1-08-15801/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-15801

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18 jaanuar 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 13.01.2010 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-15801 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jane Pajus Kaitsja Advokaat Aivar Hint Taotlus

S.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu S.I

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada S.I (isikukood xxx) talle Harju Maakohtu 12.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15801 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata S.I-le katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada S.I täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

2 (3)

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata S.I-le katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda pakutavates programmides alkoholist loobumiseks ja alluda ettenähtud ravile;

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

Määrus S.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele.

Vabastada süüdimõistetu S.I karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-15801 KarS § 330 järgi ja karistuseks on mõistetud 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.01.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 1 kuu 20 päeva vangistust, võrra, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta

2 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.02.2009.a ja lõpeb

01.05.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.12.2009.a. 24.11.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.01.2010.a seisuga on S.I kandmata karistusaeg 3 kuud 18 päeva vangistust. S.I on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral:

1) 17.10.2001.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 21.04.2004.a Saare Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat 2 kudu vangistust 2-aastase katseajaga;

3) 17.06.2004.a Saare Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga;

4) 11.01.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 kuu vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab S.I tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab samuti S.I vabastamist ja palub määrata talle vabanemisel kohustuse

3 (3)

mitte tarvitada alkoholi ja osaleda AA programmi töös. Lisaks kohustus jätkata õpinguid, omandada põhiharidus, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Kaitsja leiab, et S.I on piisavalt kaua olnud vanglas ja see on muutnud tema mõttemaailma. Ta soovib oma eluga edasi minna, tal on käsil põhihariduse omandamine, jätkab kindlasti õpinguid koolis, elukoht ja töökoht on olemas. Toetav sotsiaalne võrgustik vabaduses, lähedastega on suhelnud ta ka vangistuse ajal. Vangistuses on läbinud kursusi.

S.I on nõus täitma lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. S.I kahetseb kuritegude toimepanemist. Leian, et see kõik loob eelduse, et S.I käitub edaspidi seaduskuulekalt ja läheb eluga edasi. Eelnevast tulenevalt palub kaitsja vabastada S.I ennetähtaegselt.

S.I ise selgitas, et soovib vabaneda. Ta kahetseb kogu südamest tehtud tegusid, ja tulevikus kavatseb elada teistmoodi. Vabanedes asub ta tööle OÜ Raaret transporttöölisena, firma omanikuga on kokkulepe. Vangistuses õpib ta 9. klassis praegu ja vabanedes läheb kohe Kuressaare Täiskasvanute kooli, Tartu kool kannab paberid sinna üle. Töö iseloom on taoline, et tal on võimalik õpinguid jätkata. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. S.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla materjalidest nähtub, et S.I on loodetavasti vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest omad järeldused. Vanglas on ta tegelenud enda probleemidega ning ka õppinud ja soovib seda jätkata ka vabaduses. Vabanemisel on S.I olemas lähedaste toetus ja võimalus lisaks õppimisele koheselt ka tööle asuda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et S.I vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb S.I-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda pakutavates programmides alkoholist loobumiseks ja alluda ettenähtud ravile. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb S.I KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle vabanemisest 1 kuu jooksul või arvestades hetke majandusolukorda, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas. Õigusrikkumiste riski maandamiseks, arvestades S.I poolt varem toimepandu asjaolusid, tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel katseajal keelata tal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mida arvestatakse käesoleva määruse jõustumisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik