatud täitma hageja ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel.

6. Hageja palub mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatise

seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on märkinud, et hageja nõutud summas elatise

tasumisel tuleks kostjal maksta elatiseks oma sissetulekust pool. Sellise summa maksmine paneks

kostja aga olukorda, kus ta ei suuda tagada enda miinimumvajaduste rahuldamist.

7. Kohus selgitab, et alaealise lapsele makstav elatis ei või PKS § 101 lg 1 kohaselt üldjuhul olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi seega eelduslikult

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule hagejal oma

vajaduste suurust tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16,

p 13). Kohus saab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi vähendada elatist alla seaduses sätestatud

alammäära üksnes mõjuval põhjusel. Samas Haagi protokolli art 14 kohaselt tuleb elatise

väljamõistmisel arvestada nii hageja vajadusi ülalpidamiseks kui ka kostja võimalusi hagejat ülal

pidada.

8. Hageja on välja toonud, et tema ülalpidamiseks kulub keskmiselt kuus 503,5 kuni 537,5 eurot

kuus ning need suurenevad ajas. Hageja ülalpidamiskuludest peaks eelduslikult poole kandma kostja,

st see vastab ligikaudu PKS § 101 lg 1 järgse elatise suurusele. Nagu eespool toodud on

tõendamiskoormus selles osas, et hageja vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 järgne

miinimumelatis kostjal. Kostja ei ole konkreetselt välja toonud ega tõendanud, et hageja vajadused

oleksid väiksemad.

9. XXX maksuameti andmetel sai kostja 2016. a töötasu ning pensioni ja toetustena kokku 4938,17

eurot (III kd, lk 31 – 32). Kostja 2016. a tuludeklaratsiooni andmetel sai kostja 2016. a palgatulu

4905,88 eurot, intressitulu 382,72 eurot ja kinnisvaralt tulu 4800 eurot (I kd, lk 179 – 181). XXX

maksuameti andmetel sai kostja 2017. a töötasu ning pensioni ja toetustena kokku 4938,17 eurot (III

kd, lk 40). Kostja poolt kohtule esitatud palgalehtedelt nähtub, et kostja sai alates jaanuarist 2017

kuni augustini 2017 töötasu 441,78 eurot kuus ning alates septembrist 2017 kuni jaanuarini 2018

126,27 eurot kuus (I kd, lk 183, II kd, lk 20 – 32). XXX maksuameti andmetel oli kostja

pangakontodel 31. detsembri 2016. a seisuga 32 247 eurot. XXX maksuameti andmetel puuduvad

2017. aastal kostja pangakontode kohta andmed. Kostja töötasu ja pangakontode andmed 2018. a

kohta ei olnud päringu tegemise ajal veel saadaval (II kd, lk 33, 34, 39, 45). Kostja poolt esitatud

eluruumi üürilepingust nähtuvalt saab kostja talle kuuluva kinnisasja üürile andmisest tulu 400 eurot

kuus (I kd, lk 169). Kostja on oma esindajale 23. aprillil 2019. a saadetud kirjas väitnud, et üüritulu

kuulub õiguslikult kostja emale kuni kostja on oma emale talt laenatud 64 000 eurot tagasi maksnud.

Kostja ei ole samas esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et üüritulu kuuluks kostja emale.

Üürilepingu kohaselt on üürileandja ja seega ka üüritulu saama õigustatud isik kostja.

Esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja sissetulek vähemalt 526,17 eurot kuus, sh palk 126,27 eurot

ja üüritulu 400 eurot. Samas on kohtul põhjust kahtlustada, et kostja on oma ametlikku sissetulekut

kunstlikult vähendanud, kuivõrd kostja töötasu on oluliselt pärast praeguses asjas hagi esitamist

vähenenud.

10. Kostjale kuuluva kinnisasja omanikeühistu kokkuleppest nähtuvalt on kostja kohustatud tasuma

kinnisasjaga seotud kulusid summas 65 eurot kuus (I kd, lk 170). Kostja kohta 15. veebruaril 2018.

a väljastatud maksetõendi kohaselt peab kostja tasuma talle kuuluva kinnisasjaga seoses linnavara

maksu 187,73 eurot aastas ja elamu jäätmete käitlemise maksu 95 eurot aastas (I kd, lk 186 – 189).

Kostja on 5. oktoobril 2018. a kinnitanud, et ta elab oma XXX ühes majas. Kostja on samas

märkinud, et kostjal on eraldi majapidamine ja sellest tulenevalt ka igakuised kohustused. Kostja ei

ole aga täpsustanud, millised need kohustused on ega esitanud nende kohta ka tõendeid. Kostja poolt

XXX kohtule 24. novembril 2016. a esitatud avaldusest nähtub, et kostja eluase ja igapäevaeluks

tarvilik on talle tasuta, kuna need tagab talle pere. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja elab oma

emaga koos, on varem kinnitanud, et tema eluaseme ja igapäeva kulud katab pere, ega ole tõendanud

nende kandmist oma sissetuleku arvel, on tõendatud, et ei kanna nimetatud kulud oma sissetuleku,

arvel. Kulud, mida kostja peab oma sissetuleku arvel kandma, on seega 88,56 {65 +[(187,73 + 95) /

12] eurot kuus. Kostjal jääb pärast kulude kandmist iga kuu seega alles keskmiselt vähemalt 437,61

(526,17 – 88,56) eurot. Kostja sissetulek on, arvestades tema kulusid, seega piisav, et maksta

hagejale seaduses sätestatud miinimummääras elatist.

11. Kohus leiab täiendavalt, et kostja olemasolev vara võimaldab tal tasuda nõutud elatist ka jättes

kõrvale tema sissetuleku. Nagu eelnevalt tuvastatud oli kostja pangakontodel 2016. a lõpus 32 247

eurot. Selle raha eest oleks võimalik hagejat ülal pidada ca kümme aastat. Asjaolu, et kostja pärast

hagi esitamist oma pangakontod sulges viitab sellele, et kostja oma vara varjab. Kohtu hinnangul ei

ole usutav, et selline rahasumma lihtsalt järsku kaoks isegi kui arvestada, et kostja maksis tsiviilasjas

nr XXX enda esindaja tasuks natuke üle 3000 euro.

XXX kinnisvararegistri andmetel kuulub kostjale ka kinnisasi asukohaga XXX . Kinnisasja väärtus

on 2018. a seisuga 31 328,91 eurot (I kd, lk 168; II kd, lk 36, 42,47). Kostja poolt esitatud eluruumi

üürilepingust nähtuvalt on kostja 13. jaanuaril 2017. a sõlminud kinnisasja suhtes tähtajalise

üürilepingu kestusega viis aastat. Kostja väitel ei ole kinnisasja müümine üürilepingu tõttu võimalik.

Kohus möönab, et kinnisasja, millel suhtes on sõlmitud tähtajaline üürilepingu võib olla raskem

müüa, selle müük võib võtta kauem aega ning üürilepingu olemasolu võib mõjutada negatiivselt

kinnisasja hinda. Samas ei ole kohtu hinnangul ilmselge see, et kinnisasja, milles suhtes on sõlmitud

tähtajaline üürileping, ei oleks üldse võimalik müüa ega selle müügist mingitki raha saada.

Arvestades ka kostjal eelnevalt välja toodud raha olemasolu, on kostjal vajadusel võimalik kinnisasi

müüa ka pärast üürilepingu lõppemist.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal on lisaks igakuisele sissetulekule vara, mille arvel oleks

kostjal võimalik hagejale elatist maksta.

12. Kohus leiab seega, et kostjalt tuleb PKS § 96 ja § 97 p 1 ja § 101 lg 1 alusel ning arvestades

Haagi protokolli art 14 järgi hageja vajadusi ning kostja varanduslikku seisu hageja kasuks mõista

alates hagiavalduse esitamisest välja elatis summas, mis on pool Eesti Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.

13. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2016

kuni hagi esitamiseni 2250 eurot. Kostja leiab, et perioodil, mille eest hageja tagasiulatuvalt elatist

nõuab, olid hageja vajadused väiksemad. Hagejale tagasiulatuva elatise maksmine on lisaks

ebamõistlikult koormav ning paneb kostja äärmiselt raskesse olukorda.

Kohus selgitab, et õigustatud isik võib PKS § 108 järgi nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi

5. juunil 2017. aastal. Hageja saab PKS § 108 ja § 101 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt elatist alates

1. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni.

14. Kohus märkis eelpool, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus on eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles

ulatuses ei tule hagejal oma vajaduste suurust tõendada. Kohus leiab, et nimetatud põhimõte kehtib

ka tagasiulatuva elatise nõudmisel. Kuna kostja väidab, et perioodil, mille eest hageja tagasiulatuvalt

elatist nõuab, olid hageja vajadused väiksemad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär, peab kostja seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Kostja ei ole aga esitanud kohtule

hageja vajaduste kohta tõendeid ega isegi konkreetselt välja toonud, millised olid tema väitel lapse

ülalpidamiskulud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja vajadused olid perioodil 1. august 2016

kuni hagiavalduse esitamiseni sama suured kui oli sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäär.

15. Nagu eelnevalt tuvastatud oli kostja pangakontodel 31. detsembri 2016. a seisuga 32 247 eurot.

Kostjal oli 2016. a lõpus ja 2017. a alguses piisavalt raha, mille arvel hagejale elatist tasuda. Kostja

ei ole sellele vaatamata aga hagejat üleval pidanud. Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise

kostjalt väljamõistmine kostja suhtes seega ebaõiglane ega paneks teda äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda.

16. Hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks alates 1. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni välja

elatis summas 2250 eurot tuleb PKS § 108 ja § 101 lg 1 alusel seega rahuldada.

17. Kohus selgitab, et kohus võib TsMS § 445 lg 1 järgi poole taotlusel otsuses kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja palub määrata kindlaks, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole nr

XXX, SEB Pank AS ning jooksev elatis tuleb kanda hageja XXX kontole hiljemalt iga kuu 10.

kuupäevaks, märkides selgitusse „Elatis X “. Kohus leiab, et elatise tasumise viisi ja aja

kindlaksmääramine on põhjendatud, kuna sel viisil on võimalik vältida täiendavaid vaidlusi

kohustuse täitmise kohta. Elatise tasumise viisi ja aja kindlaksmääramine hageja poolt soovitud viisil

ei kahjusta ka kostja huve, kuivõrd see ei too kostjale kaasa kohustust tasuda elatist PKS § 100 lõikes

4 sätestatust varem. Hageja vastav taotlus tuleb seega rahuldada.

Kostja palub määrata, et kostjal tuleb elatise võlgnevus tasuda võrdsetes osades osamaksena mitte

rohkem kui 50 eurot kuus. Hageja on olnud kompromissina nõus võimaldama kostjal tasuda

tagasiulatuv elatis maksegraafiku alusel. Kostja ei ole aga kompromissi soovinud sõlmida. Kohus

leiab sellest tulenevalt ning kostja ülal kirjeldatud varalist seisu arvestades, et tagasiulatuva elatise

võla tasumise võimaldamine maksimaalselt 50 euroste osamaksetena ei ole antud juhul põhjendatud.

18. Kohus märgib täiendavalt, et käesolev otsus asendab Tartu Maakohtu 15. juuni 2017. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8767 seatud hagi tagamise abinõud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud tõlkekulud kokku 509,70

(347,70 + 36 + 29 + 97) eurot. Tõlkekulud on TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 järgi menetluskulud.

Arvestades tõlgitud dokumentide mahtu ja keerukust, on hageja tõlkekulud kohtu hinnangul

põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista hageja menetluskulu 509,70 eurot.

Tartu Maakohtu 24. mai 2018. a määrusega on kostjale antud riigi õigusabi isiku esindamisena

kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjal ei ole seega kohustust

hüvitada Eesti Vabariigile riigi õigusabi tasu ja kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik