2-18-125954/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. juuli 2019, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-18-125954

Hagi ese

Andres Vaga hagi Lainel UÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1480,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Andres Vaga (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX)

Kostja: Lainel UÜ (registrikood 12644636, aadress

Lepiku, Kitseküla, Kastre vald, Tartumaa, e-post

laine.leppik@gmail.com;

laine@lainel.ee),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand

Reinmaa

ja

advokaat

Lea

Tõnnison

Reinmaa&Partnerid Advokaadibüroo, Pärnu mnt

105, Tallinn 11312, e-post menetlus@reinmaa.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Lainel UÜ-lt Andres Vaga kasuks välja kahjuhüvitis 942,29 eurot

(üheksasada nelikümmend kaks eurot ja 29 senti), sh kohtueelne õigusabikulu

ja transpordikulu.

3. Välja mõista Lainel UÜ-lt Andres Vaga kasuks põhivõlgnevuselt (871,92

eurot) viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.11.2018 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta Andres Vaga menetluskulud Lainel UÜ kanda.

7. Määrata menetluskulude suuruseks 200 eurot.

2/9

8. Välja mõista Lainel UÜ-lt Andres Vaga kasuks menetluskulud 200 eurot (kakssada

eurot).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Andres Vaga (hageja) ja Lainel UÜ (kostja)

XX.XX.XXXX lepingu nr XXX köögimööbli valmistamiseks kogumaksumusega 2652

eurot, mille hageja tasus kahes võrdses osas 16.02.2018 ja 11.04.2018. Lepingueelsete

läbirääkimiste käigus räägiti läbi soovitud lahendused, millede hulka kuulusid 1) kahes

erinevas laiuses töötasapind (aknapoolne töötasapind aknasse laiem ühes tükis ning

pikem, et nurga liitekoht ei segaks kraanikausi paigaldust) ja 2) nurgakapi mehhanism.

Lepingu kohaselt algas tarnetähtaeg pärast tehniliste jooniste kinnitamist ja ettemaksu

laekumist: suuliselt lepiti kokku tarnetähtajas neli nädalat. 27.02.2018 saatis kostja

hagejale kinnitamiseks tehnilised joonised, millel olid märgitud nii nurgamehhanism

kui ka tööpind aknasse. Tarneaega olulisel määral ületanud köögimööbli saabudes ei

vastanud tarnitud töötasapind kokkulepitule ega tööjoonistele, see ei võimaldanud

soovitud köögi lahendust teostada (kraanikausi paigaldus) ja töötasapinda ühes tükis

aknalauaga. Samuti puudus nurgakapi mehhanism. Kostja esitas puuduste kohta

pretensiooni. Nurgamehhanismi eest esitas kostja uue arve põhjendusega, et unustas

selle toote esialgsele arvele lisamast. Kuna tehnilistele joonistele vastav töötasapind on

senini kätte saamata, on hageja sunnitud ostma töötasapinna mujalt ning soovib kostjalt

töötasapinna eest makstud 451,20 euro tagastamist. Kostja poolt pakutud nurgakapi

mehhanism, mille eest ta soovis saada täiendavalt 354 eurot, ei olnud see toode, mida

esmalt lubati kogu mööbliarve sees. Puuduoleva nurgakapi mehhanismi on hageja

ostnud Tähe Mööblifurnituurist ning soovib selle eest tasutud 420,72 eurot hüvitamist.

Täiendavalt soovib hageja viiviste väljamõistmist alates puudustest teatamisest, s.o

alates 18.06.2018 VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kohtuväliste

kulutuste hüvitamist, sh transpordikulud summas 111,90 eurot, menetluskulude

hüvitamist, sh riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulude summas 5 euro

hüvitamist ning moraalse kahju summas 265,24 euro hüvitamist.

2. 28. märtsi 2019 täiendavas vastuses selgitas hageja, et kohtuvälisteks kuludeks

transpordikulude näol on summa 65,37 eurot, mis hõlmab endas Tarbijakaitseametis

käimist, sh kütusekulu ja sõidukikulumit. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

18.06.2018-10.02.2019 eest (põhinõudelt 871,92 eurot) on 51,52 eurot.

3/9

KOSTJA VASTUS

3. Kostja ei nõustu hagiga järgmistel põhjustel. Hagejale üle antud köögimööbel ei olnud

puudustega. Esimese puudusena on hageja välja toonud, et väidetavalt ei ole köögi

töötasapind valmistatud vastavalt kokkulepitud tööjoonistele. Lepingu lisaks oleval

joonisel ei ole kujutatud köögi tööpinda ühes tükis nii nagu hageja hagiavalduses on

märkinud ja nagu hageja kostjale soovi avaldas pärast tööpinna kättesaamist. Hageja on

lepingu lisana esitatud joonise üle vaadanud ja kinnitanud, et see vastab tema

soovidele. Hageja avaldas alles pärast köögi kättesaamist soovi viia töötasapinna

liitekoht joonisel märgitust mujale ja teha aknasse liikuv tööpind ilma liitekohata. Enne

köögimööbli valmistamist selliseid kokkuleppeid poolte vahel ei olnud. Hageja on

esitanud hageja enda poolt kinnitatud tööjoonise, mille järgi hageja köögimööbel

valmistati ning köögimööbel vastab täies ulatuses joonisel kujutatule. Juhul, kui hageja

oleks soovinud aknasse liikuvat tööpinda ühes tükis, siis oleks selline asjaolu märgitud

ka tööjoonisele ja kajastatud hinnapakkumises, kuna selline tasapind oleks hagejale

pakutust kallim tulenevalt asjaolust, et sellise tööpinna peab välja lõikama laiemast

plaadist. Hageja ei ole praegusel juhul esitanud ühtki tõendit, mis viitaks sellele, et

hagejale tarnitud köögimööbel ei vasta lepingus kokku lepitud tingimustele, eelkõige

tööjoonisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendanud, et vaidlusalusel köögimööblil

esineb hageja poolt väidetud puudus.

Teise puudusena on hageja välja toonud, et hagejale ei ole tarnitud nurgamehhanismi.

Kostja selgitab, et hageja ja kostja ei ole lepingus kokku leppinud nurgamehhanismi

tarnimises. Lepingu lisaks 1 oleval hinnapakkumisel on loetletud kõik materjalid ja

komponendid, mis kuuluvad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu esemesse.

Viidatud hinnapakkumises ei ole välja toodud nurgamehhanismi ja selle komponendi

hinda. Seega ei olnud nurgamehhanism lepingu osa ning kostjal ei olnud kohustust

nurgamehhanismi hagejale tarnida. Hageja ei ole kostjale nurgamehhanismi eest

maksnud, mistõttu puudub hagejal mistahes alus kostjalt uue nurgamehhanismi

soetamisega seotud kulude väljanõudmiseks. Nimetatud asjaolu on üheselt tõendatud

lepingu lisaks 1 oleva hinnapakkumisega, kus on detailselt välja toodud, millised

materjalid

ja

komponendid

hinna

sees

sisalduvad.

Pooltevahelise

lepingu

tüüptingimuste punktis 5 on sätestatud, et mööbel valmistatakse tellija poolt kinnitatud

jooniste alusel, Lepingu spetsifikatsioonitabelis märgitud komplektsuses. Kui tellija

soovib tema poolt kinnitatud mööbli joonist või spetsifikatsiooni muuta, lepivad pooled

kokku Laine Köögistuudio poolt teostatavate tööde uues mahus ja hinnas, mis

vormistatakse Lepingu lisana. Praegusel juhul sellist täiendavat kokkulepet poolte

vahel ei ole. See, et nurgamehhanism on kajastatud tööjoonistel, ei tähenda, et selle

komponendi tarnimine oleks olnud lepingu osa. Nurgamehhanism on märgitud

tööjoonistel üksnes seetõttu, et seda on võimalik vastavasse kohta paigaldada. Tegemist

on soovitusega kliendile, kuid mitte pooltevahelise kokkuleppega köögi komplektsuse

osas. Kõik köögi detailid on kokku lepitud ja eraldi välja toodud siiski

hinnapakkumises, kus nurgamehhanismi märgitud ei ole, mistõttu ei ole sellise detaili

tarnimise osas poolte vahel kokkulepet ja hageja ei ole selle eest kostjale maksnud.

Hageja väide, et kostja on tunnistanud, et nurgamehhanismi puudumine on köögil

esinenud puudus, on ebaõige. Kostja ei ole kirjalikult ega suulistes vestlustes sellist

asjaolu kinnitanud. Hageja on hagiavalduses väitnud, et juhul, kui nurgamehhanism ei

kuulunud köögi hinna sisse, siis sellisel juhul ei oleks kostja hinnapakkumine osutunud

kõige soodsamaks. Kostja hinnangul on tegemist ebaolulise väitega. Pooltevahelises

lepingus ei olnud kokku lepitud, et kostja peab hagejale müüma köögi soodsamalt kui

konkureerivad ettevõtted.

4/9

Arvestades asjaolu, et hagejale on üle antud tööpind, mis vastab lepingu tingimustele ja

nurgamehhanism ei olnud lepingu osa, siis ei ole kostja oma lepingulist kohustust

rikkunud ja hagejale ei ole kahju tekkinud. Nurgamehhanismi maksumuse osas kahju

tekkimine on välistatud muuhulgas ka seetõttu, et hageja ei ole nurgamehhanismi eest

kostjale tasunud.

Lisaks kahju hüvitamise nõudele on hageja esitanud kostja vastu viivise nõude VÕS §

113 lg 1 alusel. Kuna hageja põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka hageja viivise

nõue.

Kostja on seisukohal, et põhjendamatu on kohtuväliste kulude nõue nii

transpordikulude, kui ka õigusabikulude hüvitamise osas ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja ei ole rikkunud

pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hageja nõuded alusetud.

Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. 1. aprilli 2019 täiendavas vastuses on kostja märkinud, et hinnapakkumise vormis on

loetelu materjalidest ja furnituuride osadest, mis täidetakse ära ja lisatakse hind ainult

kliendi poolt valitud materjalidele ja furnituuridele. Üks selline osa, mis on alati

hinnapakkumises eraldi märgitud, on ka nurgamehhanism. Kuna praegusel juhul

nurgamehhanismi hinnapakkumises märgitud ei ole, siis ei ole hageja ka selle eest

tasunud. Hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, kui hageja vastava osa eest kostjale ei

maksnud.

Kostja selgitab, et joonisel on nurgamehhanism märgitud üksnes seetõttu, et tootja

teaks, et sellesse kappi peab olema võimalik nurgamehhanismi paigaldada. Hageja

teatas kostjale tellimust tehes, et ta soovib tulevikus sinna kappi nurgamehhanismi

lisada, kuid ei soovinud seda sel hetkel juurde osta. Hageja sai nurgakapi, kuhu on

võimalik nurgamehhanismi paigaldada, mistõttu on kostja oma lepingulise kohustuse

korrektselt täitnud.

Hageja on saanud kõik hinnapakkumises märgitud köögimööbli detailid, mistõttu jääb

hageja nõue kostjale täielikult arusaamatuks. Hageja on kostjale maksnud üksnes

hinnapakkumises märgitud detailide eest ja need on hagejale tarnitud.

13. juuni 2019 kohtuistung

5. Hageja jäi põhinõude summas 871,92 euro ja viiviste 51,53 euro väljamõistmise

juurde,

lisaks

palub

hüvitada

kohtuvälised

kulud,

sh

transpordikulud

Tarbijakaitseametis käimise eest summas 65,37 eurot ja õigusabikulud summas 5

eurot. Moraalse kahju väljamõistmise osas avaldab pärast kohtu selgituste

ärakuulamist, et moraalse kahju nõudmine ei ole põhjendatud. Hageja viitab, et kostja

väited selles, et nurgamehhanism märgiti joonisele üksnes selleks, et tootja teaks, et

kappi peaks olema võimalik nurgamehhanismi paigaldada, ei vasta tegelikkusele, kuna

hageja ei saanud nurgakappi kuhu oleks võimalik nurgamehhanismi paigaldada, sest

tehniliselt ei olnud see võimalik, kuna kapiuks avanes valele poole, mistõttu tuli

nurgamehhanismi paigaldamiseks kapi uksehinged ümber tõsta. Samuti viitab hageja,

et pärast tehnilise joonise saamist käisid nad kostja esindaja juures ning selgitasid, et

töötasapinna lõikekoht tuleb teha 90º teise kohta, sest muidu ei ole võimalik

kraanikaussi paigaldada. Laine Leppik tegi joonisel parandused ning lubas parandatud

joonise saata tehasesse. Kahjuks nad parandatud joonist endale ei küsinud.

6. Kostja jäi oma kirjalike seisukohtade juurde. Vaidleb vastu hageja väitele, et

hinnapakkumises ei ole midagi kirjas. Korpuse, sokli ja dekoori juures ei ole hinda

märgitud, sest need on hõlmatud ukseprofiili hinnaga, aga neil on juures valitud

5/9

materjali spetsiifilised kirjeldused. Töötasapinna osas jääb arusaamatuks hageja poolt

kohtuistungil esitatud fotol nähtuv lõikekoha väide. Lõikekoht asub seal, kus ta

joonise järgi peaks asuma. Muid kokkuleppeid selles osas ei olnud. Hageja tõi välja, et

töötasapind ilma liitekohata aknasse on kallim, kui liitekohaga. Hageja eesmärk

kostjale teadaolevalt oli saada odavam variant, ehk et töötasapind lõigatakse välja

väiksemas tükis ja liidetakse aknalauakoht sinna juurde. Seetõttu tegigi kostja hagejale

soodsama hinnapakkumise. Nurgamehhanism ei olnud lepingu osaks. Kõik

lisakomponendid on hinnapakkumises välja toodud. Nurgamehhanismi puhul on

tegemist kalli asjaga. Hageja on hinnapakkumise kooskõlastanud ja pidid aru saama, et

nurgamehhanism ei ole lepingu osa. Hageja soovib asja, mille eest ta ei ole maksnud.

Kostja leiab, et põhjendatud ei ole moraalse kahju väljamõistmise nõue ning

transpordikulude hüvitamise nõue. See kulu ei olnud kostjale kuidagi ettenähtav.

Hagejal oli võimalik pöörduda otse kohtusse, seega oli tarbijakaitse menetluse

läbiviimine välditav kulu. Samuti ei ole põhjendatud 5 eurone õigusabikulu. Kostja

palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja

vastuväiteid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Hageja on palunud kostjalt enda kasuks välja mõista 871,92 eurot. See summa on

hageja väitel vajalik müügilepingu esemeks olnud köögimööblil esinenud puuduste

kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist müügilepingu rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 217, § 218, § 115 lg 1 ja § 127 jj

alusel.

9. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

õiges kohus ja õigel viisil.

10. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müügilepingu ese vastama lepingutingimustele. VÕS §

217 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi ning kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi

otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse

täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleb asja lahendamisel

hinnata, kas hageja välja toodud puudused tingivad müügilepingu eseme

mittevastavuse lepingutingimustele.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peavad hagejad kahju hüvitamise

nõude esitamisel üldjuhul tõendama, et nõude esitamise eeldused on täidetud.

12. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX

sõlmitud leping nr XXX köögimööbli valmistamiseks kogumaksumusega 2652 eurot,

mille hageja tasus kostjale kahes võrdses osas 16.02.2018 ja 11.04.2018.

Tarnetähtaega ületades on köögimööbel hagejale tarnitud 16.06.2018. Tarbijavaidluste

6/9

komisjon rahuldas 18.09.2018 otsusega hageja kaebuse ja kohustas kostjat hagejale

tasuma töötasapinna maksumuse 451,20 eurot ja nurgakapi mehhanismi maksumuse

420,72 eurot.

13. Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müügilepingu ese vastama ning

kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. VÕS § 29 lõike 1

kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi

lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma.

14. Hageja avaldab, et soovitud lahenduste hulka kuulusid 1) kahes erinevas laiuses

töötasapind (aknapoolne töötasapind aknasse laiem ühes tükis ning pikem, et nurga

liitekoht ei segaks kraanikausi paigaldust) ja 2) nurgakapi mehhanism. Hageja

selgituste kohaselt valisidki nad kostja poolt pakutud teenuse, kuna see oli

konkurentide omadest soodsaim. Kostja vaidleb sellele vastu, viidates, et juhul, kui

hageja oleks soovinud aknasse liikuvat tööpinda ühes tükis, siis oleks selline asjaolu

märgitud ka tööjoonisele ja kajastatud hinnapakkumises, kuna selline tasapind oleks

hagejale pakutust kallim tulenevalt asjaolust, et sellise tööpinna peab välja lõikama

laiemast plaadist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pidanud tarnima talle

kallima töötasapinna. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja pidi tagama

nurgamehhanismi olemasolu. Kostja selgitab, et tema pidi tagama hagejale ainult

hilisema võimaluse nurgamehhanismi paigaldamiseks ning seetõttu tehtigi tehase

jaoks joonisele vastav märge. Lisaks viitab kostja, et hageja ei ole tasunud

nurgamehhanismi eest, seega ei ole võimalik hagejal saada asja, mille eest ta pole

tasunud.

15. Kohus käsitleb esmalt töötasapinnaga seonduvat. Hageja väidab, et tellimuse

täitmiseks talle üle antud töötasapind tehnilise joonisele ei vasta – ei ole ühes tükis

aknasse ja nurga liitekoht on 90º tehtud valesse kohta. Tehniliselt jooniselt nähtub, et

töötasapind on kahes erinevas laiuses ühes tükis aknasse. Joonisel märge tööpind

aknasse ning jooniselt ei nähtu akna juures liitekohta. Eeltoodu kinnitab hageja väidet,

et telliti tööpind aknasse ühes tükis. Ka ei lükka hinnapakkumises märgitu tööpinna

kohta Egger F371ST82, 38 mm ümber hageja väiteid, sest nende andmete alusel pole

võimalik tuvastada, millise laiusega töötasapinnaplaat on tellitud. Seega ei ole kostja

suutnud hageja väiteid ümber lükata. Kohus on seisukohal, et tarnitud töötasapind ei

vasta kokkulepitule ja tehnilisele joonisele märgitule ning see on tuvastatud ka kostja

ja hageja kirjavahetusega, kus kostja on lubanud töötasapinna asendada (Laine

Leppiku 26. juuni 2019 12:44 e-kiri: „Tööpind tuleb siis, kui tehas on selle tarnega

kätte saanud ja mulle sellest teatanud“), mida aga käesoleva ajani ei ole tehtud. Seega

on hageja kostja poole vastava taotlusega pöördunud, kuid kostja ei ole mõistliku aja

jooksul töötasapinda asendanud. Kuna tarnitud köögimööbli töötasapind ei vastanud

kokkulepitule siis ei saa seda pidada lepingutingimustele vastavaks VÕS § 217 lg 2 p

1 järgi.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-100-15 p-s 19 märkinud, et selliste kulutuste hüvitamist

saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on puuduste kõrvaldamise

kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt ka nt Riigikohtu

25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Sellise nõude võib VÕS

§ 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja

möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju

hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Kokkulepitud

7/9

tingimustele vastava töötasapinna saamiseks tehtavad kulutused on lepingu

rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

nõuded. Seega on põhjendatud töötasapinna eest tasutud 451,20 euro tagastamine

hagejale. Tellitule mittevastava töötasapinna peab hageja VÕS § 189 alusel kostjale

tagastama.

16. Järgmisena käsitleb kohus nurgakapi mehhanismi puudumist. Hageja on selgitanud, et

tema soovis nurgakapi mehhanismi ja kuna kostja pakkus seda köögimööbli

kogumaksumuse hinna sees, siis ta aktsepteeris kostja hinnapakkumist. Kostja on

avaldanud, et hageja soovis üksnes valmisoleku võimalust nurgamehhanismi

paigaldamiseks. Kostja väited on ümber lükatud tunnistaja Reet Vaga ütlustega, mille

kohaselt räägiti tellimuse tegemisel kostjaga läbi, et nurgakapp sisaldab

väljatõmmatavat nurgariiulit. Kuna kohapeal näidiseid ei olnud, siis näitas kostja

esindaja Tähe Mööblifurnituuri kodulehelt, milline see saab olema. Köögimööbli

koguhind pidi sisaldama seda, milles nad läbi rääkisid. Kuna nurgamehhanism puudus

kui mööbel tuli, siis pöördusid nad kostja poole ning teavitasid puudustest. Neile

lubati, et tehasesse antakse teada, et neid asju ei ole ja need saadetakse järgi. Kuna

neile vastust ei saadetud, tegid nad meili teel kirjaliku pöördumise puudustest

teatamiseks.

VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu

sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille

vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus

lähtudes

hinnapakkumisest,

tehnilisest

joonisest,

lepingust,

lepingueelsetest

läbirääkimistest ning VÕS § 14 lg 2 regulatsioonist, on seisukohal, et kostjal lasus

kohustus anda hagejale kui tarbijale enne lepingu sõlmimist teave lepingu oluliste

asjaolude ning lepingu eseme hinna ja selle arvutamise viisi kohta. Käesoleval juhul

on tuvastatud, et kostja lõi ebaselge ettekujutuse hinna kujunemise ja arvutamise viisi

kohta ning ilmselt oma eksituse tõttu on jätnud köögimööbli koosseisu lisamata

nurgamehhanismi (Laine Leppiku 25.06.2018 3:14 e-kiri hagejale: „Vaatasin

nurgamehhanismi mudelit hinnapakkumises ja selgus, et polegi hinda märgitud, st teie

pole nurgamehhanismi eest maksnud, mul on näpukas olnud ja hind märkimata

jäänud“, milline kokkulepe on tuvastatav tehniliselt jooniselt. Kuna tarnitud

köögimööbli

koosseis

ei

vastanud

kokkulepitule

ei

saa

seda

pidada

lepingutingimustele vastavaks VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi. Hageja on ostnud puuduoleva

nurgamehhanismi 420,72 euro eest 27.06.2018. Nurgamehhanismi soetamiseks tehtud

kulutused on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud VÕS § 127

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded.

17. Riigikohus on lahendi 3-2-1-100-15 p-s 20 märkinud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127

ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui

on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):

· võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

· võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

· võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

· kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS §

127 lg 2);

8/9

· kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg

3);

· rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohtu hinnangul on eespool märgitud tingimused käesoleval juhul kõik täidetud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 451,20

+420,72=871,92 eurot.

18. Lisaks põhinõudele on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise alates kahju

tekkimisest, st 18.06.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt TsMS §-le 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

23.11.2018, seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista

seadusjärgne viivis alates 23.11.2018 põhinõudelt 871,92 eurot kuni selle

täitmiseni.

19. Hageja on esitanud kohtule õigusabikulu nõude summas 5 eurot ja sõidukulude

nõude summas 65,37 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud

menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS §

144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 alusel

menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Samas ei kuulu

antud

sätte

kohaldamisalasse

kohtueelsed

kulud,

mis

on

tekkinud

õigusnõustamisest, läbirääkimisest vastaspoolega või muust sarnasest mis on

seotud vaidlusaluse küsimuse lahendamisega. Nimetatud kulud on VÕS § 128 lg 3

ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. Seega on tegemist hagejale tekkinud

kahjuga. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja

mõista kahjuhüvitisena kohtueelne õigusabikulu summas 5 eurot ja sõidukulud

summas 65,37 eurot.

20. Hageja on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. VÕS § 134 lg 1

sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju

hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi

järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest

sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada

mittevaralise kahju.

Mittevaralise kahju hüvitamise korral tuleb kohtul hinnata järgmisi asjaolusid:

tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134); rikkumise ja tekkinud mittevaralise

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); mittevaraline kahju on hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1);

mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav (VÕS § 134 lg

1).

9/9

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt

ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni

(erakorraline ülesütlemine). Seega oleks hagejal olnud võimalik pooltevaheline

leping soovi korral üles öelda kuna võis esineda võimalik kostja rikkumine tarneaja

osas, seda aga hageja teinud ei ole. Kuna hageja ei ole tõendanud mittevaralise

kahju tekkimise eeldusi, jätab kohus mittevaralise kahju nõude rahuldamata.

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses, jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

22. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv summas 200 eurot. Seega määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, mille mõistab kostjalt hageja

kasuks välja.

23. Hageja esitas pärast kohtuistungi toimumist kohtule kohtueelse õigusabikulude

tõendamiseks kviitungi, kuid kohus viitab, et tegemist on hilinenult esitatud

tõendiga (TsMS § 331), mille kohus jätab tähelepanuta. Kuna dokumendid on

esitatud elektrooniliselt, ei ole vajadust neid tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik