2-17-6306/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-6306

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-6306

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.07.2019

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

TESTIRES OÜ hagi Ü T vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

10 644,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TESTIRES OÜ (registrikood 11283805), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Olli

Kostja: Ü T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, TESTIRES OÜ (registrikood 11283805) hagi kostja, Ü T

(isikukood xxx) vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5339,56 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 4660,44 eurot, kokku 10 000 eurot.

3. Jätta maakohtu menetluskulud hageja hagis kostja vastu 94% ulatuses kostja kanda

ja 6% ulatuses hageja kanda.

4. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena

maakohtus kindlaks 1770 eurot.

5. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 0 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja maakohtu

menetluskulude eest hüvitis 1663,80 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud maakohtu menetluskulude

hüvitise summa (1663,80 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

Tsiviilasi nr 2-17-6306

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 20.04.2017 Harju Maakohtule hagi solidaarselt Ü T ja Xxx OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas 22.04.2019 määrusega menetluse hageja hagis

Xxx OÜ vastu, kuivõrd Xxx OÜ kustutati äriregistrist 16.05.2017. Menetlus jätkus hageja hagis

Ü T (edaspidi kostja) vastu.

2. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 5357,56 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 3331,69 euro, põhivõlalt edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni kohtotsuse

tegemiseni ning põhivõlalt edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni

arvestusega 0,1% päevas. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja tõi esile järgmised peamised asjaolud:

 Hageja sõlmis 01.01.2014 xxx asuvas hoones paiknevate ruumide pindalaga 92 m2

suhtes üürilepingu Xxx OÜ-ga.

 Üürilepinguga lepiti muuhulgas kokku kuuüür 322 eurot (üürilepingu p 2.2) ja

kõrvalkulud vastavalt tegelikule tarbimisele arvestite näitude järgi ning üüritud ruumide

ruutmeetritele proportsionaalselt kogu hoone pindalaga (p 2.3). Arve kohustus üürnik

tasuma viie päeva jooksul arve saamisest (p 2.5).

 Samal päeval, 01.01.2014, sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, mille kohaselt

vastutab kostja solidaarselt (käenduslepingu p 1.4) hageja ja Xxx OÜ vahel 01.01.2014

sõlmitud üürilepingust tulenevate Xxx OÜ kohustuste täitmise eest (lepingu p 1.1).

Käenduslepingu p-s 1.5 lepiti käendaja vastutuse piirmäärana kokku 10 000 eurot.

 07.09.2015 teatas Xxx OÜ hagejale, et soovib üürilepingu lõpetada ja ruumid üle anda,

kuna äriühingul olid majanduslikud raskused. Üürilepingu p-st 6.2 tulenev üürilepingu

ülesütlemise tähtaeg hakkas kulgema 07.09.2015 ning üürileping lõppes 07.03.2016.

Xxx OÜ-l oli tekkinud võlgnevus juba 2015.a aprilli arve tasumisega.

 Hagiavalduse esitamise seisuga on Xxx OÜ-l tasumata arveid summas 5357,56 eurot ja

viivis 20.04.2017 seisuga 3331,69 eurot.

Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja:

 Viivise suurus tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest.

 Kostja pole viivise vähendamise asjaolusid esile toonud. Viivis tuleks täies ulatuses

välja mõista, kuna vaatamata hagi omaksvõtule pole kostja võlgnevust tasuma hakanud.

3. Kostja tunnistab käendajana osaliselt hagi, omades vastuväiteid lisandunud viivisele ja

pärast 07.09.2015 ruumide vabastamist osutatud kommunaalteenuste arvetele. Kostja peamised

vastuväited olid järgmised:

 Hageja on käitunud pahatahtlikult viivitades alates 07.03.2016 üürilepingu lõppemisest

hagi esitamisega.

 Kuivõrd Xxx OÜ väljendas 07.09.2015 selgelt, et ta ei suuda üürilepingust tulenevaid

kohustusi täita ja soovib lepingu lõpetada ning üürimaksed olid Xxx OÜ poolt tasumata

ka pärast 07.03.2016 möödumist, pidi hagejale olema arusaadav, et tegemist ei ole

Tsiviilasi nr 2-17-6306

ajutise makseraskusega. Hageja ei ole kordagi antud vahemikul pöördunud kostja poole

võlgnevuse tasumise osas selgituste saamiseks.

 Viivisearvestus tuleb ümber arvestada, võttes aluseks 07.03.2016 kuupäeva, kui

üürileping lõppes. Pärast nimetatud kuupäeva arvestatud viivis ei ole põhjendatud ning

on kostja käenduse osas pahatahtlikult kogutud.

 Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole kommunaalteenuste (küte, vesi,

kanalisatsioon ja elekter) arvete tasumise nõudmine pärast ruumide üleandmist, kuna

Xxx OÜ ei ole kohustatud tasuma teenuste ja tarbimiste eest, mida talle ei ole ostutatud

või mida ta ei ole tarbinud. Samuti ei ole põhjendatud viivise arvestamine nimetatud

arvete osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb osaliselt

rahuldada.

5. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude käenduslepingu alusel.

Käenduslepingust tuleneva nõude puhul peab hageja väitma ja vaidluse korral tõendama esmalt

asjaolud, mis seonduvad nõudega põhivõlgniku vastu. Hageja on hagis tuginenud nii äripinna

üüritasu nõudele kui ka kõrvalkulude nõudele põhivõlgniku vastu. Täiendavalt on hageja

tuginenud viivisenõudele.

6. Kohus selgitab esmalt üldiselt, et hageja valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule

siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja

§ 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste

asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Olenemata õiguslikust

kvalifikatsioonist, menetletakse TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel

(TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

7. Poolel on õigus hagi õigeks võtta (TsMS § 206 lg 1). Kui kostja võtab hagi õigeks,

rahuldab kohus selles osas hagi (TsMS § 440). Kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude

5147,48 euro (tasumata arvete summa 5357,56 eurot, millest on maha arvestatud pärast

ruumide vabastamist esitatud kommunaalteenuse arved nr 2015138 ja 2015158 summas

210,08 eurot) osas (tl 71). Kohus märkis pooltele edastatud selgituskirjas (tl 121), et kohus sai

kostja vastusest selliselt aru ning kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja märkis üksnes,

et on juba ette nõus kohtu otsusega (tl 132). Seega saab lugeda, et eeltoodud osas on kostja hagi

õigeks võtnud ning selles osas tuleb hagi rahuldada.

Kohus märkis summana 5147,48 eurot, kuid hageja on hagiavalduses tasumata arvete summade

kokkuliitmisel teinud arvutusvea ning õige summa peaks olema 18 eurot väiksem (tasumata

summade tulbas on hageja märkinud kogusummana 5357,56 eurot, kuid summade

kokkuliitmisel, sh arvestades, et arvest nr 2015021 on tasumata 158,48 eurot ehk tasutud

200 eurot, on tegelik summa 5339,56). Seetõttu mõistab kohus hageja soovitust kostjalt välja

18 eurot vähem.

8. Hageja nõue kõrvalkulude nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel

koostoimes üürilepingu p-ga 2.3, mille kohaselt kohustus üürnik tasuma kõrvalkulude eest

vastavalt tegelikule tarbimisele arvestite näitude järgi ning üüritud ruumide ruutmeetritele

Tsiviilasi nr 2-17-6306

proportsionaalselt kogu hoone pindalaga. Seaduse kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele

kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku

lepitud (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõude eeldused järgmised: 1) kehtiv

leping poolte vahel; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5)

vabandatavuse puudumine.

8.1.

Nõude esimese eelduse osas on hageja esitanud järgmised asjaolud: hageja ja Xxx OÜ

sõlmisid 01.01.2014. a üürilepingu xxx asuvas hoones paiknevate ruumide (92 m2) üürimiseks.

Kostja ei vaielnud nimetatud asjaolule ka vastu.

Pooled ei vaielnud, et 07.09.2015 teatas Xxx OÜ hagejale soovist lõpetada üürileping

majanduslike raskuste tõttu. Hagiavalduses tõi hageja välja, et üürilepingu p-st 6.2 tulenev

kuuekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkas kulgema 07.09.2015, millest tulenevalt üürileping

lõppes 07.03.2016. Kostja ei esitanud vastavate asjaolude osas vastuväiteid, vaid on oma

vastuses kinnitanud, et üürileping lõppes 07.03.2016.

Seega saab kohus tuvastada, et hageja ja Xxx OÜ üürileping sõlmiti 01.01.2014 ja lõppes

07.03.2016. a üürniku 17.09.2015. a ülesütlemisavalduse alusel kuue kuu möödudes. Sellest

tuleneb, et perioodi eest, mille eest hageja nõuab arvete tasumist (2015. a mai – 2016. a jaanuar)

oli tegemist kehtiva lepinguga.

8.2.

Nõude teise eelduse osas on hageja väitnud, et hageja ja Xxx OÜ vahel oli Xxx OÜ-le

kasutamiseks üle antud 92 m2 ruumide eest kokkulepe kõrvalkulude tasumiseks.

Kostja vaidles vastu pärast ruumide vabastamist (07.09.2015. a) kuupäeva osutatud

kommunaalteenuste arvetele, leides et kuivõrd ta ei tarbinud kommunaalteenuseid, ei pea ta ka

arveid tasuma. Kohus selgitas kostjale, et VÕS § 292 lg 1 ei eelda, et üürnik oleks üüripinda

reaalselt sellel ajal ka kasutanud. Kohus märkis, et muid vastuväiteid ei ole kohtu hinnangul

kostja esitanud, mh kõrvalkulude suurusele. Kostja täiendavaid vastuväiteid ega selgitusi ei

esitanud.

Täiendavalt märgib kohus, et kõrvalkulude eest tasutakse järgmisel kuul, kui kommunaale

arvestatakse vastavalt tarbimisele nagu käesoleval juhul kokku lepiti (sellele viitab ka lepingu

p 2.4, mille kohaselt on üürileandjal õigus esitada arveid mistahes üürileandjale makstavate

kõrvalkulude eest nende arvestamisele järgneval kuul või hiljem, kui selline kohustus tekib

pärast seda perioodi). Vaidlusalused arved on koostatud septembris (30.09.2015) ja oktoobris

(31.10.2015), mis tähendab, et need on esitatud eelneva kuu eest ehk arve nr 2015138 vastavalt

augustikuu ja 2015158 vastavalt septembrikuu eest. Vaidlust pole, et nii augustis kui ka

septembris kasutas üürnik veel ruume. Eeltoodust järeldub, et arved nr 2015138 ja 2015158

esitati perioodi eest (augustikuu ja septembrikuu eset), millal üürnik ei olnud veel ruume

vabastanud ning seega on alusetu väide, et üürnik nimetatud arvetel märgitud

kommunaalteenuseid ei tarbinud.

Seega saab kohus tuvastada, et põhivõlgnikul oli kohustus tasuda kõrvalkulusid vastavalt

esitatud arvetele. Isegi kui leping öeldakse üles (mh majanduslike raskuste tõttu), tuleb lepingu

lõppemiseni tekkinud lepingust tulenevad kohustused täita.

8.3.

Nõude kolmanda eelduse osas tõi hageja välja, et üürilepingu p-s 2.5 oli kokku lepitud,

et tasumised toimuvad 5 päeva jooksul nõuetekohaselt väljastatud arve saamisest. Kostja ei

vaielnud sellise kokkuleppe olemasolule vastu, mistõttu saab kohus lugeda, et see on omaks

võetud. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega oli hagejal õigus nõuda kõrvalkulude

tasu maksmise kohustuse täitmist pärast maksetähtpäeva möödumist ning nõude kolmas eeldus

Tsiviilasi nr 2-17-6306

on täidetud. Kõik hagis väljatoodud arvete, sh arvete nr 2015138 ja 2015158, maksetähtajad

olid hagi esitamise ajaks möödunud.

8.4.

Nõude neljanda eelduse osas tõi hageja välja, et Xxx OÜ-le esitatud arved on tasumata.

Hagiavaldusele vastuseks esitatud menetlusdokumentides ei toonud kostja kohtu ette

asjaolusid, millest saaks järeldada, et arved võisid olla tasutud. Eeltoodust tulenevalt saab kohus

tuvastada, et hagiavalduse aluseks olevad arved on tasumata ehk Xxx OÜ rikkus enda kohustusi

kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmisel.

8.5.

Kuna kohustuse rikkumine ei ole eeldatavasti vabandatav (VÕS § 103 lg 1 teine lause),

oleks kostja pidanud kohtu ette tooma vääramatu jõu asjaolud, mille kohaselt saaks leida, et

kohustuse rikkumine oli vabandatav. Halb majanduslik seisund ei ole vabandatavuse alus. Muid

asjaolusid, mida kohus saaks käsitleda vabandatavusena, kohtu ette ei toodud, mistõttu ei saa

leida, et Xxx OÜ poolt enda kohustuste rikkumine oli vabandatav.

8.6.

Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja nõue summas 210,08 eurot (s.o arvete

nr 2015138 ja 2015158 osas, mis hõlmasid kommunaalteenuseid perioodil 2015. a august –

september).

9. Samuti on hageja esitanud ka põhinõudelt tasumisele kuuluva viivisenõude, mis võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 koosmõjus poolte kokkuleppega viivisemäära osas.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1). Selle eeldused on: 1) rahaline kohustus; 2) sissenõutavus; 3) kohustust ei ole

täidetud.

9.1.

Kostja on esitanud vastuväite viivise arvestuse osas, leides, et pärast 07.03.2016

üürileping lõppemist ei ole viivise arvestamine põhjendatud ning viivist on kostja käenduse

osas pahatahtlikult kogutud. Kohus selgitas 11.04.2019 kirjas, et VÕS § 162 lg 1 kohaselt

kaalub kohus kostja taotluse lahendamisel, milline on mõistlik viivise määr, ja arvestab

kohustuse täitmise ulatust, poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit. Nimetatud

asjaolud ja tõendid peab kohtu ette tooma kostja.

Kostja oma vastuväite asjaolusid ei täpsustanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus jõuda

järeldusele, et viivise väljamõistmine on põhjendamatu ning kostja suhtes pahatahtlik. Hageja

ja Xxx OÜ vahel sõlmitud üürilepingu p 5.3 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,1% päeva

tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest kuni tasumiseni. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus jõuda järeldusele, et käesoleval juhul pole põhjendatud

viivise väljamõistmine vastavalt poolte kokkuleppele.

Üksnes asjaolu, et hageja ei pöördunud kohtu poole koheselt, ei ole alus leida, et viivis ei kuulu

väljamõistmisele. Nii põhivõlgnikul kui ka kostjal oleks olnud võimalik võlgnevus tasuda ning

viivise arvestamine sellest tulenevalt peatada. Viivise eesmärk on võla tasumisest tekkinud

eeldusliku kahju kompenseerimine ilma et võlausaldaja peaks kahju tekkimist tõendama.

Võlgniku makseraskused ei ole samuti asjaolu, mille alusel saaks leida, et viivist tuleks

vähendada. Samuti ei anna selleks alust asjaolu, et hageja ei pöördunud kostja poole selgituste

saamiseks. Üürilepingu lõppemisega ei lõpe viivisearvestus, sest viivisenõue ei ole sõltuv

lepingu kehtivusest.

9.2.

Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid viivisevõlgnevuse arvutuskäigule. Hageja on

esitanud viivisekalkulaatori väljavõtted (tl 36 – 55), mida kohus järgnevalt kontrollib.

9.3.

Kohus märgib, et hageja on ebaõigesti arvestanud viivisearvestuse alguskuupäevana

arvel märgitud maksetähtpäeva. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui

Tsiviilasi nr 2-17-6306

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7 esimene ja teine lause). Seega saab viivist nõuda

alates

maksetähtpäevale

järgnevast

päevast.

Kohus

esitab

järgnevalt

parandatud

viivisearvestuse kujunemise käigu.

9.3.1. Arve nr 2015021 maksetähtpäev oli 12.02.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

13.02.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 798 päeva eest kogunes seega

viivist 126,47 eurot (s.o 158,48 eurot × 0,1% * 798 päeva).

9.3.2. Arve nr 2015035 maksetähtpäev oli 10.03.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

11.03.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 772 päeva eest kogunes seega

viivist 264,90 eurot (s.o 343,13 eurot × 0,1% * 772 päeva).

9.3.3. Arve nr 2015046 maksetähtpäev oli 12.04.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

13.04.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 739 päeva eest kogunes seega

viivist 285,55 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 739 päeva).

9.3.4. Arve nr 2015057 maksetähtpäev oli 14.05.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

15.05.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 707 päeva eest kogunes seega

viivist 273,18 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 707 päeva).

9.3.5. Arve nr 2015065 maksetähtpäev oli 16.05.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

17.05.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 705 päeva eest kogunes seega

viivist 150,21 eurot (s.o 213,07 eurot × 0,1% * 705 päeva).

9.3.6. Arve nr 2015071 maksetähtpäev oli 09.06.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

10.06.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 681 päeva eest kogunes seega

viivist 263,14 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 681 päeva).

9.3.7. Arve nr 2015077 maksetähtpäev oli 15.06.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

16.06.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 675 päeva eest kogunes seega

viivist 58,67 eurot (s.o 86,88 eurot × 0,1% * 675 päeva).

9.3.8. Arve nr 2015086 maksetähtpäev oli 06.07.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

07.07.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 654 päeva eest kogunes seega

viivist 252,71 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 654 päeva).

9.3.9. Arve nr 2015095 maksetähtpäev oli 14.07.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

15.07.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 646 päeva eest kogunes seega

viivist 118,39 eurot (s.o 183,26 eurot × 0,1% * 646 päeva).

9.3.10. Arve nr 2015109 maksetähtpäev oli 05.08.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

06.08.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 624 päeva eest kogunes seega

viivist 82,42 eurot (s.o 132,08 eurot × 0,1% * 624 päeva).

9.3.11. Arve nr 2015103 maksetähtpäev oli 10.08.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

11.08.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 619 päeva eest kogunes seega

viivist 239,18 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 619 päeva).

9.3.12. Arve nr 2015118 maksetähtpäev oli 15.09.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

16.09.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 583 päeva eest kogunes seega

viivist 86,62 eurot (s.o 148,58 eurot × 0,1% * 583 päeva).

9.3.13. Arve nr 2015123 maksetähtpäev oli 15.09.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

16.09.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 583 päeva eest kogunes seega

viivist 225,27 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 583 päeva).

Tsiviilasi nr 2-17-6306

9.3.14. Arve nr 2015138 maksetähtpäev oli 05.10.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

06.10.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 563 päeva eest kogunes seega

viivist 26,66 eurot (s.o 47,36 eurot × 0,1% * 563 päeva).

9.3.15. Arve nr 2015132 maksetähtpäev oli 14.10.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

15.10.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 554 päeva eest kogunes seega

viivist 214,07 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 554 päeva).

9.3.16. Arve nr 2015151 maksetähtpäev oli 10.11.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

11.11.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 527 päeva eest kogunes seega

viivist 203,63 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 527 päeva).

9.3.17. Arve nr 2015158 maksetähtpäev oli 21.11.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

22.11.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 516 päeva eest kogunes seega

viivist 83,96 eurot (s.o 162,72 eurot × 0,1% * 516 päeva).

9.3.18. Arve nr 2015165 maksetähtpäev oli 10.12.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

11.12.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 497 päeva eest kogunes seega

viivist 192,04 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 497 päeva).

9.3.19. Arve nr 2015184 maksetähtpäev oli 12.01.2016, mistõttu hakkas viivis jooksma alates

13.01.2016. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.a) ehk 464 päeva eest kogunes seega

viivist 179,29 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 464 päeva).

9.3.20. Eeltoodust tulenevalt on kostja viivisevõlgnevus hageja ees kuni hagiavalduse

esitamiseni, 20.04.2017 (k.a) kokku 3326,36 eurot.

9.4.

Hageja palus mõista välja viivise ka edasiulatuvalt alates hagi esitamisest. Viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (VÕS § 367). Hagi esitamise seisuga oli põhivõlgnevus summas

5339,56 eurot sissenõutav. Seega koguneks viivis perioodil 21.04.2017 – 19.07.2019 (k.a) ehk

820 päeva eest kokku 4378,44 eurot (s.o 5339,56 eurot × 0,1% * 820 päeva).

10. Kostja kui käendaja võiks eelnimetatud üüritasu ja kommunaalkulude tasu nõude eest

vastutada VÕS § 108 lg 1 koostoimes käenduslepingu p-ga 1.1. Käenduslepinguga kohustub

käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Seega on hageja nõude eeldused ka järgmised: 1) hageja ja

kostja vahel on kehtiv käendusleping; 2) hageja on võlausaldaja; 3) kostja on käendaja; 4)

käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks.

Hageja on tuginenud sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping, mille kohaselt

käendas kostja isiklikult üürilepingu täitmist summas 10 000 eurot. Kostja on omaks võtnud, et

kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu, mille kohaselt ta käendajana kohustus hageja kui Xxx

OÜ võlausaldaja ees käendama Xxx OÜ kohustusi üürilepingust tulenevalt, seega puudub

vajadus seda tõendada ning kohus saab selle tuvastada. Kuivõrd eespool on tuvastatud, et

käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist

kostjalt 10 000 euro ulatuses.

Seega saab kohus mõista välja kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamisest alates

edasiulatuvalt kogunenud viivise üksnes summa 1334,08 euro (10 000 eurot – 5339,56 eurot –

3326,36 eurot) ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-17-6306

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli õigus nõuda Xxx OÜ-lt ja sellest

tulenevalt ka kostjalt üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist summas 5339,56 eurot, sh

kõrvalkulud. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist 4660,44 eurot (3326,36 eurot +

1334,08 eurot). Kokku on põhivõlgniku võlgnevusest põhjendatud kostjalt välja mõista

10 000 eurot.

12. Kostja majanduslikud raskused ei ole alus, et mõista võlgnevus välja maksegraafikuga.

Hagejal on õigus saada täitedokument kogu summa ulatuses tervikuna. Kokkuleppel on

võimalik maksegraafikus kokku leppida ka pärast otsuse tegemist.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul on põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja poolt esitatud hagihind oli 10 644,92 eurot (põhinõue 5357,56 eurot + sissenõutavaks

muutnud viivised 3331,69 eurot + ühe aasta eest edasiulatuv viivis 1955,67 eurot), kohus

rahuldas hagi 10 000 euro ulatuses ehk 94% ulatuses. Seega tuleb 94% menetluskuludest jätta

kostja kanda ja 6% menetluskuludest hageja enda kanda.

14. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning ka toimikust ei nähtu, et kostja oleks

kandnud menetluskulusid. Seega tuleb kostja menetluskulude suurusena kindlaks määrata

0 eurot.

15. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitisena 1965 eurot, sh 1365 eurot

lepingulise esindaja kuludena ja 600 eurot riigilõivuna, millele lisandub viivis:

Tegevus

Ajakulu

(tund)

Tunnihind

(eurot tunnis)

Tasu

(eurot)

Nõupidamine kliendiga, kaasuse analüüs ja hagi

koostamine

5,8

Kostja vastusega tutvumine

0,3

Kirjavahetused ja suhtlemine kohtuga

1,5

20.11.2018 kohtumäärusega tutvumine

0,2

22.03.2019 kohtukirjaga tutvumine

0,1

11.04.2019 kohtukirjaga tutvumine

0,1

22.04.2019

seisukoht

kohtule

ja

nõupidamine

kliendiga

2,5

Kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud hageja

menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

Tsiviilasi nr 2-17-6306

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud advokaat. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas ja ülaltoodud tabelis viidatud

toimingud (kokku 10,5 t) vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud

toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Hagi on põhjalik, sisustatud asjakohaste asjaoludega

ja arvutustega ning sellele on lisatud vajalikud tõendid. Arvestades eeltoodu mahtu ja sisu, ei

ole 5,8 tundi, mis vastab 75% tööpäevast, ülemäärane, arvestades ka et hagi koostamiseks,

tõendite kogumiseks ja arvutuste tegemiseks on vajalik nõu pidada ka kliendiga. Kostja

vastusega tutvumine 0,3 tunni ulatuses ei ole ülemäärane, arvestades et ka see vajab õiguslikku

analüüsi. Kohus leiab, et 22.04.2018. a kirja koostamine ja kliendiga nõu pidamine üle 1 tunni

ei ole põhjendatud, arvestades dokumendi väikest mahtu ning sisu ja et osaliselt puudutas see

Xxx OÜ kustutamisega seonduvat, kelle hagiga seonduvad menetluskulud jäid hageja kanda.

Seega tuleb põhjendatud ajakulu vähendada 1,5 tunni võrra. Kohtu hinnangul ei sisalda

menetluskulude nimekiri muus osas põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Nimekirjas

märgitud kohtukirjad ja –määrused on edastatud ning nendega tutvumisele on põhjendatud

ajakulu. Samuti on hageja esindaja aktiivselt suhelnud kohtuga ning vastanud kohtu kirjadele

(kokku vahetatud kirju kümnetes), mille tulemusel ei ole 1,5 tundi koguajakulu menetluse

jooksul kohtuga suhtlemisele ülemäärane.

Tunnitasu määr 130 eurot ei ületa kohtupraktika kohaselt advokaadi põhjendatud ja vajalikku

tunnitasu määra, seega kuulub kostja poolt hüvitamisele kokku 1170 eurot (9 tundi ×

130 eurot).

Riigilõivuna kandis hageja kuluna 600 eurot, mis vastas hagi hinnale ja on seega põhjendatud

kulu. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1770 eurot (1170 eurot

+ 600 eurot).

16. Sellest 94% tuleb hüvitada kostjal vastavalt menetluskulude jaotusele ehk

1663,80 eurot. Riigikohtu seisukoha kohaselt käendaja vastutuse piirmääras kokkuleppimine ei

vabasta käendajat vastutusest enda kohustuse täitmata jätmisest tulenevast kahju hüvitamise

nõude eest, sh menetluskulude nõude eest (RKTKo 3-2-1-136,12, p 15).

17. TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.

18. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

(allkirjastatud digitaalselt)