1-15-643/79 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

19. juuli 2019 Kohtuasja number 1-15-643 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtuasi Eduard Gaiduki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. juuni 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Eduard Gaiduk (isikukood 38102090225), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Eduard Gaiduki määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Gaiduk tunnistati Pärnu Maakohtu 17. augusti 2015. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 25. septembri 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas19. novembril 2014 ja lõpeb 19. novembril 2023.

2. Tartu Maakohtu 25. juuni 2019. a määrusega jäeti E. Gaiduk vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

3. Maakohtu määruse kohaselt on E. Gaiduk karistuse kandmise ajal läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Tema käitumine on olnud hea. E. Gaiduk on osalenud sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt ja töötanud vangla majandustöödel. Ka E. Gaiduki vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elukoht vanematele kuuluvas korteris, kus elab tema abikaasa koos alaealise lapsega. Neli ettevõtet on valmis talle töökohta pakkuma. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval 25. aprilli 2019. a seisuga vabanemisfondis 927 eurot ja 44 senti ning tasumata nõudeid 11 eurot ja 99 senti. E. Gaiduki suhted lähedastega on toetavad. Samas ei erine tema vabanemisjärgsed elutingimused

2(4) oluliselt varasematest (v.a lapse sünd), mistõttu ei ole need ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel.

4. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et

E. Gaiduki vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tema varasema elukäigu tõttu, mis annab ka praegu alust arvata, et ta võib vabanemise korral kuritegude toimepanemist jätkata.

E. Gaiduki on korduvalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolev kuritegu on pandud toime Harju Maakohtu 25. septembri 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4872 määratud katseajal. Seega kannab E. Gaiduk karistust sisuliselt kahe kohtuotsuse alusel. Varem karistas kohus E. Gaidukki lisaks narkootikumidega seotud kuriteole ka vägivallateo eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu enda sõnul esimest korda, kuid tegelikult teist korda. Nimelt tuli tal eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest osa vangistust koheselt ära kanda. Reaalselt ärakantud vanglakaristus E. Gaidukki seadusekuulekale teele ei suunanud.

5. Kuritegudest rääkides on E. Gaiduk ennastõigustav. Ta vähendab oluliselt oma osa kuritegude toimepanemises. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei olegi ta tegelikult kuritegusid, mille eest karistust kannab, toime pannud. Oma süüd tunnistab ta selles, et suhtles negatiivse taustaga inimestega. Kohus nõustub prokuröriga, et kuritegude eitamine, enese osa pisendamine ja asjaolude esitamine temale sobivas valguses osundavad võimalikule soovimatusele muutuda. Kohtu arvates ei ole E. Gaiduk mõistnud, mis on teda kuritegude toimepanemiseni viinud. Samuti ei saa ta aru kuritegude tagajärgedest ja raskusest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et E. Gaiduki vabastamine oleks ennatlik. Kuivõrd senini kantud karistuse jooksul ei ole ta oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud, püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Gaiduk, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

7. Määruskaebuse kohaselt jääb kinnipeetava iseloomustusest selgusetuks, kas vangla toetab tema vabastamist või mitte. Prokuröri arvamus ennetähtaegse vabastamise kohta on üldsõnaline ja piisavalt põhjendamata. E. Gaiduk märgib, et on motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama. Ta on vangistuse jooksul abiellunud ning soovib vabaduses kasvatada oma last ja olla toeks haigele emale. E. Gaidukil on vabaduses eluja töökoht ning tema vabanemisjärgsed tingimused on paremad kui enne vangistust. Lapse sünd on tugev motivaator edaspidi õiguskuulekalt elada.

8. Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised, kohus ei olle positiivseid asjaolusid piisavalt arvesse võtnud ning on liialt tuginenud E. Gaiduki eelnevale elukäigule. Kuritegude toimepanemisest on palju aega möödas, individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on saavutatud ja karistuse eesmärgid täidetud. E. Gaiduk on oma käitumisega vanglas tõestanud, et suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, ei pane enam kuritegusid toime ega suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. E. Gaiduk märgib, et ei ole toimepandut õigustanud ning on kuritegusid kahetsenud ja hukka mõistnud. Kohus ei ole hinnanud, kas uue kuriteo toimepanemise risk oleks maandatav vangistuse asemel kriminaalhooldusega. E. Gaiduk ei ole rahul ka sellega, et vangla käsitleb teda kõrgohtlikuna

3(4) ja soovib, et kohus kohustaks vanglat hinnangut muutma, et ta saaks üle minna avavanglasse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et E. Gaiduki määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

10. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

11. Kolleegiumi hinnangul on E. Gaiduki määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

12. Maakohus on E. Gaiduki vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates E. Gaiduki uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Ringkonnakohus leiab samuti, et korduv kriminaalkorras karistatus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, katseajal uue kuriteo toimepanemine ning karistuse kandmise ajal toimepandus oma süü pisendamine ja eitamine viitavad sellele, et E. Gaiduk võib vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata.

13. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja E. Gaiduki ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kinnipeetava paljasõnalised väited kuritegude kahetsemisest ringkonnakohut ei veena, kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole

E. Gaiduk karistuse kandmise jooksul toimepandut tunnistanud ega oma süüd teadvustanud. Seega ei saa väita, et ta on individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid täitnud. Käesolevas

4(4) menetluses ei otsustata isiku avavanglasse paigutamata jätmise õiguspärasuse üle. Vastav kaebus tuleb esitada vanglale ja halduskohtule, mitte ennetähtaegse vabastamise menetluses.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus E. Gaiduki määruskaebuse Tartu Maakohtu 25. juuni 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

(allkiri) (allkiri) (allkiri) Aarne Sarjas Maarika Kuusk Juhan Sarv