2-18-12083/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12083

Tsiviilasi

Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti avaldus JÕ õiguste

ja lubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise

keelamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

JÕ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

Puudutatud isik JÕ (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Puudutud isik RÕ (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik

esindaja EÕ ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Oberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena asja juurde JÕ esitatud tööleping nr 06 ja pangakonto väljavõte.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2019. a määrus osas, milles maakohus

avalduse rahuldas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta Pärnu kohtutäituri

Rocki Alberti avaldus JÕ õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise

keelamiseks rahuldamata. Maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas jääb

muutmata.

3. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud JÕ kanda.

5. Määrata kindlaks RÕle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

JÕlt RÕ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 120 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude jaotuse osas määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (5)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (avaldaja, kohtutäitur) esitas 13. augustil 2018 Pärnu

Maakohtule avalduse JÕ (võlgnik, isa) mootorsõiduki juhtimisõiguse, relva- ja jahiloa

peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi nr 176/2018/214

RÕle (sissenõudja, laps) elatise sissenõudmiseks. Täiteasja aluseks on Pärnu Maakohtu

14. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2898 (kompromissimäärus) ning sissenõudja

seadusliku esindaja EÕ täitmisavaldus. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise

tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole sissenõutavaid summasid vabatahtlikult tasunud.

Elatise võlg on 575 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Võlgniku vara arvel ei ole õnnestunud

elatisnõuet täita.

Sissenõudja esitas kohtutäiturile nõusoleku peatada võlgniku juhtimisõigus ja relva- ja jahiloa

kehtivus ning nende andmisest keelamiseks. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 10. mail 2018 ja

hoiatus toimetati võlgnikule kätte 30. juunil 2018. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul täitnud

vähemalt ühte täitemenetluse seaduses (TMS) § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust.

2. Sissenõudja toetas kohtutäituri avaldust täielikult.

Võlgnik ei ole elatise asjas sõlmitud kompromissi täitnud ja ei täida seda ka praegu. Lisaks on

sissenõudjal täitmata teised kompromissis nimetatud rahalised kohustused.

3. Võlgnik avaldusele ei vastanud ega teatanud soovist olla ärakuulatud.

Esimese astme kohtu määrus

4. Maakohus rahuldas avalduse ja peatas tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse,

relva- ja jahiloa ning keelas võlgnikule nende õiguste andmise. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste enda kanda.

Maakohus tuvastas, et täidetud on TSM § 1772 lg 1 kohaldamise eeldused. Täitemenetlus asjas

nr 176/2018/214 algatati sissenõudja avalduse alusel 13. veebruaril 2018. Täitedokumendiks

on Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2898. Nimetatud määruse

resolutsiooni p-s 1.5 kohustus võlgnik maksma sissenõudjale igakuist elatist alates

1. jaanuarist 2018 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni summas, mille igakuiseks suuruseks

on 42,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seisuga 13. veebruar 2018

oli võlgnikul kohustus tasuda jooksvat elatist kahe kuu eest summas 425 eurot (42,5% x 500

eurot x 2 kuud). Kohtutäitur koostas sissenõudja nõusolekul võlgnikule hoiatuse 10. mail 2018,

mis toimetati võlgnikule kätte 30. juunil 2018 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322

lg 1 alusel. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud

vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei esitanud avaldusele

vastuväiteid ega tõendeid elatise tasumise kohta.

Maakohus leidis, et praeguses asjas ei esine TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud aluseid. Kohtutäituri

esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on sissenõudjale võlgu jooksva elatise ajavahemiku

1. jaanuar 2018 kuni 22. aprill 2019 eest kokku 3468 eurot (täiteasjas nr 176/2018/214 425,00

eurot, täiteasjas nr 176/2018/1073 1062,50 eurot, täiteasjas nr 176/2018/1648 1980,50 eurot),

millest tuleb maha arvestada täiteasjas nr 176/2018/214 laekumine 19,46 eurot. Seega on

22. aprilli 2019 seisuga võlgniku jooksva elatise võlg vähemalt 3448,54 eurot. Võlgnik ei ole

pärast kohtutäituri TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma

ega ole tasunud vähemalt kahe kuu elatist.

Maakohus leidis, et ilmselgelt ei ole senise täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning lapsele

elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Juhtimisõiguse puudumine

3 (5)

võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu

tingimus töö leidmisel ega tööle asumisel. Võlgnik ei ole esitanud väiteid ka selle kohta, et

võlgnikule väljastatud jahipidamisõigus ja relvaluba on vältimatult vajalikud võlgniku

sissetuleku tagamiseks. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole alates

1. jaanuarist 2018 sissenõudjale faktiliselt ülalpidamist tasunud, on viimati nimetatud õigused

pigem seotud võlgniku hobiga, mitte tööga.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on kohtutäituri avaldatud andmed ebaõiged. Võlgnik asus tööle

1. märtsist 2019 xxxxxxxxxna. Alates 8. aprillist 2019 on kohtutäitur võlgniku pangakontolt

elatisnõude täitmiseks ülekandeid teinud. Praeguseks on võlgnik tasunud vähemalt kolme kuu

elatise, mistõttu õiguste peatamine ei ole enam põhjendatud.

Lisaks oleks juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, sest see piiraks oluliselt

tema toimetulekut ja elatisnõude täitmist. Võlgnik on leidnud endale töö ja tema sissetulek

sõltub eelkõige juhtimisõiguse olemasolust.

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Võlgniku pangakontolt arestitud summad ei ole läinud sissenõudja elatisnõude täitmiseks,

mistõttu on täiteasjas nr 176/2018/214 laekunud üksnes 39,78 eurot. Ülejäänud võlgniku

pangakontolt arestitud summa on laekunud täiteasjas nr 176/2018/213.

7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Kolleegium

saab teha uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse

peatamiseks ja nende andmise keelamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Võlgnik on esmakordselt

avaldanud oma seisukoha määruskaebuses ning esitanud oma väidete tõendamiseks tõendid.

TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Saab eeldada, et võlgnik soovib määruskaebusega esitatud dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmist.

TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust.

Kolleegiumi hinnangul omavad võlgniku poolt esitatud tõendid asjas tähtsust, mistõttu tuleb

võtta tööleping nr 06 (tl-d 120-121) ja võlgniku pangakonto väljavõte (tl 122) tõenditena asja

juurde.

10. Maakohus tuvastas, et TMS § 1772 lg 1 eeldused võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse

peatamiseks ja nende andmise keelamiseks olid täidetud. Arvestades võlgniku määruskaebuses

esitatud väiteid ja tõendeid, tuleb maakohtu määrus avalduse rahuldamise osas tühistada, sest

vahetult enne maakohtu määruse tegemist ning määruskaebuse menetlemise ajal on avalduse

rahuldamise alused ära langenud.

11. Määruskaebuses esitatud asjaolu kohaselt asus võlgnik 1. märtsist 2019 (s.o ca 2 kuud enne

maakohtu määruse tegemist) tööle xxxxxxxxna (tl-d 118-121). Võlgniku töötasu on 575 eurot

kuus, mis makstakse võlgniku pangakontole iga kuu 8-ndal kuupäeval. Võlgniku pangakontolt

on kohtutäiturid kinni pidanud järgmised summad: 8. aprill 2019 - 252,60 eurot täiteasjas nr

176/2018/213; 39,78 eurot täiteasjas nr 176/2018/214; 269,62 eurot täiteasjas nr 173/2018/503;

4 (5)

14. mai 2019 - 216,37 eurot täiteasjas nr 176/2018/214 ja 269,62 eurot täiteasjas nr

173/2018/503 (tl 122). Võlgniku väite kohaselt, millele avaldaja ega sissenõudja ei ole vastu

vaielnud, on võlgniku pangakontole laekunud ka juunikuu töötasu, millest on kohtutäitur samuti

elatise maksmiseks raha kinni pidanud.

Võlgniku pangakonto väljavõttest tulenevalt on võlgniku pangakontolt raha kinni peetud

erinevate täiteasjade täitmiseks. Avaldaja andmetel on sissenõudja nõude täitmiseks võlgniku

pangakontolt kinni peetud 39,78 eurot. Avaldaja selgitas, et 8. aprillil 2019 kohtutäituri kontole

laekunud rahaga 252,60 eurot ei täidetud sissenõudja nõuet. Sissenõudja poolt esitatud andmete

kohaselt on võlgnik tasunud elatist aprillist 2019. a kuni juunini 2019. a kokku 335,57 eurot.

12. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud meetmeid võib kohus kohaldada

üksnes lapse elatisnõude sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses (vt Riigikohtu

20. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 15). Määruskaebuses on võlgnik

märkinud, et kohtutäitur on lapsele elatise maksmiseks kinni pidanud 8. aprillil 2019 252,60

eurot. Samas on kohtutäitur avaldanud, et seda raha ei peetud kinni sissenõudja nõude

täitmiseks. Samuti on Pärnu kohtutäitur Eha Nikker 8. aprillil 2019 ja 14. mail 2019 võlgniku

pangakontolt kinni pidanud raha Politsei- ja Piirivalveameti nõude täitmiseks kokku summas

539,24 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on osa võlgnikult sissenõutud rahast läinud mujale kui lapsele elatise

maksmiseks. Võlgnikult sissenõutud raha on jagatud sissenõudjate vahel erinevate

täitedokumentide järgi ja sellest rahast ei ole jätkunud lapsele elatise maksmiseks

täitedokumendis märgitud ulatuses. Seega ei kohaldata TMS § 177² lg 1 p-des 1-3 nimetatud

meetmeid üksnes lapse elatisnõude sissenõudmiseks, vaid kõigi täitmisel olevate nõuete

sissenõudmiseks. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta on võlgniku pangakontolt 8. aprillil 2019

kinni pidanud 252,60 eurot teise täiteasja täitmiseks olukorras, kus rahast ei jätku

täitedokumendis märgitud ulatuses lapsele elatise maksmiseks.

13. Ringkonnakohus kontrollib, kas olukorras, kus kogu võlgnikult sissenõutud raha oleks

arvestatud lapse elatisnõude tätimiseks, oleks võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Kui

mitte, siis ei saa võlgnikule TMS § 1772 lg 1 p-des 1-3 nimetatud meetmeid kohaldada.

Täiteasja nr 176/2018/214 aluseks oleva kompromissimääruse resolutsiooni p 1.5 kohaselt

kohustus võlgnik maksma sissenõudjale igakuist elatist alates 1. jaanuarist 2018 kuni

sissenõudja täisealiseks saamiseni summas, mille igakuiseks suuruseks on 42,5% Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Praegu on kehtestatud kuupalga alammääraks 540

eurot, mistõttu tuleb võlgnikult sissenõudjale tasuda jooksvalt elatist 229,50 eurot kuus.

Arvestades, et 8. aprillil 2019 on kohtutäiturid võlgniku pangakontolt kinni pidanud ja välja

maksnud 562 eurot ja 14. mail 2019 485,99 eurot, mille arvelt tulnuks esmajärjekorras täita

lapse elatisnõue (vt nt TMS §-d 65, 119 lg 1), on võlgnik pärast kohtutäituri avalduse esitamist

asunud elatisnõuet täitma ja kohtutäiturite poolt kinni peetud summad ületavad kahe kuu elatise

(TMS § 1774 lg 2 p 1). Võlgniku õiguste piiramise meetmete eesmärk ei ole sundida võlgnikku

tasuma kõiki täitmisel olevaid sissenõudeid ega karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise

eest, vaid see on meede, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma.

14. Kolleegium hinnangul ei aitaks praegusel juhul võlgniku õiguste (eelkõige juhtimisõiguse)

piiramine väljamõistetud elatise maksmisele kaasa ja paneks sissenõudja senisest halvemasse

olukorda. Võlgnik töötab alates 1. märtsist 2019 xxxxxxxxna ning tema selgituste kohaselt on

ta peamiseks tööülesandeks xxxxxxxxxxx. Seega esineb suur tõenäosus, et juhtimisõiguse

peatamisega kaasneb võlgniku töökoha kaotus. Täiteasjas nr 176/2018/214 on kohtutäitur

tuvastanud, et vara, mille arvelt elatisnõuet tasuda, võlgnikul ei ole. Seega ei aitaks

juhtimisõiguse peatamine kaasa sellele, et võlgnik tasuks edaspidi korrapäraselt elatist.

15. Maakohus jättis TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Vaatamata maakohtu määruse tühistamisele jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse osas

5 (5)

maakohtu määruse muutmata. Kolleegiumi hinnangul on see asjaolusid arvestades õiglane, sest

avaldus jääb rahuldamata võlgniku tegevuse tõttu pärast avalduse esitamist.

Kuigi ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt rahuldab, jätab kolleegium ringkonnakohtu

menetluskulud võlgniku kanda TsMS § 172 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 169 lg-ga 1, sest see

on asjaolusid arvestades õiglane. Võlgnik esitas oma seisukoha ja tõendid alles

määruskaebusega, kuigi tal oli võimalik need esitada maakohtu menetluses. Tegemist oli

asjaoludega, mis ei saanud olla maakohtule teada ning mis muutsid asja lõpplahendust.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Sissenõudja esitas menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle menetluses

õigusteenust kokku 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud

tulenesid määruskaebusele seisukoha koostamisest. Seega nõuab sissenõudja võlgnikult 120

euro menetluskulude hüvitamist.

Arvestades menetlustoimingu ja -dokumendi mahtu ja asja keerukust, on sissenõudja

lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi vajalik ja põhjendatud.

Sissenõudja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse

eest

makstavat

tasu.

Sissenõudja

on

kinnitanud,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane.

17. TMS § 1774 lg 6 järgi saab määrust vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri

avalduse lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks. Kuna avaldus jääb rahuldamata, siis ei ole

võimalik ringkonnakohtu määrust selles osas vaidlustada.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Soots