2-19-54/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. juuli 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-54

Hagi ese

OÜ Karukoobas hagi aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus

vastu Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino

Illingu aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus nõukogust

tagasikutsumiseks

Tsiviilasja hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OÜ

KARUKOOBAS

(registrikood

11348019; asukoht Tehnika tn 2, Tartu linn, Tartu

linn, 50104, Tartumaa).

Hageja esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal,

Marika

Kütt;

e-post

anton.sigal@ellex.ee,

marika.kytt@ellex.ee

Kostja

aktsiaselts

NÕO

LIHATÖÖSTUS

(registrikood 10005487; asukoht Voika tn 18, Nõo

alevik, Nõo vald, 61601, Tartumaa).

Kostja esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov,

Peeter Viirsalu; e-post menetlus@tgsbaltic.com

Viimane istung

18. juuni 2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Karukoobas hagi aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus vastu Peeter

Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino Illingu aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus nõukogust

tagasikutsumiseks.

2. Jätta menetluskulud OÜ Karukoobas kanda.

3. Mõista OÜ-lt Karukoobas aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus kasuks välja menetluskulu

6600

eurot.

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/7

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ Karukoobas (hageja) esitas 2. jaanuaril 2019. a Tartu Maakohtule Peeter Kõrva,

Simmo Kruustüki, Väino Illingu ja aktsiaseltsi Nõo Lihatööstus (kostja) vastu hagi,

milles palus kutsuda Peeter Kõrv, Simmo Kruustük ja Väino Illing tagasi aktsiaseltsi

Nõo Lihatööstus nõukogust.

Hagi kohaselt on hageja kostja aktsionär XXX osalusega. Hageja leiab, et kostja

nõukogu ei tegutse sisuliselt ega täida seadusejärgseid ülesandeid. Nõukogu ei teosta

järelevalvet juhatuse liikme suhtes. Kaks nõukogu liiget on juhatuse liikme XXX ning

kaks aktsionärist nõukogu liiget omavad koos juhatuse liikmega kostja üle kontrolli.

Hageja kahtlustab, et see on võimaldanud kostja üle kontrolli omavatel aktsionäridel

pöörata kostja vara enda kasuks. Hageja on üritanud saada kostja juhatuselt infot kostja

juhtimise kohta, kuid kostja juhatus ei ole nõuetekohaselt teabenõuetele vastanud.

Hageja on pöördunud ka teabe saamiseks kohtusse ning Riigikohus leidis, et kostja

juhatus on põhjendamatult keeldunud hagejale teavet andmast. Selle kohtuasja

menetluskulud jäid kostja kanda ning kostja juhatuse liige ei ole kulusid kostjale

hüvitanud. Hageja leiab, et esinevad äriseadustiku (ÄS) § 319 lg-s 5 toodud eeldused

nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Kostja nõukogu on rikkunud kestvalt ja oluliselt

oma kohustusi. Nõukogu aruannetest nähtub, et nõukogu ei tee sisuliselt tööd ning

aruanded ei vasta ÄS § 333 nõuetele. Nõukogu ei ole teinud konkreetseid toiminguid

ÄS §-des 316 ja 317 sätestatud kohustuste täitmiseks. Aastatel 2012-2015 ei esitanud

nõukogu üldse aruandeid. Seda, et nõukogul ei ole sisulist rolli kinnitab ka nõukogu

liikmete tasu väiksus. Konkreetselt ei ole nõukogu teinud järelevalvet seotud isikutega

tehtud tehingute osas, kostja majandusaasta aruannete osas, sh on nõukogu teadnud, et

majandusaasta aruanded ei vasta nõuetele seotud isikutega tehtud tehinguid käsitlevas

osas, nõukogu ei ole teinud juhatusele korraldust audiitori vahetamiseks, nõukogu ei

ole teinud järelevalvet oluliste juhtimisotsuste üle, sh suuremahulised investeeringud

põhivarasse ning laenude võtmine ja tagatiste seadmine, nõukogu on olnud tegevusetu

olukorras, kus kostja majandusnäitajad halvenevad, nõukogu ei ole andnud juhatusele

korraldust anda hagejale teavet.

2. Tartu Maakohus jättis 21. jaanuari 2019. a määrustega hagi Peeter Kõrva, Simmo

Kruustüki ja Väino Illingu vastu menetlusse võtmata ning võttis menetlusse hagi kostja

vastu.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ainuosanik on

kostja konkurent ning hagi on esitatud mõjutamaks kostja aktsiate müügiläbirääkimisi.

Kostja on olnud oma valdkonnas keskmisest edukam ettevõte. Kostja nõukogu tegevus

3/7

on olnud õiguspärane ning nõukogu on täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused.

Kostja leiab, et hagi rahuldamise eelduseks peaks olema tuvastatud konkreetse

nõukogu liikme konkreetne rikkumine. Kostja arvates saab nõukogu järelevalve

kohustuse rikkumist jaatada üksnes juhul, kui on tuvastatud juhatuse kohustuse

rikkumine, mida hageja tõendanud ei ole. Hageja ei ole välja toonud konkreetsete

nõukogu liikmete konkreetseid rikkumisi. Kostja majandusaasta aruanded vastavad

seaduse nõuetele. Majandusaasta aruannetes ei tule kajastada infot reatöötajate kohta,

kuna see info ei ole oluline. Nõukogu on kostja juhatuse tehtud tehinguid

nõuetekohaselt hinnanud. Samuti on hageja saanud enda esitatud teabenõuetele

nõuetekohased vastused. Kostja juhatuse liikmel ei ole kohustust hüvitada kostjale

menetluskulusid.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on esitanud hagi, milles palub kohtul kutsuda tagasi kõik kolm kostja nõukogu

liiget. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad

ÄS § 319 lg 5 järgi mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu

poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja aktsionär, kellele kuulub XXX

kostja aktsiatest. Hageja on seega isik, kellel on õigus esitada ÄS § 319 lg-s 5

sätestatud nõue.

5. Nõukogu liikme tagasikutsumine on ÄS § 319 lg-te 1 ja 4 järgi üldjuhul aktsionäride

üldkoosoleku pädevuses, st see toimub aktsiaseltsi organi otsusega. Seejuures võib

aktsiaselts nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. ÄS § 319 lg 5 sätestab

aktsionäride õiguse nõuda kohtus nõukogu liikme tagasikutsumist. Kohtu hinnangul

saab selle sätte mõtteks olla ÄS § 319 lg-s 4 sätestatud otsuse asendamine olukorras,

kus aktsionäride enamus

keeldub

otsust tegemast,

kuigi

nõukogu liikme

tagasikutsumiseks esineb mõjuv põhjus ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32

kohaselt heas usus käitudes tuleks aktsionäridel vastav otsus vastu võtta.

6. Kohus nõustub hagis viidatud kohtupraktikas väljendatuga, et organi liikme

tagasikutsumiseks mõjuv põhjus saab olla olukord, kus kõiki asjaolusid ja asjaosaliste

huve arvestades ei ole mõistlik, et juhtorgani liige jätkab oma tegevust juhtorgani

liikmena. Kohtu hinnangul saab üldjuhul selline olukord esineda siis kui juhtorgani

liige rikub oluliselt oma kohustusi ning võib eeldada, et see jätkub teda tagasi

kutsumata ka tulevikus. Kohus nõustub kostjaga, et tagasikutsumiseks mõjuv põhjus

tuleb tuvastada iga nõukogu liikme kohta eraldi. Samas ei nõustu kohus kostja

seisukohaga, et nõukogu liikme järelevalve kohustuse rikkumine saab toimuda üksnes

juhul, kui on tuvastatud juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Riigikohtu otsuses

tsiviilasjas 3-2-1-113-16, millele kostja tugineb oli vaidluse all nõukogu liikme vastu

esitatud kahju hüvitamise nõue. Selles valguses tuleb selles lahendis öeldust ka aru

saada. On ilmselge, et olukorras, kus juhatuse liige oma kohustusi ei riku, ei saa

nõukogu liikme poolne järelevalve kohustuse rikkumine äriühingule kahju tekitada.

Samas ei tähenda see seda, et olukorras, kus juhatuse liige oma kohustusi ei riku, ei

oleks nõukogul kohustust järelevalvet teostada ning selle kohustuse rikkumine võib

toimuda ka juhul, kui juhatuse liige tegutseb nõuetekohaselt.

7. Kohus leiab, et kostja nõukogu liikmete tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu

tõendamiskoormis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-s 1 sätestatud

üldise tõendamiskoormise jaotuse reegli kohaselt hagejal, kes soovib tugineda enda

hagis esitatud nõude eeldusena asjaolule, et esineb mõjuv põhjus juhatuse liikme

tagasikutsumiseks. Ainuüksi asjaolu, et mõjuv põhjus seisneb hageja väitel nõukogu

liikmete tegevusetuses ei saa seda seadusest tulenevat tõendamiskoormise jaotust

4/7

ümber pöörata. Ebamõistlik oleks panna äriühingule olulist tõendamiskoormist

lähtudes ainuüksi vähemusaktsionäri esitatud tõendamata kahtlustustest. Tegemist ei

ole olukorraga, kus hagejal oleks tõendite esitamine võimatu. Kostja aktsionärina oli

hagejal võimalik nõuda ÄS § 287 alusel juhatuselt teavet ja ÄS § 330 alusel erikontrolli

läbiviimist. Nimetatud õigusi oli hagejal võimalik ka kohtulikult realiseerida ning

seeläbi tõendeid hankida.

8. Kohus käsitleb järgnevalt hageja esitatud konkreetseid etteheiteid kostja nõukogu

liikmete tegevusele, hinnates kas hageja väidetud rikkumised on tõendatud ning kas sel

juhul on tegemist mõjuva põhjusega nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.

9. Esiteks käsitleb kohus hageja etteheiteid nõukogu liikmetele seoses kostja juhatuse

liikmega seotud isikutega tehtud tehingute üle järelevalvega. Kohus leiab, et hageja ei

ole tõendanud asjaolu, et kostja nõukogu liikmed oleksid rikkunud järelevalve

kohustust juhatuse liikmega seotud isikutega tehtud tehingute üle. Hageja on küll

tõendanud

kostja

19. novembril

2013

tsiviilasjas

nr

XXX

esitatud

menetlusdokumendiga, et kostjal on (olnud) töölepingud kostja juhatuse liikme XXX,

XXX, XXX ja XXX. Samas ei ole hageja tõendanud, et nõukogu liikmed oleksid oma

järelevalve kohustust seotud isikutega lepingute sõlmimisel rikkunud. Hageja ei ole

esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et nõukogu ei ole töölepinguid kontrollinud.

Samuti ei ole hageja toonud välja ega tõendanud, et need töölepingud on sõlmitud

kuidagi ebatavalistel või kostjale kahjulikel tingimustel, mis võiks viidata nõukogu

järelevalve kohustuse rikkumisele.

10. Teisena käsitleb kohus hageja etteheiteid kostja nõukogu liikmetele seoses kostja

majandusaasta aruande ülevaatamisega. ÄS § 333 kohaselt peab nõukogu

majandusaasta aruande läbi vaatama ja teatama üldkoosolekule, kas ta kiidab selle

heaks. Hageja etteheite sisuks on sisuliselt väide, et kostja nõukogu on heaks kiitnud

majandusaasta aruanded, mis ei vasta nõuetele, kuivõrd neis ei ole käsitletud kõiki

seotud isikutega tehtud tehinguid. Nagu eelmises punktis tuvastatud oli kostjal

vähemalt XX.XX.XXXX seisuga töölepingud kostja juhatuse liikme XXX, XXX,

XXX ja XXX. Kohtule esitatud kostja majandusaasta aruannetes nende tehingute sisu

ei kajastu. Seega tuleb hinnata seda, kas info kostja juhatuse liikme lähedastega

sõlmitud töölepingute kohta oleks pidanud kostja majandusaasta aruandes sisalduma.

Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määrusega nr 105 „Raamatupidamise

Toimkonna juhendite kehtestamine“ kehtestatud raamatupidamise toimkonna juhend

(RTJ) 15 p 19 alap c kohaselt on tehingud juhatuse liikme lähedaste XXX tehingud

seotud isikutega, mis tuleks põhimõtteliselt majandusaasta aruandes kajastada. Samas

on kostja tuginenud sellele, et kostja juhatuse liikme XXX töölepinguid ei tulnud

kajastada, kuna see info ei olnud oluline. RTJ 1 p-de 41-46 kohaselt tuleb

majandusaasta aruandes kajastada üksnes oluline info. RTJ 1 p 41 kohaselt on oluline

selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande

kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. RTJ 1 p 43 kohaselt tuleb

olulisuse hindamisel võtta arvesse nii summa suurust, kui informatsiooni olemust. RTJ

1 kui majandusaasta aruande koostamise üldpõhimõtteid sätestav juhend kohaldub ka

RTJ 15 suhtes. Seega tuleks selle hindamiseks, kas seotud isikutega sõlmitud

töölepingute sisu peab majandusaasta aruandes kajastama, hinnata, kas need on

olulised. See eeldab mh tehingute sisu tuvastamist. Kohtu hinnangul on eeltoodust

tulenevalt võimalik, et majandusaasta aruandes ei pea kajastama kõiki seotud isikutega

sõlmitud töölepinguid, nt juhul, kui need on sõlmitud kostja jaoks vajaliku töö

tegemiseks tavapärastel turutingimustel. Praegusel juhul on hageja tõendanud küll

5/7

seotud isikutega töölepingute olemasolu, kuid nende tingimuste osas on tõendatud

üksnes kostja juhatuse liikme XXX ja ühe nõukogu liikme Simmo Kruustükiga

sõlmitud lepingu osalised tingimused: töötasu ja ametikoht (hagi lisa 16, I kd, tl 147).

Samas ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et toodud tingimused oleksid kuidagi

ebatavalised või, et kostjal puuduks vajadus turundusjuhi ametikoha järgi. Teiste kostja

juhatuse lähedaste isikute osas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ühtegi

töölepingu tingimust. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et

tegemist oleks informatsiooniga, mis on RTJ 1 p-de 41-46 järgi oluline ning, mis

pidanuks kindlalt olema kirjas majandusaasta aruandes. Seega ei saa nõukogu

liikmetele ette heita selle info puudumist majandusaasta aruandes.

11. Järgmisena käsitleb kohus hageja etteheiteid kostja nõukogule seoses majandusaasta

aruande kohta kirjaliku aruande esitamata jätmise ning puudustega. ÄS § 333 lg-st 1

tuleneb, et nõukogu koostab majandusaasta aruande kohta kirjaliku aruande, mis

esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks

juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ning kuidas nõukogu on aktsiaseltsi

tegevust korraldanud ja juhtinud. Hageja väitel ei ole aastatel 2012-2015 nõukogu

aruannet üldse esitanud ning hilisematel aastatel on aruanne olnud üksnes formaalne.

Kostja aktsionäride üldkoosoleku protokollidest 2012. ja 2013. a kohta ei nähtu

tõepoolest, et nõukogu oleks esitanud üldkoosolekule aruande. 2014. a üldkoosoleku

protokollist nähtub, et nõukogu aruanne esitati suuliselt üldkoosolekul ettekandes.

Kohtule esitatud 2015-2017. a üldkoosolekute protokollidest nähtub, et protokolli

tõestanud notarile on nõukogu aruanne esitatud. Seega oli nõukogu aruanne neil

aastatel olemas. Kirjaliku aruande esitamata jätmist a-tel 2012-2014 saab iseenesest

pidada ÄS § 333 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumiseks. Samas ei saa seda kohtu

hinnangul pidada mõjuvaks põhjuseks nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, arvestades

asjaolu, et järgnevatel aastatel on nõukogu kirjalikud aruanded üldkoosolekule esitatud,

mistõttu ei ole põhjust arvata, et nõukogu seda kohustust edaspidi rikuks.

Seda, kui detailne peaks nõukogu aruannete sisu olema seadus ette ei näe. Kohtu

hinnangul võiks nõukogu aruanne sisaldada teavet nõukogu olulisemate tegevuste osas.

Samas ei näe kohus põhjust, et olukorras, kus nõukogu nõustub juhatuse tegevusega

ning info olulisemate tehingute osas kajastub ka juhatuse ettekandes, võiks aruanne olla

sõnastatud selliselt nagu kohtule esitatud kostja nõukogu aruanded on sõnastatud.

12. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka oma väidet selle kohta, et nõukogu liikmed

ei ole hinnanud juhatuse tehtud investeeringuid ning igapäevasest majandustegevusest

väljuvaid tehinguid. Hageja on iseenesest kostja majandusaasta aruannetega tõendanud,

et investeeringuid on tehtud. Samas ei saa ainuüksi asjaolust, et nõukogu 2016. a

aruandes ei ole neid asjaolusid kajastatud, et nõukogu ei oleks tehingute üle

järelevalvet teostanud. Näiteks on 2017. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt nõukogu

liige Väino Illing investeeringute osas sõna võtnud, mis viitab sellele, et ta oli nendega

kursis. Samuti ei ole hageja toonud välja ega tõendanud, et investeeringud ja tehingud

on tehtud kuidagi ebatavalistel või kostjale kahjulikel tingimustel, mis võiks viidata

nõukogu järelevalve kohustuse rikkumisele.

13. Kohus leiab, et hageja etteheited nõukogu liikmetele seoses audiitori välja vahetamata

jätmisega ei ole asjakohased. ÄS § 298 lg 1 p 5 kohaselt on audiitori valimine

üldkoosoleku pädevuses, mistõttu sellega seonduvat ei saa nõukogu liikmetele ette

heita. ÄS § 3291 lg 1 kohaselt on nõukogul küll õigus kohtult taotleda üldkoosoleku

nimetatud audiitori asendamist, kui on kahtlusi üldkoosoleku nimetatud isiku

sõltumatuses. Samas on samasugune õigus ka juhatusel ning aktsionäril, kelle

6/7

aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, st ka hagejal. Seega jääb kohtule

arusaamatuks, miks heidab hageja ette kostja nõukogu liikmetele tegevusetust, kui ta

ise ei ole samuti midagi teinud audiitori asendamiseks. Täiendavalt on kohus eelnevalt

leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja majandusaasta aruanded ei vasta

nõuetele, mistõttu nende heakskiitmist ei saa audiitorile ette heita.

14. Kohus leiab samuti, et nõukogu ülesannete hulka ei kuulu aktsionäridele teabe

andmine. ÄS § 287 kohaselt otsustab aktsionärile teabe andmise üldjuhul juhatus või

erandina üldkoosolek. Vajadusel on võimalik aktsionäril pöörduda teabe saamiseks

kohtusse.

15. Järgmisena käsitleb kohus hageja etteheidet nõukogu liikmetele, et nõukogu ei ole

nõudnud kostja juhatuse liikmelt tsiviilasjas nr XXX kantud menetluskulude

hüvitamist. Selles tsiviilasjas oli hageja esitanud kostja vastu aktsionärina teabenõude.

15. jaanuaril 2014 tehtud Tartu ringkonnakohtu menetlust lõpetava määrusega mõisteti

hageja menetluskulud 2675 eurot kostjalt välja. Hageja leiab sisuliselt, et kostja

juhatuse liige tekitas teabe andmise kohustuse rikkumisega kostjale kahju, mis seisnes

kantud menetluskuludes ning kostja nõukogu pidanuks juhatuse liikmelt selle kahju

hüvitamist nõudma. Iseenesest on juhatuse liikmelt aktsiaseltsile kahju hüvitamise

nõudmine ÄS § 317 lg 8 järgi nõukogu pädevuses. Selleks, et hinnata, kas nõukogul oli

kohustus juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue esitada, tuleks hinnata, kas

kostjal tegelikult on juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue. ÄS § 315 lg 2

kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Kohtu hinnangul on kostja juhatuse liige, arvestades Riigikohtu 17.

septembri 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, p-des 14 jj toodut rikkunud

vähemalt osaliselt ÄS § 287 lg-st 1 tulenevat kohustust aktsionärile teavet anda.

Arvestades juhatuse liikme esitatud vastuseid (eelkõige eelviidatud riigikohtu määruse

p-s 14 tooduid), ei saa juhatuse liiget pidada seejuures tegutsenuks korraliku ettevõtja

hoolsusega. Sellest tulenenud kohtuvaidluse kulusid saab pidada kostja kahjuks, mille

eest vähemalt osaliselt juhatuse liige vastutab. Kohtu hinnangul pidanuks seega

nõukogu otsustama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise. Samas ei pea kohus

selle tegemata jätmist mõjuvaks põhjuseks nõukogu liikmete tagasikutsumiseks,

arvestades asjaolu, et väidetav kahju 2675 eurot, moodustab kostja majandusaasta

aruannetest nähtuvalt üksnes ca 0,01% kostja 2014. a müügitulust ja ca 0,2% kasumist.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et esineks mõjuv põhjus

kostja nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

17. Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

Kostja esitatud menetluskulu nimekirjade kohaselt on kostja menetluskuluks

esindajakulu 11 088 eurot. Esindaja ajakulu on 65,9 tundi keskmise tunnihinnaga

168,25 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulud tervikuna põhjendatud ning

vajalikud. Kohus märgib esmalt, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele

lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või

esindaja vahetamise vajadusest. Kohtu hinnangul ei ole praegune asi niivõrd keeruline,

et kostjal oleks olnud vajadus mitme esindaja järgi. Seega ei ole teiste esindajate kulud

7/7

hüvitatavad. Kohus arvestab üksnes Peeter Viirsalu kuludega. Need on 51,6 tundi

tunnihinnaga 165 eurot. Kohtu hinnangul ei ole aga ka see ajakulu tervikuna

põhjendatud. Kostja esindaja on asjas kohtule esitanud seisukoha hagi menetlusse

võtmisele ja hagi tagamise taotlusele, vastuse hagile, kohtuvaidluse teesid ning

esindanud kostjat toimunud kohtuistungil, mis kestis natuke üle tunni aja. Iseenesest on

esitatud hagi mahukas ja rohkete lisadega, mistõttu vajas see ilmselt pikemat aega

tutvumiseks. Samas ei ole kostja ise sisuliselt mingeid tõendeid esitanud ning on

esitanud menetluses üksnes kolm menetlusdokumenti. Kohus loeb sellest tulenevalt

põhjendatud ja hüvitatavaks ajakuluks 40 tundi. Kuigi kostja esindaja tunnihind ületab

mõnevõrra keskmist advokaadi tunnihinda, ei ole see erinevus sedavõrd suur, et pidada

seda põhjendamatuks. Kohus mõistab seega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu

6600 eurot.

18. Kohus märgib, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 900 eurot. Hagilt hinnaga

10 500 eurot, tuleb tasuda riigilõivu seaduse lisa 1 järgi riigilõivu 600 eurot. Seega on

hageja tasunud riigilõivu 300 eurot rohkem.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik