2-19-174/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda AB apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu 22.05.2019 otsuse peale

menetlusse võtmisest.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AB kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-174

Kohtuasi

KB hagi AB vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.05.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KB (ik xxxxxxxxxx), esindaja Andrus Post

Kostja AB (ik xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. KB (hageja) esitas 04.01.2019 hagi Pärnu Maakohtule AB (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja ja kostja abiellusid 27.10.2015 xxxxxxx xxxxx. Pärast abiellumist naasis hageja

Eestisse ja asus õppima xxxxxxxxx. Umbes 2017. aasta sügisel kolisid nii hageja kui kostja

lõplikult Eestisse elama. Kostja sai tähtajalise elamisloa 2018. aasta aprillis. Hagejal ja kostjal

oli ühine laps MB. Abielulised suhted hageja ja kostja vahel lõppesid 2018. aasta suvel, kui

kostja tarvitas hageja kallal füüsilist vägivalda. 20.09.2018 sõitis kostja Eestist ära. Kostja oli

ka varem olnud hageja suhtes vägivaldne. Sel ajal ei olnud hageja ja kostja vahel ka intiimset

lähedust. Kostja elas ja töötas peamiselt xxxxxxx. Abieluliste suhete taastamine ei olnud

võimalik.

Kostja vastuväited

2. Kostja nõustus, et ta tülitses hagejaga 2018. aasta suvel sageli, kuid füüsilist vägivalda hageja

suhtes ei tarvitanud. Abielulised suhted lõppesid 2018. aasta suvel. Hageja kohtus kellegi

teisega. Kostja käis viimati hageja ja poja juures Eestis 2018. aasta detsembris. Külastuskäigu

kestel palus hageja kostjalt lahutust ja kostja oli sellega nõus, kuid siis hakkas hageja kõhklema.

Kostjal ei olnud ka praegu midagi abielulahutuse vastu. Kuid kostja soovis tihedamat kontakti

oma pojaga.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja lahutas abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtudes Euroopa Nõukogu määrusest nr 2201/2003 ja määrusest nr 1259/2010 allus

abielulahutuse asi Eesti Vabariigi kohtule ja kohaldada tuli Eesti Vabariigi õigust. Kohus,

kuulanud ära poolte seletused, leidis, et nende abielusuhted olid pöördumatult lõppenud ja neid

ei saanud taastada. Pooled olid Eestis koos elanud 2017. aasta sügisest kuni 2018. aasta suveni.

Suhted abikaasade vahel halvenesid 2018. aasta suvel ning kostja läks lõplikult tagasi

xxxxxxxxxxx 2018. aasta septembris. Puudus mõistlik põhjus abinõude tarvitusele võtmiseks

abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus kostja elas ja töötas xxxxxxxxxx ning hageja

ei näinud võimalust abielu jätkamiseks.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, sest soovis abielu jätkamist ning võimalust pere juures

olla. Samas möönis kostja, et hageja elas kellegi teisega ja ei soovinud olla kostjaga abielus,

vaid üksnes kostja pealt teenida. Pealegi oli kostja elu Eestis olles ohus.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud,

et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja esinevad PKS § 67 lg 1 esimeses lauses

nimetatud eeldused abielu lahutamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud

asjaolusid, millest nähtuks vastupidine olukord.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja kooselu lõppes enam kui pool aastat tagasi.

Viimati käis kostja Eestis 2018. aasta detsembris, kuid Eestis ei ole ta elanud alates 20.09.2018,

kui kolis tagasi xxxxxxx, ning suured abikaasade vahelised tülid ja arusaamatused, mida pooled

käsitlesid abielusuhte lõppemisena, toimusid 2018. aasta suvel. Kostja väitel on hagejal uus

elukaaslane. Lisaks nähtub apellatsioonkaebusest, et kostjal on Eestis koos hagejaga halb olla:

väidetavalt esitab hageja tema peale valekaebusi politseisse ja on kostja suhtes ründav, Eestis

olles kardab kostja oma elu pärast. Hagiavaldusest ja ärakuulamisel arutatust nähtus hageja

tõsine ja kaalutletud soov abielusuhe kostjaga lõpetada. Maakohus leidis õigesti, et leppimisaja

andmine oli ebamõistlik ning kostja nõustus abielu lahutamisega kohtu poolt. Asjaolu, et kostja

on vahepeal oma positsiooni muutnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise

etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele

kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata

jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna

apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Margo Klaar