2-19-6921/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-6921 Tsiviilasi K.S. hagiavaldus S.B.i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 5930 euro Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja R.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx) Kostja: S.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris Xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

15. juuli 2019. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K.S.i ja S.B.i vaheline kompromissleping järgmise sisuga:

1.1. Kostja S.B. (isikukood xxxxxxxxxxx) tasub alaealise lapse K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01. juuli 2019 elatisena igakuiselt 270 eurot. Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alammäära muutumisel muutub ka kokkulepitud elatisraha miinimumsumma. S.B. tasub K.S.ile elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxx a.

1.2. Kuni kompromissi sõlmimiseni on kostjal S.B.il elatis tasutud.

1.3. Elatis tasutakse jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 15. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja R.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Bank AS, märkides selgitusse „K.S. elatis/ mis kuu ja aasta eest“.

1.4. Kui K.S. viibib suhtluskorra kohaselt S.B.i juures, siis tasub hageja seaduslik esindaja, R.S., S.B.ile lapse ülalpidamiseks 8 eurot päev, so. 2,96 % PKS § 101 lgs 1 sätestatud elatise alammäärast.

1.5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus K.S.i hagis S.B.i vastu elatise nõudes.

Tsiviilasi nr 2-19-6921

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel nende endi kanda. Pooltel menetluskulude rahalist nõuet ei ole. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa määruskaebust esitada. Pooled kokkuleppel välistasid TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õiguse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on K.S.i hagiavaldus S.B.i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Esitatud asjaoludel K.S. (hageja) on R.S.i (edaspidi nimetatud hageja seaduslik esindaja või ema) ja S.B.i (edaspidi nimetatud kostja või isa) ühine alaealine laps. R.S. on lapsega koos elavaks vanemaks, S.B. hagejaga koos ei ela. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras ja ulatuses. Kostja on maksnud hagejale elatist 100 eurot kuus, kuid seegi on olnud ebakorrapärane. Hageja vajadused kuus on järgmised: eluaseme kulud on 70/90 eurot, toidukulu 100 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, muud vältimatud püsikulutused (lapse huviring-võistlustants) 70 eurot, kokku kuus 400 eurot. Hageja palub elatise välja mõista miinimumsummas alates 07.05.2019. a.

2. Kostja ei vaidlusta, et hageja ja kostja ei ela koos ja asjaolu, et hagiavalduse esitamise hetkel ei tasunud kostja seadusega sätestatud määras miinimumelatist. Kostja kirjalikus vastuses viitab sellele, et kostja ei ole kantud isana hageja sünnitunnistusele ja pole ka DNA tõestust selle kohta, et kostja on hageja isa. Kostja on heas usus tasunud ülalpidamist vastavalt vanemate omavahelisele kokkuleppele, algul 100 eurot kuus ning alates 2019 märts 135 eurot kuus. Kostja vaidlustab hageja vajadusi eluaseme-, toidu-, tervishoiukulude osas ja on seisukohal, et lapse huvialaga seotud kulu peab kandma see vanem, kes seda soovib või lapse sinna suunab. Kuna hageja vajadused on 400 eurot kuus, siis on kostja osa sellest 200 eurot.

3. 15.07.2019 kohtueelistungil sõlmisid pooled kompromissi, paludes kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-19-6921

Vastavalt TsMS § 168 lg 3 ja poolte taotlusele tuleb kompromissi esitamiseni tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik